Tooted
„Kes näppas minu juustu?" on allegooriline lugu muutustest, mis meist igaüht aeg-ajalt tabavad, olgu siis tööl või eraelus. Selleks muutuseks võib olla uus tööülesanne, tugeva konkurendi ilmumine firma turunišši või hoopis kolimine teise linna. „Kes näppas minu juustu?" on lihtsalt ja köitvalt kirja pandud lugu muutustega leppimisest, nendega toime tulemisest ja nende kasutamisest isiklikuks arenguks.
Millal algab sündmus?
Ei algagi. Alati on midagi enne olnud. Sündmus algab, nagu oja algab nirest ja nagu nire algab immitsevast sooveest.
Kus algab jutustus?
Võibolla kuusejuure all.
Käesolev valimik taotleb teha Jaan Bergmanni 100. sünniaastapäevaks uuesti kättesaadavaks enam-vähem kõik, mida luuletaja arvukas pärandis leidub tänapäeva kooliealiste nooremale ja keskmisele astmele vastuvõetavat. Peale pedagoogiliste kaalutluste on väljajätmise vaekausse eeskätt mõjutanud teoste sisuline iganemine või kunstiline küündimatus. Raamatu noorsookirjanduslikust laadist tingitult on valiku testamisel ajalooliste ballaadide kõrval pearõhk langenud lasteluulele. Teksti redigeerimisel on piirdutud hädavajalikumate õigekeelsuslike paranduste ja muudatustega, autori keelelist ja stililist omapära võimalikult säilitades.
Sisukord:
- Karjase laul
- Linnukeste küsimine
- Kevadine külm
- Pääsukese teretus
- Laululinnud
- Kaks perekonda
- Nukusõit
- Lilli
- Õhtul
- Sügisene maasikaõis
- Kiisu
- Hunt ja Kits
- Rebane ja Kurg
- Konna kontsert
- Õunapuu
- Vihma ajal
- Metsa öövaht
- Paras palk
- Kaks inglast
- Vasar
- Vaenelaps
- Lese silmapisar
- Tuletorn
- Uueaasta ööl
- Vanarahva mõistatused
- Ustav Ülo
- Taara pidud tagaselja
- Koidutäht
- F. R. Kreutzwaldile
- Vana kannel
- Mõttesalme
- Jaan Bergmanni elust ja loomingust
Põhivara on mõeldu põhi- ja keskkoolide, kutsekeskkoolide ja tehnikumide õpilastele. Reaalharu koolides tuleks enam tähelepanu pöörata nähtuste seletamisele füüsikaseaduste abil. Kuna põhivaras olev käsitlus pole ammendav, on lisatud raamatu lõppu täiendava kirjanduse loetelu. Vaatluste jaoks on põhivaras heledate tähtede leidmise skeem ja pööratav taevakaart, samuti mitmed tabelid.
3. trükk
Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. "Mnjmm," küsib meister natukese aja pärast potist, "kas segamislaual oli tuult tunda?" Ja Mart luiskab igaks juhuks: "Raasuke paraku oli. Paari graani jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal." Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...
See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.
Maailmakuulsa ulmekirjaniku Herbert Wellsi reisiraamat „Venemaa pimeduses" („Russia in the Shadows", originaal ilmus 1920) on mitmes mõttes hariv ja õpetlik tänaselgi päeval, aidates paremini lahti mõtestada Venemaa sajanditaguse pöörde olemust ja tagajärgi. Täpsed ja teravapilgulised kirjeldused on jäädvustanud 1920. aasta laostunud Venemaa masendava olukorra.