Tooted

Levinud arusaama kohaselt saavutas Hitler võimu üksnes omal jõul, evimata püsivamaid sidemeid. Kuid milleks ta siis vajas kitsast, pidevalt tema käsutuses olnud "maagilist siseringi", kuhu, erinevalt Stalini omast kuulus ka üllatavalt palju naisi? Missugust rolli mängisid need inimesed tema era- ja poliitikaelus ning kas ei olnud need tänaseni vähe tähelepanu pälvinud sidemed Hitleri võimu tegelik allikaks? Veidi pärast Eva Brauni biograafia ilmumist võttis 2010. aasta kevadel Heike B. Görtemakeriga ühendust Hitleri pikaaegse usaldusaluse, õhuväeadjutandi Nicolaus von Belowi poeg, kes otsekui möödaminnes mainis: "Ma olen selles ringis üles kasvanud." Tema sõnul ei lagunenud Hitleri ja Eva Brauni sisering sugugi pärast 1945. aastat – sidemed jäid kauaks püsima ka Saksa Liitvabariigi aegadel. Peeti kirjavahetust, käidi üksteisel külas ning pidulikematel puhkudel korraldati suuremaid kokkutulekuid, hoolitsedes veel aastakümneid pärast Hitleri surma tema mälestuse püsimajäämise eest. Kes olid need mehed ja naised, kes kuulusid pikki aastaid diktaatori lähiringkonda? Mil viisil olid nad sattunud võimu keskmesse? Kuidas toimis see õukond, kuhu kuulusid mitte Saksa Riigi mõjukad ja rikkad, vaid pigem väikekodanlikust keskklassist ning poolkriminaalidest koosnev seltskond? Millist kasu ammutasid usaldusisikud oma lähedastest suhetest võimsa füüreriga ning millises valguses paistab nüüd nende isiklik süü ja osalus? Kuidas nad elasid pärast natsionaalsotsialistliku diktatuuri kokkuvarisemist ning kui palju oli neil lisaks minevikupoliitika teatrilavale mõjuvõimu ka Saksamaa Liitvabariigi või SDV poliitikale? Nendele ja paljudele teistele seni küsimata küsimustele pakub vastuseid Görtemakeri "Hitleri õukond", mis on kirja pandud varem avalikkusele kättesaamatuks jäänud allikmaterjalide, muu hulgas isiklike arhiivide põhjal.

Benjamin Graham on üks 20. sajandi tunnustatumaid investeerimisnõustajaid, ta on kõikjal maailmas inimesi õpetanud ja inspireerinud. Tema väärtusinvesteerimise teooria – mis kaitseb investoreid suurte vigade eest ja õpetab looma pikaajalisi strateegiaid – on teinud raamatust "Intelligentne investor" aktsiaturu piibli alates selle esimese trüki ilmumisest 1949. aastal. Warren Buffett nimetab seda raamatut parimaks investeerimisraamatuks, mis on iial kirjutatud. Aastate vältel on turu arengud tõestanud Grahami strateegiate tarkust. Käesolevas täiendatud väljaandes on säilitatud Grahami algne tekst ning sellele on lisatud tunnustatud finantsajakirjaniku Jason Zweigi kommentaarid. Jason Zweigi vaatenurk hõlmab tänapäeva turu olukorda, tõmbab paralleele Grahami näidete ja tänapäevaste finantssuundumuste vahel ning annab lugejale põhjaliku arusaama, kuidas Grahami põhimõtteid rakendada. Benjamin Graham (1894–1976) on väärtusinvesteerimise isa, kes on inspireerinud paljusid tänapäeva ärimehi. Jason Zweig kirjutab iganädalast Wall Street Journali kolumni "Intelligentne investor". Ta on teinud kaastööd ajakirjadele Money, Times ja Forbes ning kirjutanud investeerimisest alates 1997. aastast. "Kaugelt kõige parem investeerimisraamat, mis on kunagi kirjutatud." – WARREN BUFFETT

See, et Johanna Pätsist (1890–1977) saab üks tuntumaid eesti naistegelasi möödunud sajandi esimesel poolel, aimdus juba siis, kui ta vaimustus 1905. aasta revolutsiooni sündmustest ja kui ta gümnaasiumi viimase klassi õpilasena kihlus kunstiõpetaja Voldemar Pätsiga, kellega abiellus 1910. aastal. Pätside suure pere liikmena tuli tal näidata oma perenaisevõimeid, kuid loobuda ka edasiõppimisest Peterburis Bestuževi kõrgematel tütarlaste kursustel matemaatika fakulteedis. Johanna Päts hakkab siiski õpetama matemaatikat Tallinna koolides. Temast saab Tallinna linnavolikogu liige, Asutava Kogu liige, Eesti Naisliidu üks aktiivsemaid tegelasi, kelle sooviks on, et naine peab end teostama mitte ainult kodus, vaid ka ühiskondlikus elus.

"Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. Raskolnikovi üliinimese idee viitab saksa filosoof Friedrich Nietzsche mõjule. Lisaks on tihti mainitud Uut Testamenti ja Jumalat.

