Tooted
Vabaduse tee Mitte mingist hoost või rahust seotud saada, olles hull või hardushelge kirjut, käratsevat rõõmu hiiglalaada tundes või siis templi kolmetahust vaikset ilu. Mitte mingit ööd või lõõmu. Olgu mõte külm, pilk selge, veri vilu. See, võibolla see on vabaduse tee.
"Püütia õpetused" on Victoria Bergmani triloogia viimane osa. Victoria püüab oma lõhestunud siseilma korda saada eneseteraapia abil. Lõpuks jääb tema paljudest osaisiksustest alles vaid tugevaimja paljud minevikusündmused asetuvad sootuks uude valgusse. „Püütia õpetused" viitab pedofiilide salaühingu Sihtunum i Diasporan halastamatutele reeglitele. Psüühiliselt paranedes on Victoria Bergmanil üha edukamalt võimalik abistada oma politseiuurijast tüdruksõpra Jeanette'i. Victoria Bergmanile ja ka tema tütrele Madeleine'ile tekitasid elukestvaid kannatusi mehed, kelle jälil ta nüüd on. Loo finaal leiab aset Ukrainas Babõn Jaris, ühes tuntumatest natslikest hukkamispaikadest.
"Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus.
Valik muinasjutte Fr. R. Kreutzwaldilt, J. Kõrvilt, J. Kunderilt, M. J. Eisenilt, E. Särgavalt, J. Parijõelt ja A. Jakobsonilt.
XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis. Autorile Ameerika raamatukaupmeeste auhinna toonud romaani järgi on tehtud film ja TV-seriaal.
Romaan kujutab ühte aastat peategelase elus, millesse mahub 4 naist, 2 surma ning mitmeid põgusaid armumisi. Peategelast kujutatakse õrnatundelise inimesena, kelle (austusest iseenda vastu) on raske langetada oma tulevikku puudutavat otsust, see toob kaasa hulga tõsiseid ja koomilisi olukordi, milles osa toimub Iisraelis, osa Lääne- ja Ida-Berliinis, Viinis ja Pariisis. Autori jutustusele on omane südamlik huumor. Romaani peategelane sarnaneb mõnevõrra Leo Anvelti romaanide tegelastele. A. B. J-l on õnnestunud ületada oma aja ja ruumi piirid ning luua meeldejääv, üldinimlikult mõjuv tegelaskuju.
Viktor Suvorovi dokumentaalteos annab üksikasjaliku ülevaate NSV Liidu väejuhi, Nõukogude Liidu marssali, neljakordse Nõukogude Liidu kangelase Georgi Žukovi (1896–1974) sõjaväekarjäärist. Seda sootuks teisest aspektist kui valdav enamik seniseid käsitlusi, tänu millele oldi harjutud temas nägema Teise maailmasõja silmapaistvaimat Nõukogude väejuhti. Toetudes teiste silmapaistvate Nõukogude väejuhtide (I. Konevi, K. Rokossovski, I. Vassilevski jt.) mälestustele ja hinnangutele ning Žukovi enda memuaaride "Meenutusi ja mõtisklusi" venekeelsele väljaandele (1969), ei jäta Viktor Suvorov Žukovi müüdist kivi kivi peale. Legendaarse kangelase asemel vaatab "Võidu varju" lehekülgedelt vastu tuim sõjard, kelle edu alus oli intriigitsemine, jõhkrus, julmus ja hoolimatus oma meeste suhtes. Suurimaid inimkaotusi kandsid Nõukogude väed alati seal, kus mängus oli Žukovi käsi. Eraldi peatub autor Žukovi väiklusel ja ahnusel, mis tuli lausa drastiliselt ilmsiks ajal, kui ta oli Saksamaal asuvate Nõukogude okupatsioonivägede ülemjuhataja.