Tooted

Sankt-Peterburg, 1867. aasta talv. Peetri pargi vaikses nurgakeses leitakse kaks jäätunud surnukeha. Esimene neist – kääbus – on pakitud kohvrisse, sügav haav koljut lõhestamas. Teine – tüse talupoeg – on poodud lähedase puu otsa, verine kirves vöö vahel. Kohtu-uurija Porfiri Petrovitš, kelle jaoks see on esimene mõrvalugu pärast Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" juhtumit, kahtlustab, et tõde on käesoleval juhul keerulisem, kui teda uskuma panna tahetakse. Õnnestunult loodud Peterburi õhustikuga dektetiivilugu ei kaota pinget dramaatilisest avastseenidest šokeeriva lõpplahenduseni.

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse? Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust. ¤ I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest. ¤ II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks. ¤ III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse. ¤ IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad. ¤ V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle. Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused. Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

Selles raamatus saavad kokku Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kauaaegse töötaja Rutt Hinrikuse meelisteemad: kirjanduslugu ja elulood. "Kahe vahel" toob lugejateni 17 pikemat käsitlust, mis on valitud autori enam kui 400 kirjatööst hulgast. Artiklite aluseks on kultuurilooliste materjalide ja kirjandusteoste põhjalik tundmine. Mitmed artiklitest on kirjutatud saatesõnadeks põnevate arhiivileidude, mahukamate kirjavahetuste või päevikute publikatsioonidele. Teiste kirjutamise ajendiks on olnud kirjanike isikuarhiivide jõudmine Eesti Kirjandusmuuseumisse, mis on andnud ainet huvitavateks elu- ja loominguloolisteks käsitlusteks.

Kolm esmakordselt Eesti Draamateatris lavastatud näidendit.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevinud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehitust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist-kõrvaldamist. Kolmandas osas antakse nõu õige ja ohutu sõidutehnika õppimiseks.

Vabaduse tee Mitte mingist hoost või rahust seotud saada, olles hull või hardushelge kirjut, käratsevat rõõmu hiiglalaada tundes või siis templi kolmetahust vaikset ilu. Mitte mingit ööd või lõõmu. Olgu mõte külm, pilk selge, veri vilu. See, võibolla see on vabaduse tee.

Arnold Zweigi 1935. aastal kirjutatud romaan on selle kuulsa saksa sõnameistri teine raamat romaanitsüklist «Valgete meeste suur sõda» ja analüüsib Esimese maailmasõja läänerinde taustal kapitalistliku korra agoonia põhjusi ning vohama löövale fašismile soodsa kasvupinna mullaproove. Süšeeliselt kujutab teos kodanlusklassist pärineva intelligendikese vaimset küpsemisprotsessi lahingute ja kibedate kogemuste tules naiivsest isamaalasest aktiivseks tõe ja õiguse eest võitlejaks. Romaan on autobiograafiline.

Romaani tegevus toimub Americana-nimelises riigis pärast Suurt Katastroofi, mis pühkis maapinnalt kogu Euroopa tsivilisatsiooni. Americana "semiogüünilist" riiki valitsevad märgid ja naised. Teel kuulsasse Southfieldi ülikooli tutvub Sebastian Siiri Kiljuneniga, kes on nõus soome keelest tõlkima Sebastiani vanaonu, kunagi Pariisis hariduse saanud professor Amfortase noorpõlve käsikirju. Kohale jõudes kohtub Sebastian taas oma noorpõlvesõbra Felixiga, kes on vahepeal kummaliselt muutunud. Selgub, et professor Amfortas on salapäraselt kaotanud kõnevõime ja tõmbunud oma töökabineti üksildusse. Vastuolud Southfieldi ülikooli ja selle lahkulöönud paarilise, Northfieldi ülikooli vahel on jõudnud äärmuseni, viimase rektor professor Rosgnilk on valmis isegi mõrvaks, et võimu mõlema ülikooli üle enda kätte saada. Sündmuste käigus osaleb Sebastian professor Rosgnilki kaasosalise, Gudrune Kundrysdotteri klaverimängukursustel, satub surmaohtu Memorial Castle'i maa-alustes labürintides, võtab auvahina osa mõlema ülikooli ühistest 425. aastapäeva pidustustest, päästab seal professor Amfortase elu ning suundub viimaks rohkesti üllatusi pakkuvale ekspeditsioonile Soomemaale. Kas professor Amfortase saladus laheneb või ei, seda saab lugeja teada alles romaani lõpus.

