Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

"Pariisi saladused" on eepiline romaan, mis inspireeris "Les Miserables". Alates 1842. aasta juulist kuni oktoobrini 1843 tormasid pariislased igal nädalal ajalehte ostma, et saada uusimat osa Eugene Sue'i "Pariisi saladustest", mis on üks Prantsusmaa esimesi sariromaane. See on põnev lugu Rodolphe’ist, õilsa südamega ja salapärase päritoluga kangelasest. Sue romaan lõi linnamüsteeriumi žanri ja inspireeris paljusid, sealhulgas "Hüljatud" ja "Monte Cristo". Sensatsiooniline, kirglik, haarav "Pariisi saladused" on kahtlemata üks meelelahutuslikumaid ja mõjukamaid 19. sajandi teoseid.

Inglise 19. sajandi kirjaniku William Wilkie Collinsi (1824-1889) omal ajal ülipopulaarse, Inglismaal detektiivžanrile aluse pannud romaani telje moodustab Indiast toodud haruldase teemandi saatus. Kuukivi salapärase kaotsimineku süüdlase selgitamine võimaldab autoril avada mitmeid elulisi karaktereid ja panna lugeja koos tegelastega kaasa mõtlema ning pead murdma.

Raamat sisaldab viis tulevikust kõnelevat lühijuttu. Lugudes käsitletakse erinevaid teemasid: pandeemiajärgne USA, kus eliit ootab evakueerimist; teadlase avastus igavese elu võtmest; kahe sõbra seiklused Pamplona pullijooksul; isa-poja suhted maofarmi taustal; ning psühholoogi töö palgamõrvarina kartellide maailmas.

Oaasil tuleb Peteril sisse elada uude keskkonda, planeedi põliselanikud paistavad olevat sõbralikud ja üllataval kombel ka innukad kristlased. Bea ja Peter hoiavad sõnumite abil teineteist oma eludega kursis, ent üsna pea on naise kirjad tulvil meeleheidet. Maad tabab üks looduskatastroof teise järel ja igapäevaelus võtab maad kaos. Bea usk Jumalasse lööb vankuma. Peter tajub küll abikaasast kaugenemist, ent on niivõrd hõivatud Oaasil toimuvast, et ei suuda naisele kaasa elada. Peategelaste katsumustest kasvab välja sügav mõtisklus inimsuhete, ennekõike armastuse, aga ka usu ja vastutuse olemuse üle.

Raamat algab viiekümnendate aastate lõpul 15-aastase nooruki ja temast paarkümmend aastat vanema naise armulooga. Suhe katkeb ning tegelased kohtuvad taas ligi 10 aastat hiljem, ainult et siis on Michaelist saanud õigusteaduse üliõpilane ja tema kunagine armastatu Hanna istub süüpingis.

"Valgus teel" on oma algupäralt väga vana palmilehtedele kirjutatud käsikiri, mis hõlmab endas sügavaid õpetusi vaimsel teel kulgejale. Algsele tekstile lisatud selgitused aitavad mõista õpetuse sisu. Siiski tuleb pidada meeles, et nii nagu iga õpetus, nii hakkab ka see elama ainult siis, kui seda siiralt järgitakse. Ainult sellisel juhul on võimalik, et sõnades väljendatud juhistest saab tõesti valgus teel.

Põneva seksuaalpsühholoogilise thriller´i keskmes on prostituudi mõrvamine ja sellega seotud mullistused. Tegelaste ringi kuuluvad mõneti keskmisest hälbinud inimesed. Seiklusliku sisu kõrval on oluline ka motiivide ja karakterite süvapsühholoogiline avamine. Maria Küchen (s.1961) on luuletaja, kirjanduskriitik ja kultuuriajakirjanik. Elab koos abikaasa ja kolme lapsega Stockholmis.

Autobiograafilises raamatus jutustab Mano lapsepõlvest, perekonnast ning ülikooli- ning tööelust, aga ka sellest, kuidas ta leidis tee oma spirituaalse õpetaja Osho juurde

Kogumikus on 75 novelli ja lühijuttu.

Sisukord:
Kreutzeri sonaat
Saatan
Françoise
Läheb kalliks. Sündinud lugu
Kellel on õigus?
Peremees ja sulane
Isa Sergius
Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost
Võltsitud kupong

Kató Lomb (1909–2003) oli maailma esimesi sünkroontõlke, ungarlanna, kes suutis tõlkida 16 keelest. Oma pika elu jooksul jõudis ta töötada sünkroontõlgina viiel mandril, tõlkida hiina keelest armastusromaane ja jaapani keelest keemiapatente ning õpetada Budapesti tehnikaülikoolis vene keeles keemiat ja füüsikat. Enamiku keeli omandas ta iseõppimise teel. Käesolevas raamatus jutustabki keeletark humoristlikus võtmes sellest, kuidas tema keeli õppis. Iseseisvale keeleõppijale on see kasutatav käsiraamatuna, muiduhuvilisele aga mõnuga loetav elulooraamat.

Prantsuse klassiku 3 lühiromaani -- "Kolonel Chabert", "Gobseck" ja "Hüljatud naine".

"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.

Adam Hall on üks tosinast pseudonüümist, mida on kasutanud inglise autor Elleston Trevor. Ta on sündinud 1920. aastal Inglismaal. Kirjutama hakkas Teise maailmasõja päevil, kui teenis Briti Õhujõududes. Esimese suurema menu tõi kirjanikule tema sõjatriloogia, mille järgi on vändatud film "Dunkirk". Filmiks on vändatud ka "Quilleri memorandum". Elleston Trevori looming on seiklusliku iseloomuga ja kuulub ajaviitekirjanduse valdkonda. Ent peale põneva süžee on kirjanikul ka tugevat poliitilist närvi ja silma sotsiaalsete probleemide tabamiseks, mis ilmekalt lööb välja tema loomingu paremikus (sõjatriloogia, romaanid "Fööniksi põgenemine", "Quilleri memorandum" jt.)

Sisukatkend: "Vronski läks konduktori järel vagunisse ja seisatas kupee uksel, et väljuvale daamile teed anda. Seltskonnainimese kogenud vaistuga määras Vronski kohe, ainsa pilgu selle naise välimusele heitnud, ta kuuluvuse kõrgemasse seltskonda. Ta vabandas ja tahtis vagunisse minna, kuid tundis vajadust veel kord teda vaadata - mitte niipalju ta väljapaistva ilu ja selle elegantsuse ja tagasihoidliku graatsia pärast, mis ilmnes kogu ta kujus, vaid just sellepärast, et ta armsa näo ilmes, kui ta möödus Vronskist, oli midagi erakordselt õrna ja hella. Kui Vronski tagasi vaatas, pööras ka daam oma pea. Säravad, tihedate ripsmete tõttu tumedaina paistvad hallid silmad peatusid sõbralikult ja tähelepanelikult Vronski näol, otsekui tunnistades teda, ja pöördusid kohe möödakõndivale rahvajõugule, nagu kedagi otsides. Selles lühikeses pilgus jõudis Vronski märgata mahasurutud elavust, mis mängles ta näol ja tuksles ta säravates silmades ning painutas ta punased huuled vaevu märgatavaks naeratuseks. Nagu oleks mingi üleküllus täitnud kogu ta olemuse, nii et see tahtmatult avaldus kord ta pilgu säras, kord naeratuses."

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.