Teatmeteos annab ülevaate enam kui 1500 tuntud sõja- ja tsiviillaevast esiajast kuni tänapäevani. Kirjas on iga laeva elulugu, tema ehituslikud iseärasused, tähtsus sõja- ja mereajaloos ning tehnilised andmed. Illustratsioonideks rohkelt värvilisi ja mustvalgeid fotosid ja joonistusi.

Mitmekülgse isiksuse Hanno Kompuse avaldatud artikleid, mis on siin raamatus komponeeritud dünaamilisest staatilisema poole: alates tantsust ning matkadest, üle ooperi, maalikunsti ja plastika - staatilise ehituskunsti ja staatilisest staatilisema ruumikujundi - riigi - suunas.

Mis juhtub, kui kristallkingake sobib...?

Maxim Trevelyan, Trevethicki krahv, on armastatud naise Albaania avarustest üles otsinud. Olles tema eest võidelnud ja võitnud, tuleb Maximil nüüd püssi ähvardusel temaga pulmad pidada. Kas aga endisest naistemehest saab üldse head abikaasat – või hävitavad ta kurikuulus maine ja aristokraatliku perekonna skandaalsed saladused ta äsjaleitud õnne? Alessia Demachi on oma röövijad üle kavaldanud ning võitnud armastatud mehe südame, aga kas ta suudab selle abielu toimima panna? Ta seisab vastamisi Maximi värvika mineviku ja heidutava perekonnaga ning Londoni eliidi pilkude ja sosinatega – kas temasse hakatakse suhtuma kui Maximi krahvinnasse või jääb ta alatiseks mehe endiseks koristajaks?

«Missise» võluv teekond läbi Albaania majesteetlike mägede, Inglise idülliliste maakohtade ja tänapäeva Londoni kahtlase glamuuri kätkeb endas armastust, igatsust, tunnustust ja lunastust. New York Timesi menuki «Mister» järg, kirglik ja põnev armastuslugu E. L. Jamesilt, fenomenaalse triloogia «Viiskümmend halli varjundit» autorilt.

Raamatud sarjast "Sassi raviraamat" toob lugeja ette praktiliselt kõik Aleksander Heintalu taimeteraapiat puudutavad teadmised.

Eestimaalaste kokkupuude Siberi kui „Venemaa vanglaga" sai alguse 300 aastat tagasi, mil sinna saadeti Põhjasõjas vangilangenud Rootsi armee ohvitserid, sh arvukalt baltisakslasi, aga teadaolevalt ka nii mõnigi eestlane. Neile järgnesid Vene impeeriumi valitsejate ebasoosingusse langenud või teisitimõtlemises süüdistatud kirjanikud, haritlased ja poliitiliste intriigide ohvrid. Eelkõige sai aga 19. sajandiks Siberist peamine sundasumise ja sunnitöö paik seadusega pahuksisse läinud eesti talupoegade jaoks. Kokkuvõte inglise ja vene keeles.

Voldemar Päts sündis Olga ja Jakob Pätsi perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne. Voldemar Pätsist sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just tema oli Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. Koos oma venna Konstantiniga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti" väljakuulutamisega. Voldemar Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana.

„Tuule vari”, mille sündmused langevad ajavahemikku 1945–1966, jutustab loo Daniel Semperest, kes on sõjajärgses koolerapuhangus kaotanud ema ning avastab ühel hommikul ärgates, et ei mäleta enam oma ema nägu. Et poega lohutada, viib Danieli vanaraamatukaupmehest isa ta Unustatud Raamatute Surnuaeda – salapärasesse raamatukogusse, mida hoiavad elus Barcelona haruldaste raamatute kaupmehed ning kuhu on varjule toodud raamatud, mille maailm on unustanud ja mis ootavad seal, et keegi neist jälle hooliks. On tavaks, et kui keegi tuleb esimest korda sellesse paika, saab ta raamatukoguriiulite labürindist valida endale ühe teose, mille võtab oma kaitse alla, andes lubaduse kanda hoolt, et see mitte iialgi ei kaoks, vaid elaks igavesti. Raamat, mille Daniel välja valib – või raamat, mis valib välja Danieli –, on kellegi Julián Caraxi romaan „Tuule vari”. Püüdes salapärase autori kohta rohkem teada saada, paotab Daniel ukse ühte Barcelona süngesse saladusse ning märkamatult on nii tema kui ka tema lähedased saanud osaks sellest loost, muutunud etturiteks mängus, mis ei sõltu enam neist endist. Peategelase täiskasvanuks saamise ja armastuse lugu kulgeb kõrvuti minevikust kooruva nukra looga hukule määratud armastusest, vihkamisest ja kättemaksust, seda kõike gootiliku põnevusromaani võtmes. „Tuule vari” on praeguseks tõlgitud juba rohkem kui 40 keelde ning selle raamatuga võrdset müügiedu on hispaaniakeelsete autorite teostest nautinud vaid García Márqueze „Sada aastat üksildust” ja Cervantese „Don Quijote”.