Tooted

Taskuformaadis teatmeteose 2. trükk pakub tabelite kujul miniinfot maailmaruumist, elust Maakeral, riikidest, ajaloost, arvuvallast. Värvitahvlid hõlbustavad orienteerumist lippudes, vööndiajas jms. Väikeraamat, millest igaüks peaks leidma endale midagi vajalikku.

Rabindranath Tagore on india tähtsaim kirjanik. Tema rikkalikust loomingust leidsid maailmasõja-eelseil aastail vaimustatud vastuvõttu Euroopas eriti tema lüürilised, proosaluuletuste vormis kirjutatud primitiivid, mille lihtsus, omapärane orientaalne nõtkus ja kõlavus olid täielikuks üllatuseks eurooplaste peenutsustega harjunud kõrvadele. Lühikese ajaga tõlgiti need, esmalt kirjaniku enda poolt inglise keeles avaldatud luulekogud kõigisse tähtsamaisse kultuurkeeltesse. "Aednik" keskendub armastusluulele kevadest.

1983. a. ilmus Kanada ajalehes "Vaba Eestlane" tundmatu autori joonealune "1944. aasta". See põhiliselt 1944. a. sõjasündmusi Eestis käsitlev järjejutt on kahel korral eraldi raamatuna avaldatud ka Soomes. Tundmatu autor on loo kirja pannud loetavalt, ülevaatlikult ja küllaltki haaravalt, nii et see on sobiv lugemiseks igas vanuses ja erineva haridusega inimesele.

Testi oma koera ja ennast ja saa teada, mis te mõlemad kokku väärt olete ja kas te teineteist väärite.

"Inimeste maas" kirjeldab Antoine de Saint-Exupéry sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina. Kirjanik toonitab inimese ausust iseenda ning austust teiste inimeste vastu; vajadust püüelda vaimse rikkuse ja hinge väärikuse poole, mis peab seonduma vastutustundega.

Lugeja pole kindlasti sattunud rolli, milles end leidis selle raamatu peategelane Charles Dennim: olla atendaadikatse ohver. Ja Charles Dennim alustab alguses lootusetut duelli nähtamatu vaenlasega. Tahtmatult tekib lugejal analoogia TV-st tuttava mänguga, kus tuleb ära arvata pildil kujutatud isik, kelle näo eest kõrvaldatakse üks ruuduke teise järel. Siin raamatus reedab iga mõrvakatse midagi uut mõrvari isikust, kuni loo lõpus saab viimane ruuduke kõrvaldatud ja mõistatus on leidnud lahenduse.

Vananev kunstnik Klingsor tunnetab valuliselt kodanliku kunstielu ummikussejooksmist ajal, mil sõjast vapustatud Euroopas toimub põhjalik väärtuste ümberhindamine. Kuigi autor kujutab Klingsori stiihilist protesti teatava sümpaatiaga, annab ta korduvalt mõista, et ilma ühiskondlike funktsioonideta kunst on oma aja ära elanud. Jutustuse värvikas ja lürismiküllane stiil iseloomustab Hesse sõnakunsti parimast küljest.

Sõna- ja mõttemängulist lüürikat.

Veikko Huovinen: "Stalin on mind huvitanud pikki aegu. On olnud tahtmine temast kirjutada. Instinkt on siiski manitsenud ootama sobivat hetke. Nüüd, kus Stalini vead ja kuriteod on Nõukogude Liiduski hukka mõistetud, paistab olevat soodus silmpilk visandada sünge vanavuntsi portree."

Meeliköitev armastuslugu. Pruutpaar: Fawn, kaunis ja näiliselt täiuslikku elu elav pruut, kes varjab saatuslikku saladust. Kas selle ilmsiks tulek võib rikkuda tema õnnelikuma päeva? Austin on rikas ja nägus peigmees. Kuid kas Fawn on tõepoolest see, keda mees tahab? Pruutneitsid: Lexi, kes on üles kasvanud õe Fawni varjus, arvab, et ta on armunud... valesse poissi. Juliet on sissevõetud seksikast Tyst. Kuid kui suvekuumus kaob, kas jääb nende suhe veel püsima? Ja Paris, kes on sattunud umbteele... ega aima ise midagi.

Rootsi kino ja kirjanduse grand old man'i Ingmar Bergmani filmistsenaariumis on juttu just sellest, mis pealkirjas: abieluinimeste omavahelistest tülidest, leppimistest ning taastülidest, teksti taustal võib kõike ka ise järele teha, kaklemisest leppimiseni või vastupidi. Stsenaarium on mitmetes teatrites lavastatud.

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

"Vasklinnu" tegevustik algab ja lõpeb Soomes, kuid vahepeal käiakse läbi pea kogu 11. sajandi teadaolev maailm: Rootsi, Venemaa, Bütsants, Ungari, Prantsusmaa ja Inglismaa. Raamatus esitatud Euroopa kirjeldus toetub võimalikult palju tolle või lähedase ajastu ürikutele. Terhen sünnib Soomes, kuid tema ema abiellub varsti uuesti ja nii rändab ta Rootsi. Jäänud varsti emast ilma, satub ta lõpuks Rootsi kuninga õukonda. Kuningatütar Thorgerd otsustatakse Novgorodi Vene vürsti õukonda õele külla saata ja kuningatütre mänguseltsilisena läheb kaasa ka Terhen. Neid saatvatel laevameestel on aga omad plaanid – tüdrukud orjaks müüa ja ise lastiga jalga lasta. Natuke kohtlase ülikupoja Eiriku abiga Terhen siiski pääseb ja jõuab Novgorodi kuningatütre Thorgerdi nime all. Kui Terhen neiuks kasvab, antakse ta mehele Bütsantsi ülikule ja nii jõuab ta tolleaegse maailma keskpunkti Konstantinoopolisse.