Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Peategelane Annika Bengtzon on raskes olukorras: ta on edutatud Õhtulehe toimetuses kriminaaluudiste osakonna juhatajaks, kus tööd on palju, alluvad intrigeerivad, Olümpiastaadionil plahvatab pomm ja kodus ootavad kaks väikest last ning nädala pärast on jõulud. Plahvatuses saab surma rikas ja võimukas ärinaine Christina Furhage, kellest kõik räägivad aukartusest värisedes. Terroriteos kahtlustatakse salapärast Pommipanejat, kuid lähemal uurimisel hakkab Annika kahtlustama, et tõeline motiiv võib peituda ohvri isikliku elu varjavate säravate kulisside taga. Kriminaaljutu taustaks on igapäevane elu: argipäev ajalehetoimetuses, tänapäeva naise valikud töö ja pere vahel. Teravalt tõuseb esile ajalehetegemise eetika: kui kaugele võib minna võistlejate edestamise ja müüva uudisjutu nimel. Liza Marklund (1962) on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Liza Marklund sai selle romaani eest 1998. aastal Rootsi parima detektiivromaani auhinna.

Sisukord: ¤ Sa ei leia sõnumiks sõnu ¤ Sa ei usu, et kõik on nägemus ¤ Käod kukuvad hommikuti, kui kukuvad ¤ Lilledelt väljal ja taeva lindudelt ¤ Kärbsepaber, mille külge kinni jääda ¤ Puges oma südamesse peitu ¤ Siis mõtted lööksid lahku ¤ Ei osanudki muud targemat ette võtta ¤ Pildid virvendavas vees ¤ Üks tool kahe peale ¤ Silmad suleti ja kõrvad topiti kinni ¤ Alati üks ja seesama, ei muud kui sina ise ¤ Söögem ja joogem, saagu hiljem, mis saab ¤ Pimedad silmad ja selged silmad ¤ Uppuja põgeneb kõrgele mäele

õppevahend põllumajandustehnikumide puuviljanduse eriala õpilastele

„Klaasist tüdruk“ on taanlanna Karin Dyhri dokumentaalromaan intsestist ja selle mõjudest nii lapse- kui täiskasvanueas. Raamatus on Karin endale Ida nimeks pannud. Ida elab pealtnäha idüllilises peres, kus toimuvad ühised muusikaõhtud ja intellektuaalsed vestlused, kuid Ida jaoks kukub see perfektne kaardimaja öösiti kokku. Armastavast päevaisast saab julm väärkohtleja. Raamat valgustab põhjalikult intsesti olemust ja selle ränki mõjusid nii lapseeas kui ka hiljem täiskasvanuna. Karini kogemus tõestab, et kui traumaga piisavalt tööd teha, on olemas lootusekiir tervenemisele ja helgemale tulevikule. Karini kaitseingliks – kui nii võib öelda – osutub psühhiaatriahaigla osakonnaõde Jan Nielsen, kes raamatus on Kim. „Ta on kõige andekam ja armastusväärsem terapeut, kes mul kunagi on olnud,“ ütleb Karin. Seksuaalne väärkohtlemine on universaalne kuritegu, millel pole tegemist rahvuse ega riigiga. Kõik, kes on seda kuritegu kogenud, saavad Idaga samastuda. Raamat ei ole kerge lugemine, kuid annab samas lootust, et on võimalik terveneda ka nii raskest traumast. Loodetavasti leidub Eestiski Kimi-suguseid terapeute ning tegutsevad ka tugigrupid, kus kindlasti aidatakse. Karin Dyhr ütleb ise julgustuseks: „Tahan julgustada teisi intsesti üle elanuid ja nende abilisi, asjaajajaid, abikaasasid, lapsi. Sellest on võimalik välja tulla, saada terveks, isegi pärast raskeid sümptomeid ja süngeid diagnoose. On võimalik mitte ainult ellu jääda, vaid ELADA. Võib-olla paljude armidega, nii nähtavate kui nähtamatutega. Ent täisväärtuslikku, head elu, mis ei hõlma needuse edasi kandmist järgmisele põlvkonnale. Aga selleks on abi vaja. Ma ei usu, et keegi selle ülesandega üksi hakkama saaks.“ Kirjanik Sass Henno soovitab raamatut “Klaasist tüdruk”: “Kui ma saaksin, siis ma teeks selle raamatu lugemise kohustuslikuks kõikidele lastega tegelevatele spetsialistidele, psühholoogidele, õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, politseinikele. Kõigile, kes igapäevaselt puutuvad oma töös kokku traumeeritud lastega.”

