Tooted

Sisu: Jaak Sammet. Eesti allveelaevade saamisloost Brian D. Head. Briti allveelaevade areng 1919-1939 Peedu Sammalsoo. Eestlastest ohvitserid Vene allveelaevastikus aastail 1914-1920 Ragnar Kokk. Eesti allveelaevade ohvitserkond Ragnar Kokk. Eesti allveelaevade meeskondade formeerimine 1933-1940 Magnus Ilmjärv. Nurjunud laevatehing Vladimir Kopelman. Eesti meeskondade kõrvaldamine allveelaevadelt 1940. ja 1941. aastal Hartmut Ehlers. Allveelaevade suurtükirelvastus Vladimir Kopelman. Allveelaeva "Lembit" seadmestiku säilimine Urmas Dresen. Allveelaeva "Lembit" eksponeerimise tulevikuvisioon Eksponeerimiseks säilitatavad allveelaevad maailmas

Kordustrükk 1937. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. Koguteose I köide algab ülevaatega Vabadussõja eelloost, hõlmates lühiülevaate eesti rahva ajaloolistest vabaduspüüetest ja I maailmasõja sündmustikust Läänemere piirkonnas.

Kordustrükk 1939. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. II köide käsitleb sõjalisi ja poliitilisi sündmusi alates meie pealetungioperatsioonidest mais 1919 ja lõpetades rahulepingu sõlmimisega Tartus 1920.

Eesti teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic". Sisu: Enne esimest autot Ilmub iseliikuv vanker Mehed ja masinad Kroonu kulli valvsa pilgu all Kiirelt nagu orkaan Luksussõidukist tööloomaks Neli liini läbi linna Viimaste voorimeeste ajad Tänased ja homsed mured Veteranide uuestisünd Sündmuste kroonika

Raamat käsitleb 1941. aasta augusti mobiliseeritute elukäiku, kes viidi Hango poolsaarele Nõukogude Liidu baasi, mille viimane sai Soomelt Talvesõjal järgnenud rahulepingu põhjal. Autor kirjutas raamatu oma taskuraamatu ja Hangost naasmise järel tehtud üleskirjutiste põhjal. Nimed raamatus on asendatud väljamõeldutega, välja arvatud Palusalu nimi.

Mehe vaatevinklist vastastikuse kohanemise, lastekasvatuse, elu mõtte jt. eeskätt abieluga seonduvaid probleeme - nii satiirilises kui arutlevas laadis

Raamat on kronoloogiliseks jätkuks 1973. a. ilmunud "Mälestustele". Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil autor saabus põgenikuna Eestist Saksamaale. Selle lühikese aja vältel toimus Euroopa riikide elus olulisi muudatusi ja 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda. See kõik ei jätnud riivamata Eesti riigi, rahva ja ka autori isiklikku elu. Vastavalt sellele on mälestused jagatud nelja ossa: Vaikiv ajastu, Nõukogude esimene okupatsioon, põgenikuna Saksamaal ja saksa mundris ning Eesti Omavalitsuse aeg.

Kui mitu korda ma olen läinud tagasi sellele veeäärsele kaile, sinna kus jõgi muutub äkki laiaks ja metsikuks ja metroorongid sõidavad eemal kaugel üle silla, läbi pimeduse, nagu läbi vee, nagu oleks see maailm vee all, teisel pool, mitte siin, kuhu meie kuulume. Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema. Keegi oigab selles kahinas valust või mõnust, kellegi läbilõikav vile kostab sillalt, kus pole ometi hingelistki, kellegi iha leiab rahulduse, keegi langeb surnult rohule, mida äsja on niisutanud kellegi seeme; liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.

-Posti arengust mujal ja meil kuni XVIII sajandi alguseni

-Postijaamade võrgu kujunemine ning areng Eestis XVIII ja XIX sajandil

-Postijaamade majanduslik korraldus

-Postivedu ja reisiliiklus

-Postijaamad Eesti käesoleva sajandi 20-30-ndail aastail

Kokkuvõte vene ja saksa keeles.

Raamat annab üksikasjaliku ülevaate Tallinna trammi ajaloost 1888. aastast tänapäevani. Väljaanne on illustreeritud fotodega.

Sophie on kena noor poolatar, kel on õnnestunud koonduslaagrist eluga pääseda. Ta on kaotanud kõik omaksed. Koos oma armastatu, juudi teadlase Nathani ja Ameerika lõunaosariikidest pärit noore kirjaniku Stingoga veedab ta 1947. aasta kuuma suve ühes Brooklyni pansionis. Läbi surmaga küllastunud mineviku jõuab lugeja loo tuumani - Sophie kohutava saladuseni, valikuni, mille ta peab tegema. Raamatu põhjal valmis samanimeline film 1982. aastal, Sophie rollis Meryl Streep.

Raamatus käsitletakse üksikelamute, suvilate, aiamajade ja väikesaunade konstruktsioone ning ehitamist, lähtudes meie ehitustraditsioonidest, kehtivaist projekteerimiseeskirjadest ja saadaolevate ehitusmaterjalide nomenklatuurist. Seejuures on silmas peetud eeskätt tarinduse ratsionaalsust - minimaalset materjali- ja tööjõukulu, hoone vastupidavust, ekspluatatsiooni hõlpsust ja odavust, loodusressursside säästmist. Raamat on mõeldud kõigile, kel on tegemist väikemajade ehitamisega, kuid eeskätt siiski mittespetsialistist iseehitajale.