Valve Mäesalu (s 1922) kuulub põlvkonda, kelle lapsepõlv jäi Eesti Vabariigi aega ja iseseisvasse ellu tuli astuda sõja ja okupatsioonide tule all. See põlvkond elas üle tohutuid kaotusi, aga need, kes rasketest aegadest läbi tulid, on oma kõrgele vanusele vaatamata tänaseni sitked ja terava mõistusega. Valve vanemad olid töökad ja hästi hakkamasaavad poepidajad ja toiduainetetööstuse omanikud Keilas. Valve sai hariduse Elfriede Lenderi gümnaasiumis, Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis ja Tartu Ülikoolis. Pöördelised 1940. aastad tõid leina ka tema peresse. Valve abikaasa Arnold Mäesalu osales Toomas Hellati "Haukka" ja "Tümmleri" luuregruppides ning arreteeriti 1944. aasta novembris. Vaatamata isikliku elu tragöödiatele, "kulaklikule" minevikule, püüdele mitte millegagi silma paista ja raskele algusele Loomade Varumise Peakontori erinevates filiaalides, jõudis Valve parteisse astumata Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi Turustuse Valitsuse ekspordi osakonna juhataja ametipostini. Ta ise leiab, et teda on kogu elu head kaitseinglid hoidnud.

Mälestuste autor Ülo Karula on pärit Pärnu linnast. 1944. aasta augustis astus ta vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse ja suunati teenima Pärnus asunud Saksa 127. õhutõrjepataljoni helgiheitjate rühma. Pärnust taandus Kuramaa "kotti", kus oli Vindavi sadamalinna ja Salduse lennuvälja kaitsel. Kuramaa "koti" kapituleerumise järel langes venelaste kätte sõjavangi ja viidi ühte Kaukaasias asunud vangilaagrisse, kust vabanes 1947. aastal. Sellest ja paljust muustki räägib Ülo Karula oma mälestusteraamatus.

See raamat on teine osa 3-osalisest 20.sajandi maa-, mere- ja õhujõudude silmapaistvate juhtide elulugude kogumikust. Nagu eelnevas osas, on ka siin suurte sõjameeste kõrvale poetunud karjeriste ja kroonitud päid; raamatu põhitähelepanu on aga pühendatud II maailmasõja väejuhtidele. Kindralooberst Halder'ist peaminister Mussolini'ni.

Sõjaajaloolase Mati Õuna temaatiline bookazine "Atlandi lahingud." Kaks üliriiki, mõlemad veendunud oma tehnoloogia ja sõjalise jõu ülevõimus, kohtuvad Atlandi ookeani avarustel. Lahingulaev Hood on inglaste uhkus, Kruppi terasest hiiglane Bismarck omakorda kehastab Saksa insenerimõtte suursaavutusi. Kaks hiigellaeva kohtuvad surmaheitluses. Ent Teise maailmasõja märg lahingutanner ei piirdunud kaugeltki kahe superlaeva ajaloolise duelliga. Võideldi üle kogu Atlandi ookeani, enamgi, võitlus ei piirdunud veepinnaga, sõditi ka õhus ja meresügavustes.