Tooted

Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust -- "Colomba" ja "Carmeni".

"Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda." See lause "Colombast" peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee "Colomba", saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. - Lauri Leesi

 

 

Kordustrükk 1937. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. Koguteose I köide algab ülevaatega Vabadussõja eelloost, hõlmates lühiülevaate eesti rahva ajaloolistest vabaduspüüetest ja I maailmasõja sündmustikust Läänemere piirkonnas.

Kordustrükk 1939. a. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslikust väljaandest. Kaheköiteline koguteos "Eesti Vabadussõda 1918-1920" on eesti sõjaajaloolise uurimistöö tähtteos, millel on jääv historiograafiline väärtus. II köide käsitleb sõjalisi ja poliitilisi sündmusi alates meie pealetungioperatsioonidest mais 1919 ja lõpetades rahulepingu sõlmimisega Tartus 1920.

Eesti teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic". Sisu: Enne esimest autot Ilmub iseliikuv vanker Mehed ja masinad Kroonu kulli valvsa pilgu all Kiirelt nagu orkaan Luksussõidukist tööloomaks Neli liini läbi linna Viimaste voorimeeste ajad Tänased ja homsed mured Veteranide uuestisünd Sündmuste kroonika

Raamat käsitleb 1941. aasta augusti mobiliseeritute elukäiku, kes viidi Hango poolsaarele Nõukogude Liidu baasi, mille viimane sai Soomelt Talvesõjal järgnenud rahulepingu põhjal. Autor kirjutas raamatu oma taskuraamatu ja Hangost naasmise järel tehtud üleskirjutiste põhjal. Nimed raamatus on asendatud väljamõeldutega, välja arvatud Palusalu nimi.

Raamat on kronoloogiliseks jätkuks 1973. a. ilmunud "Mälestustele". Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil autor saabus põgenikuna Eestist Saksamaale. Selle lühikese aja vältel toimus Euroopa riikide elus olulisi muudatusi ja 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda. See kõik ei jätnud riivamata Eesti riigi, rahva ja ka autori isiklikku elu. Vastavalt sellele on mälestused jagatud nelja ossa: Vaikiv ajastu, Nõukogude esimene okupatsioon, põgenikuna Saksamaal ja saksa mundris ning Eesti Omavalitsuse aeg.

-Posti arengust mujal ja meil kuni XVIII sajandi alguseni

-Postijaamade võrgu kujunemine ning areng Eestis XVIII ja XIX sajandil

-Postijaamade majanduslik korraldus

-Postivedu ja reisiliiklus

-Postijaamad Eesti käesoleva sajandi 20-30-ndail aastail

Kokkuvõte vene ja saksa keeles.

Sophie on kena noor poolatar, kel on õnnestunud koonduslaagrist eluga pääseda. Ta on kaotanud kõik omaksed. Koos oma armastatu, juudi teadlase Nathani ja Ameerika lõunaosariikidest pärit noore kirjaniku Stingoga veedab ta 1947. aasta kuuma suve ühes Brooklyni pansionis. Läbi surmaga küllastunud mineviku jõuab lugeja loo tuumani - Sophie kohutava saladuseni, valikuni, mille ta peab tegema. Raamatu põhjal valmis samanimeline film 1982. aastal, Sophie rollis Meryl Streep.