Tooted

Pascale Roze on oma lühikese Concourt'i preemia pälvinud romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik "Ma suren Okinawas". Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse..

Imants Lasmanise ümberjutustus lastele Andrejs Pumpursi Läti rahvaeeposest "Lacplesis".

„Kes näppas minu juustu?" on allegooriline lugu muutustest, mis meist igaüht aeg-ajalt tabavad, olgu siis tööl või eraelus. Selleks muutuseks võib olla uus tööülesanne, tugeva konkurendi ilmumine firma turunišši või hoopis kolimine teise linna. „Kes näppas minu juustu?" on lihtsalt ja köitvalt kirja pandud lugu muutustega leppimisest, nendega toime tulemisest ja nende kasutamisest isiklikuks arenguks.

Millal algab sündmus?

Ei algagi. Alati on midagi enne olnud. Sündmus algab, nagu oja algab nirest ja nagu nire algab immitsevast sooveest.

Kus algab jutustus?

Võibolla kuusejuure all.

Pikanäpu Peeter puges vahtrametsa vargile, salamahti saagiks luges vahert kümme kirvele. Kõrgelt pilve vahelt pilgub varga silma valvas kuu. Puie vahelt valgust vilgub: "Kes siin metsas kõnnib muu?" Sage mets küll seisab lehtes, siiski silmab kirvemees: öövaht tuleb õudses ehtes, kaelas sarv ja latern käes.

Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. "Mnjmm," küsib meister natukese aja pärast potist, "kas segamislaual oli tuult tunda?" Ja Mart luiskab igaks juhuks: "Raasuke paraku oli. Paari graani jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal." Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...

Kas viide mõnd aega tagasi taasavatud kultuspaigale Taanilinnas? Mine sa tea, aga rohkem on siin tegu kahe noore mehe paralleelmaailmadega, nende retkede, argiaskelduste, armastuslugude ühekssulatamise katsega, ühendusteljeks viieaastane sõprus, eakaaslus ning Tallinn kogu oma ilus ja rämeduses. Ekspressiivne, naturalistlik, sümbolislik koguteos uuest ajast.

See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.

Fifty summers of music - during which the tradition of classical music festivals has grown and evolved in Pärnu - is a significant milestone. Pärnu has earned its spot among international music towns. It has been a long road with countless twists and turns, many travellers, a journey through inconstant times and circumstances. The travellers on this journey have shared a common goal - to bring good music to Pärnu, offer experiences, and tug at each listener's heartstrings. This booklet is only a brief overview, but I do hope to see thorough tractates from musicologists in the future. The programmes, performers, and organisers of Pärnu's summer festivals of classical music are worth it. The journey, which started half a century ago, continues. Ela Tomson, complier

Kui räägitakse sõprusest, mõtleme kohe vestlustele ja jagatud hetkedele erilise inimesega, kes – tulgu, mis tuleb – saab aru ja toetab. See raamat on pühendatud sõpradele, sest nad on osa me elust, unistustest, teekonnast. Sest nad on seda mis tahes mööndusteta. Raamat annab neile teada, kui palju nad meie jaoks tähendavad.

Raamat annab elementaarset infot islami kohta. Käsitletud on sellised teemad nagu Koraani imed, islami hüved, millesse usuvad moslemid, islami tugisambad, islami prohvet Muhammed, millest räägib Koraan, islam ja teaduse areng, islam ja terrorism, naise staatus islamis jne.

Maailmakuulsa ulmekirjaniku Herbert Wellsi reisiraamat „Venemaa pimeduses" („Russia in the Shadows", originaal ilmus 1920) on mitmes mõttes hariv ja õpetlik tänaselgi päeval, aidates paremini lahti mõtestada Venemaa sajanditaguse pöörde olemust ja tagajärgi. Täpsed ja teravapilgulised kirjeldused on jäädvustanud 1920. aasta laostunud Venemaa masendava olukorra.