Juhtunud on see, mida kõige enam kardeti. Gotlandi on tabanud linnugripp. Viiekümnele lapsele organiseeritud jalgpallilaagri kokatädi jääb järsku haigeks ning nakkusarst otsustab, et laagris viibivad lapsed ja nende treener tuleb karantiini panna. Kui lapsevanemad teada saavad, et tõhusat ravimit ei ole, seistakse silmitsi paanikaga. Nii algab Anna Janssoni kriminaalinspektor Maria Wernist jutustav romaan „Võõras lind“. Autor maalib veenva ja pelutava pildi kaosest, mis võib puhkeda siis, kui pahaaimamatuid inimesi tabab epideemia... „Võõras lind“ on põnev kriminaalromaan, ent tõestab ühtlasi, et see žanr sobib suurepäraselt ka tõsiste eetiliste küsimuste käsitlemiseks.

Autori suurteos annab ülevaate sotsialistliku suurriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda võiks nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest.

Ross Macdonald (eraelus Kenneth Millar) sündis San Francisco lähistel 1915. aastal. Alghariduse sai ta Kanada koolides; pärastpoole on lõpetanud Michigani ülikooli. Sõja ajal teenis sideohvitserina USA Vaikse Ookeani laevastikus. Hiljem asus autor elama Santa Barbarasse Californias, töötas õpetajana koolis ja pärast kolledžis, kuid kirjutas ka detektiivlugusid, ammutades ainest koduosariigi omapäraselt kirevast ja muutuvast ühiskonnast.

Sisukord:

Minu naine
Hüpik
Pärast teatrit
Katkend
Ühe äriettevõtte ajalugu
Pagenduses
Kala armastus
Naabrid
Palat nr. 6
Hirm
Tundmatu mehe jutustus
Volodja suur ja Volodja väike
Must munk
Naiste riik
Rotschildi viiul
Üliõpilane
Kirjanduse õpetaja
Mõisas
Vanemaedniku jutustus
Kolm aastat

Anni Arro, Angeelika Kang ja Epp Mihkels tutvustavad retsepte, mida nad ise igapäevaelus kasutavad. Valikus on nii traditsioonilisi kui ka trendikaid hoidiseid. Mitmed neist säilivad külmkapis lühemat aega, sobides hästi linnainimesele, kel suurt moosikeldrit pole.

Kató Lomb (1909–2003) oli maailma esimesi sünkroontõlke, ungarlanna, kes suutis tõlkida 16 keelest. Oma pika elu jooksul jõudis ta töötada sünkroontõlgina viiel mandril, tõlkida hiina keelest armastusromaane ja jaapani keelest keemiapatente ning õpetada Budapesti tehnikaülikoolis vene keeles keemiat ja füüsikat. Enamiku keeli omandas ta iseõppimise teel. Käesolevas raamatus jutustabki keeletark humoristlikus võtmes sellest, kuidas tema keeli õppis. Iseseisvale keeleõppijale on see kasutatav käsiraamatuna, muiduhuvilisele aga mõnuga loetav elulooraamat.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Lev Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme.

Prantsuse klassiku 3 lühiromaani -- "Kolonel Chabert", "Gobseck" ja "Hüljatud naine".

Adam Hall on üks tosinast pseudonüümist, mida on kasutanud inglise autor Elleston Trevor. Ta on sündinud 1920. aastal Inglismaal. Kirjutama hakkas Teise maailmasõja päevil, kui teenis Briti Õhujõududes. Esimese suurema menu tõi kirjanikule tema sõjatriloogia, mille järgi on vändatud film "Dunkirk". Filmiks on vändatud ka "Quilleri memorandum". Elleston Trevori looming on seiklusliku iseloomuga ja kuulub ajaviitekirjanduse valdkonda. Ent peale põneva süžee on kirjanikul ka tugevat poliitilist närvi ja silma sotsiaalsete probleemide tabamiseks, mis ilmekalt lööb välja tema loomingu paremikus (sõjatriloogia, romaanid "Fööniksi põgenemine", "Quilleri memorandum" jt.)