"Püütia õpetused" on Victoria Bergmani triloogia viimane osa. Victoria püüab oma lõhestunud siseilma korda saada eneseteraapia abil. Lõpuks jääb tema paljudest osaisiksustest alles vaid tugevaimja paljud minevikusündmused asetuvad sootuks uude valgusse. „Püütia õpetused" viitab pedofiilide salaühingu Sihtunum i Diasporan halastamatutele reeglitele. Psüühiliselt paranedes on Victoria Bergmanil üha edukamalt võimalik abistada oma politseiuurijast tüdruksõpra Jeanette'i. Victoria Bergmanile ja ka tema tütrele Madeleine'ile tekitasid elukestvaid kannatusi mehed, kelle jälil ta nüüd on. Loo finaal leiab aset Ukrainas Babõn Jaris, ühes tuntumatest natslikest hukkamispaikadest.

Ma olen aastaid enda eraelu kogu maailmaga jaganud. Pean tunnistama, et kuigi fassaadiblogija ma päris kindlasti pole, siis hämaraid tegusid ja teie kõigi eest maha vaikitud sündmusi on viimastel aastatel juhtunud omajagu. Ma olen jätnud väga palju rääkimata. Olin enam kui veendunud, et ma neil teemadel ilmaski oma suud ei paota ja kui jeerum annab, saan suurema osa neist endaga hauda kaasa võtta, ega pea seda osa oma elust kunagi avalikult tunnistama.

Kuni ühel hetkel tõstis minus pead tunne, et ma pean selle endast välja rääkima. Lihtsalt pean ja kõik. Et sellest kõigest lõpuks päriselt edasi liikuda.

Usun, et siit raamatust leiate nii mõnegi ülestunnistuse, mis paneb teid pettunult pead vangutama – sorri. Ja väga kahju, kui mõnest peatükist loetuga samastuda saate, aga ilmselt keegi saab. Viimase puhul soovin, et teiegi ühel heal päeval omadega heasse kohta jõuaksite. Kuhjaga õppetunde turjal ja kõikidest madalatest mülgastest välja ronitud. See on võimalik, nüüd tean, kuigi oli pikk periood, mil see enam kui võimatu näis.

Kui te selle raamatu läbi olete lugenud, saate päris kindlasti väita, et teate kõiki mu saladusi. Isegi mu kõige lähimad sõbrannad on neid peatükke lugedes suuri silmi teinud – nemadki ei teadnud päris kõike, mis viimase viie aasta jooksul mu elus toimunud on. Inetumaid seiku oli lihtsalt liiga häbi rääkida. Aga nüüd teadku kogu maailm, sest ma tahan edaspidi olla aus ja saladustevaba.

"Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus.

Valik muinasjutte Fr. R. Kreutzwaldilt, J. Kõrvilt, J. Kunderilt, M. J. Eisenilt, E. Särgavalt, J. Parijõelt ja A. Jakobsonilt.

XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.

Romaan kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kelle (austusest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, milles osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. Autori jutustusele on omane südamlik huumor. Romaani peategelane sarnaneb mõnevõrra Leo Anvelti romaanide tegelastele. A. B. J-l on õnnestunud ületada oma aja ja ruumi piirid ning luua meeldejääv, üldinimlikult mõjuv tegelaskuju.

Viktor Suvorovi dokumentaalteos annab üksikasjaliku ülevaate NSV Liidu väejuhi, Nõukogude Liidu marssali, neljakordse Nõukogude Liidu kangelase Georgi Žukovi (1896–1974) sõjaväekarjäärist. Seda sootuks teisest aspektist kui valdav enamik seniseid käsitlusi, tänu millele oldi harjutud temas nägema Teise maailmasõja silmapaistvaimat Nõukogude väejuhti. Toetudes teiste silmapaistvate Nõukogude väejuhtide (I. Konevi, K. Rokossovski, I. Vassilevski jt.) mälestustele ja hinnangutele ning Žukovi enda memuaaride "Meenutusi ja mõtisklusi" venekeelsele väljaandele (1969), ei jäta Viktor Suvorov Žukovi müüdist kivi kivi peale. Legendaarse kangelase asemel vaatab "Võidu varju" lehekülgedelt vastu tuim sõjard, kelle edu alus oli intriigitsemine, jõhkrus, julmus ja hoolimatus oma meeste suhtes. Suurimaid inimkaotusi kandsid Nõukogude väed alati seal, kus mängus oli Žukovi käsi. Eraldi peatub autor Žukovi väiklusel ja ahnusel, mis tuli lausa drastiliselt ilmsiks ajal, kui ta oli Saksamaal asuvate Nõukogude okupatsioonivägede ülemjuhataja.