Tooted

Entsüklopeedia 13. köitesse on kokku toodud põhiköidete register ja lisamaterjal, mis kajastab pika ilmumistsükli jooksul maailmas toimunud muudatusi. Näiteks on ruumi leitud igapäevaellu tungivate infotehnoloogia mõistete tutvustamisele, omaette artiklid on mõistetele Internet, HTML, URL, veeb, hüpertekst, raalgraafika, Java, vektorgraafika, brauser, virtuaalreaalsus, arvutivõrk jne. Ka on lähemale nihutatud sündmuste horisonti: teatmeteoses kajastub nii Alfred Schnittke ja Frank Sinatra surm 1998. aastal kui ka sama aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Jose Saramago.

Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne ärimees, varaküps teismeline tüdruk, natsiliidri mõrvakatse Teise maailmasõja aegses Viinis, auk kunstniku maja taga ja allilm, kus kummitavad Topeltmetafoorid. Armastuse, üksinduse, sõja ja kunsti jõudemonstratsioonina – samuti kummardusena „Alice’ile imedemaal”, „Don Giovannile”, „Sinihabeme lossile” ning omamoodi ka „Suurele Gatsbyle” – on „Komtuuri tapmine” kujutelm, mis imeb endasse.

Idee teha Lavakunstikooli 50. sünnipäeva puhul just selline intervjuuraamat on pärit praeguselt koolijuhatajalt Ingo Normetilt. Põhimõtteliselt on see järg 2001.aastal valminud "Lavastajaraamatule" – ka seal oli vestluste aluseks üks ühine küsimustik, millele erinevad inimesed on vastanud erinevalt. Siin on intervjuud teatripraktikutega, kes on lavakoolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud. Välja arvatud kaks erandit: Kaarin Raid ja Ingo Normet, kes õppisid küll Moskva GITISes, kuid on õppejõududena tegutsenud juba Tallinnas, meie lavakoolis. Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas. Vastajate valik ja järjestus on tehtud ajatelge silmas pidades, et tekiks läbilõige viiekümnest tööaastast, sellest, mis lavakoolis olnud alatine ja katkematu, ning sellest, mis siin mitme põlvkonna jooksul muutunud on.

Intervjuud:

• Laine Mäg
• Peeter Tammearu
• Anne Türnp
• Elmo Nüganen
• Hendrik Toompere
• Kärt Tomingas
• Jaanus Rohumaa
• Katri Aaslav-Tepandi
• Indrek Sammul
• Peeter Raudsepp
• Tiit Ojasoo
• Mart Koldits

Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat hiiglast "piiritleda" püüdes: "Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet." Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks "Mäss ja meelehaigus", "Põhjavaim", "Ilmutus ilus ja rõõmus" ja "Igatsus surra ja elada", koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja.

Jane Heissenhuber ja Nicholas Cobleich, kaks täiesti erineva tausta ja kasvatusega inimest, kes ometi tunnevad, et nad vajavad teineteist. Kumbki saavutab eraldi kuulsuse ning ühel hetkel tundub, et ühine elu hakkab käest libisema. Kolme põlvkonda hõlmavas romaanis kirjutab Susan Isaacs usutavalt ja haaravalt oma tegelaste igapäevastest probleemidest, armastusest ja vältimatutest valikutest.

Autor kommenteerib teost:
Kirjandusprofessor Rein Veidemann on paigutanud „Raisakullide“ esimese ja teise osa eesti kirjanduse tüvitekstide hulka. Pärast seda ilmusid ka „Raisakullide“ kolmas ja neljas osa, mis teoreetiliselt oleks pidanud ilmuma vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kuid romaan jäi kauaks lõpetamata, sest autoriga juhtus see, mida tavaliselt autoritega ei juhtu – algas teenistus iseseisvuse taastanud riigi diplomaadina, mis nõudis endale kogu aja ja energia rohkem kui paarikümneks aastaks. Kustutades ja täiendades muidugi arvet ei peeta, kuid võib öelda, et selles „Raisakullide“ lõppvariandis tuli eelmiste trükkidega võrreldes muuta umbes veerand romaani mahust. Nüüd on kõik osad lõpetatud ja esmakordselt ühtede kaante vahel.

Kunstnik kommenteerib teose kujundust:
Kõik pead kaanel vaatavad/jälgivad ümbritsevat maailma, kuid nende teadmata on tänu füüsikaseadustele maailmapilt alati tagurpidi ehk siis pisut ebaharilik ja pea peale pööratud… Muuseas – on tehtud katseid, kus katsealuste vaade pööratakse vastavate prillide abil 180 kraadi elik pea peale, kuid paari päevaga katsealused harjuvad selle vaatega ja tajuvad seda jälle tavalise ehk siis päris õigetpidi maailmana.

Polina Žerebtsova sündis ja kasvas Groznõis. Tema päevikud katavad ta lapsepõlve ja noorukiiga, mille sisse jäid kolm Tšetšeeni sõda. Õpingud, esimene armumine, tülid vanematega – kõik see, mis on tuttav igale noorele – olid Polina elus kõrvuti varjendites redutamise, nälja, hävingu ja viletsusega. Vene nimega tüdruk moslemi kombel seotud pearätiga elas pidevalt kahe tule vahel. Ta nägi surma, võitles elu ja endaksjäämise eest. Pärast Groznõist lahkumist lõpetas Polina kõrgkooli ning sai ajakirjanike liidu ja PEN-klubi liikmeks. Praegu elab ta Soomes.

Trükis: 5000 märksõna kahevärvitrükk, õpilasesõbralik kujundus mahukas lisaosa käsitleb koolivõõrsõnu iga sõnaartikkel sisaldab sõna käänamist-pööramist , sõna põhitähendust , näitelauset või -fraasi , keelekommentaari, mis keskendub mingile kitsaskohale (kas õigekirjas või tähenduses) sobib nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile kasutamiseks nii koolis kui ka iseseisvalt kodus annab tuge kontrolltöödeks ja eksamiteks valmistumisel CD-ROM: mugav ligipääs sõnastikule vältimatu abiline koolitekstidega töötamisel arvutis võimaldab kiiresti sõnadevahelisi seoseid leida ja sõnavara rikastada töötab uuemates Windowsi keskkondades