Catherine Merridale'i raamat Punaarmeest on uuenduslik, sest keskendub kindralite ja diktaatorite asemel tavalise vene sõjamehe kogemustele. Lugeja ette astub Ivan, vene jalaväelase arhetüüp. Autor on uurinud kirju, päevikuid, sõjaväelisi ülestähendusi, riikliku julgeoleku dokumente ja sadade ellujäänute tunnistusi. Ta leidis NKVD ettekandeid lahingumoraalist, uurimusi haigustest ja vigastustest ning lahingutest põhjustatud närvivapustuste ehtsuse eitamist. Kuuleme nende meeste tunnistusi, kes on enesetapjalikes rünnakutes kohe surma minemas, teised aga elasid üle vene või saksa vangilaagrid, mille ainsaks eesmärgiks oli inimesed surnuks näljutada. Merridale püüab mõista, kuidas suutsid sõdurid nii kaua võidelda režiimi eest, mis kohtles neid nagu kõntsa või kahuriliha.

Raamat argentiinlasest revolutsionääri kujunemisteest, sangarlikust võitlusest Kuubas ja Boliivias, hukkumisest. Varustatud rohkete fotodega. Ernesto Che Guevara elulugu.

Mis otsustas Teise maalimasõja saatuse? Kas olid need õhujõud? Kui tähtsad olid tankid ja millist rolli mängis tegelikult merevägi? Hanno Ojalo ja Mati Õun valgustavad oma rikkalikult illustreeritud ja faktitihedas raamatus lähemalt, miks on Teise maailmasõja maismaalahingute tehnika hulgas tähtsaimaks peetud just suuri ja raskeid tanke ning liikursuurtükke ning miks sai võimsatest soomusmasinatest üks sõjalise võimsuse ja edukate pealetungide sümbol. Raamatu teisest osast saab teada, kuidas kulges õhusõda, millised olid parimad lennukid ja millised võisid olla otsustavad pöördepunktid suurriikide verises heitluses, mille käigus paraku kandsid suuri kaotusi just sõdivate riikide tagala ja sealsed rahulikud elanikud. Kolmas osa annab aga ülevaate sellest, kuidas kulges meresõda, millised olid maailmasõjas kasutatud suured ja väiksemad sõjalaevad ning otsustavad merelahingud.

Sõjaajaloolase Mati Õuna temaatiline bookazine "Atlandi lahingud." Kaks üliriiki, mõlemad veendunud oma tehnoloogia ja sõjalise jõu ülevõimus, kohtuvad Atlandi ookeani avarustel. Lahingulaev Hood on inglaste uhkus, Kruppi terasest hiiglane Bismarck omakorda kehastab Saksa insenerimõtte suursaavutusi. Kaks hiigellaeva kohtuvad surmaheitluses. Ent Teise maailmasõja märg lahingutanner ei piirdunud kaugeltki kahe superlaeva ajaloolise duelliga. Võideldi üle kogu Atlandi ookeani, enamgi, võitlus ei piirdunud veepinnaga, sõditi ka õhus ja meresügavustes.