Kogumikus on 94 novelli ning lühijuttu.
Sisukord
– Pühadeaegne kohustus. Tõlkinud V. Linask
– Kaptenimunder. Tõlkinud V. Linask
– Aadlimarssali abikaasa juures. Tõlkinud P. Viires
– Elav kronoloogia. Tõlkinud V. Linask
– Inimese kõnelus koeraga. Tõlkinud M. Nurmik
– Saunas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ühed head mõlemad. Tõlkinud V. Linask
– Lootusetu. Tõlkinud V. Linask
– Sekeldus. Tõlkinud V. Linask
– Elu on ilus. Tõlkinud M. Nurmik
– Viimane mohikaanlane. Tõlkinud P. Viires
– Numbritubades. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Diplomaat. Tõlkinud V. Linask
– Kulakupesa. Tõlkinud V. Linask
– Aukraad tühistatud. Tõlkinud P. Viires
– Rahatasku. Tõlkinud V. Linask
– Saapad. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Närvid. Tõlkinud P. Viires
– Suvitajad. Tõlkinud V. Linask
– Redelit mööda ülespoole. Tõlkinud V. Linask
– Intelligentne tümikas. Tõlkinud V. Linask
– Ühe idealisti mälestusi. Tõlkinud M. Nurmik
– Simulandid. Tõlkinud V. Linask
– Luts. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Apteegis. Tõlkinud V. Linask
– Hobuse nimi. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ei ole saatusest määratud. Tõlkinud V. Linask
– Eksinud. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Jääger. Tõlkinud V. Linask
– Roimar. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Külaline. Tõlkinud V. Linask
– Hobu ja värisev emahirv. Tõlkinud P. Viires
– Lullilööjad. Tõlkinud P. Viires
– Perekonnaisa. Tõlkinud V. Linask
– Külavanem. Tõlkinud V. Linask
– Surnukeha. Tõlkinud V. Linask
– Naissoo õnn. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Köögitüdruk abiellub. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Müür. Tõlkinud V. Linask
– Pärast tuluõhtut. Tõlkinud V. Linask
– Üldharidus. Tõlkinud V. Linask
– Unter Prišibejev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Kaks lehemeest. Tõlkinud M. Nurmik
– Võõrsil. Tõlkinud V. Linask
– Uneuim. Tõlkinud V. Linask
– Joomatõve arstimine. Tõlkinud M. Nurmik
– Kontrabass ja flööt. Tõlkinud V. Linask
– Niinake. Tõlkinud V. Linask
– Kallis koer. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Üle soolas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ilma kohata. Tõlkinud P. Viires
– Vanadus. Tõlkinud V. Linask
– Mure. Tõlkinud V. Linask
– On aga rahvas. Tõlkinud V. Linask
– Kalts. Tõlkinud V. Linask
– Püha lihtsameelsus. Tõlkinud P. Viires
– Naaskel kotis. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Küünik. Tõlkinud V. Linask
– Mari d´elle. Tõlkinud P. Viires
– Antreprenöör diivani all. Tõlkinud V. Linask
– Unenägu. Tõlkinud V. Linask
– Peegel. Tõlkinud V. Linask
– Öö kalmistul. Tõlkinud P. Viires
– Äpardus. Tõlkinud V. Linask
– Debüüt. Tõlkinud P. Viires
– Lastepere. Tõlkinud E. Murdmaa
– Avastus. Tõlkinud P. Viires
– Hingevaev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Öö enne kohut. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Segadus. Tõlkinud V. Linask
– Joobnu vestlus kaine kuradiga. Tõlkinud P. Viires
– Näitleja hukk. Tõlkinud V. Linask
– Rumal prantslane. Tõlkinud V. Linask
– Anjuta. Tõlkinud V. Linask
– Ivan Matveitš. Tõlkinud V. Linask
– Nõid. Tõlkinud V. Linask
– Mürk. Tõlkinud V. Linask
– Lõputa jutustus. Tõlkinud P. Viires
– Nali. Tõlkinud V. Linask
– Agafja. Tõlkinud V. Linask
– Hunt. Tõlkinud V. Linask
– Kevadel. Tõlkinud V. Linask
– Košmaar. Tõlkinud V. Linask
– Griša. Tõlkinud V. Linask
– Armastus. Tõlkinud V. Linask
– Daamid. Tõlkinud V. Linask
– Tugevad elamused. Tõlkinud V. Linask
– Tuttav mees. Tõlkinud V. Linask
– Õnnepojuke. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Salanõunik. Tõlkinud V. Linask
– Päev maal. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Pansionis. Tõlkinud V. Linask
– Suvitamas. Tõlkinud V. Linask
– Ajaviiteks. Tõlkinud V. Linask
– Märkused

Suure vene kirjaniku Lev Tolstoi mälestused oma pika ja sisuka elu algusaastatest. See on romaan inimese vaimsest kasvust ja isiklikust arengust. Teoses puudutab autor rikkuse ja vaesuse, intiimsuse ja kaotuse, armukadeduse ja vihkamise filosoofilisi küsimusi, püüdlusi väljuda sisemiste vastuolude labürindist. Peategelane seisab silmitsi esimeste armastusmuredega, täitumata unistustega, edevuse tagajärgedega.