Tooted
Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.
Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?
„Capri juhtum” on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all” esimene osa.
Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum”, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.
Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum” on tema ilukirjanduslik debüüt.
Romaan juurdleb selle üle, kas Eesti ristimine 13. sajandi alguses võinuks minna ka vägivallatult. Kas sõda jääks tulemata, kui võtaksime usu ise vastu, küsib kirjanik peategelaste suu läbi. Vaevalt on võimalik anda lõplikku seletust, miks võttis Skandinaavia usu ise vastu, Läänemere idakaldal aga tõi see kaasa koloniseerimise. Kogu Euroopa ristiusustamise taustal võib olulisemaks teguriks pidada tugevaid valitsejaid, kes asusid uue usu ja kiriku etteotsa. Eesti- ja Liivimaal neid paraku ei olnud. Siinsete rahvaste kahjuks mängis ka ajastus. 12. ja 13. sajandi vahetusel, kui ristiusu levik jõudis Läänemere idakaldani, olid Euroopa kristlikud riigid ja kirik juba piisavalt jõudu kogunud. Nõnda võisid nad endale lubada rajamaade vallutamist.
"THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006–2016" viib lugeja hoogsale teekonnale president Toomas Hendrik Ilvese presidendiaega.
Raamatu lehekülgedel rulluvad lahti närvesöövad pinged Kadrioru kabinettides 2007. aasta pronksiöö aegu ja 2014. aasta Ukraina kriisi ajal. Esimest korda ilmub hulk üksikasju Ilvese suhtlusest selle maailma vägevatega, nagu USA presidendid George W. Bush ja Barack Obama ning Venemaa presidendid Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev ning kirikupea Aleksius II. Siin on emotsiooniküllane kirjeldus Ida-Euroopa riigijuhtide riskantsest lennureisist Thbilisisse Gruusia sõja ajal 2008, samuti üksikasjad president Ilvese muutlikest suhetest Gruusia keevalise riigipea Mihheil Saakašviliga. Saab lugeda liigutavaid detaile Ilvese lähedasest sõprusest Poola presidentide, traagiliselt hukkunud Lech Kaczyński ja tema järglase Bronislaw Komorowskiga, kuid ka näiteid olukordadest, kus Balti riigijuhtide suhtluse ülisõbraliku fassaadi taga puhuvad hoopis jahedamad tuuled.
Argo Ideoni jutustus on kirja pandud hästi loetavalt, sisaldab hulganisti põnevaid seiku ja seni avaldamata teavet. Põhjalik käsitlus iseseisvuse taastanud Eesti kolmanda presidendi Toomas Hendrik Ilvese kahest ametiajast on kirja pandud umbes 60 intervjuu ja vestluse alusel neljas riigis.
See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsist 1985, kui Mihhail Gorbatšovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva poliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena värvikalt käsitlenud Loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust liikumisel suveräänsuse ja sõltumatuse poole, Rohelise Liikumise aktsioone, eestlaste tegutsemist Kremlis Rahvasaadikute Kongressil, Toome ja Savisaare valitsuste ettevõtmisi, ängistavat migratsiooni ja Interliikumise pingutusi säilitada Moskva kontrolli Eesti üle, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee opositsiooniliselt innustavat tegevust, EKP hääbumist, Ülemnõukogu otsustavat rolli iseseisvuse toojana, väliseestlaste lülitumist kodumaa poliitilisse ellu jt. tollaseid sise- ja välispoliitilist elu mõjutanud institutsioonide ja ühenduste ettevõtmisi; kulminatsioon on augustiputš ja Toompea lossis toimunud kahe pingelise päeva reportaaž, mille lõpptulemuseks oli 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamine. Raamatus on palju dokumentaalfotosid ning ligi 500 isikunime.