Tooted
Romaan juurdleb selle üle, kas Eesti ristimine 13. sajandi alguses võinuks minna ka vägivallatult. Kas sõda jääks tulemata, kui võtaksime usu ise vastu, küsib kirjanik peategelaste suu läbi. Vaevalt on võimalik anda lõplikku seletust, miks võttis Skandinaavia usu ise vastu, Läänemere idakaldal aga tõi see kaasa koloniseerimise. Kogu Euroopa ristiusustamise taustal võib olulisemaks teguriks pidada tugevaid valitsejaid, kes asusid uue usu ja kiriku etteotsa. Eesti- ja Liivimaal neid paraku ei olnud. Siinsete rahvaste kahjuks mängis ka ajastus. 12. ja 13. sajandi vahetusel, kui ristiusu levik jõudis Läänemere idakaldani, olid Euroopa kristlikud riigid ja kirik juba piisavalt jõudu kogunud. Nõnda võisid nad endale lubada rajamaade vallutamist.
"THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006–2016" viib lugeja hoogsale teekonnale president Toomas Hendrik Ilvese presidendiaega.
Raamatu lehekülgedel rulluvad lahti närvesöövad pinged Kadrioru kabinettides 2007. aasta pronksiöö aegu ja 2014. aasta Ukraina kriisi ajal. Esimest korda ilmub hulk üksikasju Ilvese suhtlusest selle maailma vägevatega, nagu USA presidendid George W. Bush ja Barack Obama ning Venemaa presidendid Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev ning kirikupea Aleksius II. Siin on emotsiooniküllane kirjeldus Ida-Euroopa riigijuhtide riskantsest lennureisist Thbilisisse Gruusia sõja ajal 2008, samuti üksikasjad president Ilvese muutlikest suhetest Gruusia keevalise riigipea Mihheil Saakašviliga. Saab lugeda liigutavaid detaile Ilvese lähedasest sõprusest Poola presidentide, traagiliselt hukkunud Lech Kaczyński ja tema järglase Bronislaw Komorowskiga, kuid ka näiteid olukordadest, kus Balti riigijuhtide suhtluse ülisõbraliku fassaadi taga puhuvad hoopis jahedamad tuuled.
Argo Ideoni jutustus on kirja pandud hästi loetavalt, sisaldab hulganisti põnevaid seiku ja seni avaldamata teavet. Põhjalik käsitlus iseseisvuse taastanud Eesti kolmanda presidendi Toomas Hendrik Ilvese kahest ametiajast on kirja pandud umbes 60 intervjuu ja vestluse alusel neljas riigis.
See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsist 1985, kui Mihhail Gorbatšovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva poliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena värvikalt käsitlenud Loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust liikumisel suveräänsuse ja sõltumatuse poole, Rohelise Liikumise aktsioone, eestlaste tegutsemist Kremlis Rahvasaadikute Kongressil, Toome ja Savisaare valitsuste ettevõtmisi, ängistavat migratsiooni ja Interliikumise pingutusi säilitada Moskva kontrolli Eesti üle, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee opositsiooniliselt innustavat tegevust, EKP hääbumist, Ülemnõukogu otsustavat rolli iseseisvuse toojana, väliseestlaste lülitumist kodumaa poliitilisse ellu jt. tollaseid sise- ja välispoliitilist elu mõjutanud institutsioonide ja ühenduste ettevõtmisi; kulminatsioon on augustiputš ja Toompea lossis toimunud kahe pingelise päeva reportaaž, mille lõpptulemuseks oli 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamine. Raamatus on palju dokumentaalfotosid ning ligi 500 isikunime.
Jaan Kiivit, hilisem peapiiskop, oli Uku Masingu õpingukaaslaseks TÜ usuteaduskonnas. Käesolev raamat on aastakümneid kestnud kirjavahetuse üks pool. Kirjad on intensiivsed hinnangud enesele, ümbrusele, ajale ja inimestele – pooleldi luule, pooleldi dokument. Kirjad valgustavad muuseas ka Masingu õpinguaastat Saksamaal hitlerismi sünniajal.