Tooted

Levinud arusaama kohaselt saavutas Hitler võimu üksnes omal jõul, evimata püsivamaid sidemeid. Kuid milleks ta siis vajas kitsast, pidevalt tema käsutuses olnud "maagilist siseringi", kuhu, erinevalt Stalini omast kuulus ka üllatavalt palju naisi? Missugust rolli mängisid need inimesed tema era- ja poliitikaelus ning kas ei olnud need tänaseni vähe tähelepanu pälvinud sidemed Hitleri võimu tegelik allikaks? Veidi pärast Eva Brauni biograafia ilmumist võttis 2010. aasta kevadel Heike B. Görtemakeriga ühendust Hitleri pikaaegse usaldusaluse, õhuväeadjutandi Nicolaus von Belowi poeg, kes otsekui möödaminnes mainis: "Ma olen selles ringis üles kasvanud." Tema sõnul ei lagunenud Hitleri ja Eva Brauni sisering sugugi pärast 1945. aastat – sidemed jäid kauaks püsima ka Saksa Liitvabariigi aegadel. Peeti kirjavahetust, käidi üksteisel külas ning pidulikematel puhkudel korraldati suuremaid kokkutulekuid, hoolitsedes veel aastakümneid pärast Hitleri surma tema mälestuse püsimajäämise eest. Kes olid need mehed ja naised, kes kuulusid pikki aastaid diktaatori lähiringkonda? Mil viisil olid nad sattunud võimu keskmesse? Kuidas toimis see õukond, kuhu kuulusid mitte Saksa Riigi mõjukad ja rikkad, vaid pigem väikekodanlikust keskklassist ning poolkriminaalidest koosnev seltskond? Millist kasu ammutasid usaldusisikud oma lähedastest suhetest võimsa füüreriga ning millises valguses paistab nüüd nende isiklik süü ja osalus? Kuidas nad elasid pärast natsionaalsotsialistliku diktatuuri kokkuvarisemist ning kui palju oli neil lisaks minevikupoliitika teatrilavale mõjuvõimu ka Saksamaa Liitvabariigi või SDV poliitikale? Nendele ja paljudele teistele seni küsimata küsimustele pakub vastuseid Görtemakeri "Hitleri õukond", mis on kirja pandud varem avalikkusele kättesaamatuks jäänud allikmaterjalide, muu hulgas isiklike arhiivide põhjal.

Benjamin Graham on üks 20. sajandi tunnustatumaid investeerimisnõustajaid, ta on kõikjal maailmas inimesi õpetanud ja inspireerinud. Tema väärtusinvesteerimise teooria – mis kaitseb investoreid suurte vigade eest ja õpetab looma pikaajalisi strateegiaid – on teinud raamatust "Intelligentne investor" aktsiaturu piibli alates selle esimese trüki ilmumisest 1949. aastal. Warren Buffett nimetab seda raamatut parimaks investeerimisraamatuks, mis on iial kirjutatud. Aastate vältel on turu arengud tõestanud Grahami strateegiate tarkust. Käesolevas täiendatud väljaandes on säilitatud Grahami algne tekst ning sellele on lisatud tunnustatud finantsajakirjaniku Jason Zweigi kommentaarid. Jason Zweigi vaatenurk hõlmab tänapäeva turu olukorda, tõmbab paralleele Grahami näidete ja tänapäevaste finantssuundumuste vahel ning annab lugejale põhjaliku arusaama, kuidas Grahami põhimõtteid rakendada. Benjamin Graham (1894–1976) on väärtusinvesteerimise isa, kes on inspireerinud paljusid tänapäeva ärimehi. Jason Zweig kirjutab iganädalast Wall Street Journali kolumni "Intelligentne investor". Ta on teinud kaastööd ajakirjadele Money, Times ja Forbes ning kirjutanud investeerimisest alates 1997. aastast. "Kaugelt kõige parem investeerimisraamat, mis on kunagi kirjutatud." – WARREN BUFFETT

Yale'i ülikooli ajalooprofessori Paul Bushkovitchi „Lühike Venemaa ajalugu" (originaali esmatrükk 2012) annab tervikliku ülevaate Venemaa ajaloost alates 9. sajandist kuni NSV Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aastal. Raamatus ei kõnelda mitte ainult Venemaa poliitilisest ajaloost, vaid ka kirjanduse, kunsti ja teaduse edenemisest, impeeriumi rahvaste etnilisest ja usulisest kirevusest jpm. Enim tähelepanu pööratakse küll Venemaa 20. sajandi ajaloole, kuid ka varasemat ajalugu ei käsitleta kui pelka eellugu enamlaste võimuletulekule ja Nõukogude perioodile.

Mitmekülgse isiksuse Hanno Kompuse avaldatud artikleid, mis on siin raamatus komponeeritud dünaamilisest staatilisema poole: alates tantsust ning matkadest, üle ooperi, maalikunsti ja plastika - staatilise ehituskunsti ja staatilisest staatilisema ruumikujundi - riigi - suunas.

Raamatud sarjast "Sassi raviraamat" toob lugeja ette praktiliselt kõik Aleksander Heintalu taimeteraapiat puudutavad teadmised.

Sigrid Undsetit ei nimetatud kirjanduskuningannaks põhjuseta. Ta oli pikka kasvu ja energiline, majesteetlik ja autoriteetne. Tema Põhjamaade keskaegse elu kirjeldused kuuluvad maailmakirjanduse kõrgklassi ja Kristiina Lauritsatütrest on saanud üks tuntumaid kirjanduslikke tegelasi maailmas. 1928. aastal pälvis Undset Nobeli kirjandusauhinna. Ta kirjutas kogu oma elu ja võttis võitlusvalmilt osa ka oma aja ühiskondlikust elust. Undseti elutee oli täis sügavaid, jälgi jätvaid pöördeid. Sigrun Slapgard on põhjalikus biograafias püüdnud tabada tõde tema isiklike triumfide ja lüüasaamiste kohta.