Tooted
Fred Jüssi 90. sünnipäevaks koostatud raamatus kirjutavad tema lähedased, sõbrad ja kaasteelised Fredist ja tema hingemaastikega seonduvast. Sõna saavad Tõnu Õnnepalu, Jaan Tätte, Doris Kareva, Valdur Mikita, Anu Raud, Mehis Heinsaar, Joosep Matjus ja paljud teised. Väga eriilmeliste tekstide seast leiab isiklikke mälestusi ja kirjavahetust, aga ka unenägusid ja luulet. Samuti on nende kaante vahele jõudnud raamatu koostaja Jaan Tootseni jutuajamine Fredi lastega – Mari, Mart ja Ivar Jüssiga.
Tegelikult on ka tema "Isade maas" (1935) loodud pilt Vabadussõjast paratamatult gailitlik ja kindlasti veidi teistsugune kui tõsine teaduslik vaade ajaloosündmustele. Siin on keskmes huvitavad seigad, üksikud episoodid "kolmanda kompanii" võitlusteelt. Aga üldpilt, mis raamatut lugenul Vabadussõjast jääb, on ometi kokku vabadussõjalik, kindlasti saab siit aimu just sellest, kuidas täpselt tuli võit Vabadussõjas. Gailit oli ka ise sõjas, teenides sõjakirjasaatjana – ja seda niihästi Vabadussõjas kui ka Esimeses maailmasõjas.
See raamat on adresseeritud kõigile, kes töötavad eelisoleeritud torustikega kaugkütte ja -jahutuse süsteemides. See raamat on ulatuslik käsiraamat ja seda võib kasutada kui tööjuhist eelisoleeritud kaugkütte torustiku planeerimise, projekteerimisel, hankimisel, paigaldamisel ja ehitamisel.
Käsiraamatut võib kasutada ka lähtematerjalina lepingute sõlmimisel ostja ja müüja vahel ning ta võib olla dokumendiks, mille alusel määratakse kindlaks vajalikud investeeringud.
Samuti on tegu õpikuga kaugkütte ja -jahutuse süsteemide tundmaõppimisel.
Sisu:
- "Kuldlind"
- "Peeglite vahel"
- "Terra incognita"
- "Ürgöö"
- "Ummikpimedus"
- "Veritähised"
- "Virmalised"
"Meie mäng" on spiooniromaan selle suurepärases inglise traditsioonis: kord romantiline, kord traagiline, samas koomiline, köites lugejat viimase leheküljeni ja pakkudes tõelist meelelahutust. Romaan viib lugeja Thatcheri-järgselt Inglismaalt Jeltsini-aegsesse Moskvasse ja sealt Kaukaasiasse ühe väikese rahva vabadusvõitluse tandrile.
48-aastane Tom Cranmer on Briti luure erruläinud agent, kes elab tagasitõmbunult Somersetis, kasvatab viinamarju ja naudib idüllilist maaelu oma noore armukese Emmaga. Kuid keegi ei saa põgeneda oma mineviku eest. Ühel päeval kaob salapärastel asjaoludel Tomi kunagine teisik-agent ja sõber Larry Pettifer ning seejärel ka Emma. Niidid viivad Venemaale ja Kaukaasiasse. Nende otsinguil muutub aga Tom ise tagaaetavaks...
Oligarhiks olemine on otsekui Vene ruleti mängimine: iga hetk võid sattuda trellide taha. Liza Arsenjeva veendus selles siis, kui talle tekkis suvilanaabriks Dmitri Belokljutševski, endine multimiljardär, Musta Kulla omanik, nüüd juba ka endine vang, kes tuli ainsagi kopikata taskus oma päevi suvilavaikuses mööda saatma.
Ainult et see vaikus on petlik, Vene rulett jätkab pöörlemist: kõigepealt leiab Liza garaažist oma alluva laiba ning mõne päeva möödudes tulistatakse tema ja Dmitri pihta.
Kui poleks «kerjus-oligarhi» osavust, oleks lugu võinud sellega lõppedagi. Nüüd aga kujunevad asjaolud nii, et Lizal endalgi tuleb võtta relv... ja päästa Dmitri elu. Ei, oligarhiks olemine on ohtlik, kuid Lizale, nagu selgub, on ohtlikud olukorrad järjest enam meeltmööda...
Kristluse levikut läänemaailmas oleme harjunud pidama tõeliseks triumfiks. Paraku kaasnes sellega metsik vandalism: Jeesuse jüngrid ründasid armutult klassikalist kultuuri, tõugates lääne tsivilisatsiooni tuhande aasta pikkusse vaikellu. Raamatus „Pimeduse aja algus“ äratab Catherine Nixey ellu unustusse vajunud ajaloo ning toob lugeja ette kristluse tormilise algusaja ja sellega kaasnenud hävingu.
Enne kui kirik asus säilitama, see hävitas: 4. ja 5. sajandil purustas ja rikkus kristlik kirik seninägematus raevuhoos vapustava hulga kunstiteoseid. Paljud kujud ja templid jäid alles üksnes seetõttu, et kristlased nendeni oma algeliste redelite ja vasaratega lihtsalt ei küündinud.
Selles „puhastuses“ hävis ka enamik klassikalisest kirjandusest. Ajal, mil pärgamenti polnud piisavalt, nühiti paljude antiikautorite kirjutised maha, et need asendada „ülevamate“ teemadega. Kristlased tegid maatasa muistse maailma suurima raamatukogu, kus kunagi oli olnud vast 700 000 raamatut. Kulus rohkem kui tuhat aastat, enne kui suudeti taas sama hulk raamatuid ühte raamatukokku koondada.
Kallaletunge „hullude“, „neetud“ ja „sõgedate“ paganate kultuurile juhtisid mehed, kes olid katoliku kiriku südames. Suur Augustinus ise teatas kogudusele Kartaagos: „Et kogu paganate ja paganarahvaste ebausk oleks hävitatud, seda jumal tahab, jumal käsib, jumal kuulutab.“
Säärane maniakaalne tähelepanu ei tulnud julmusest. Vastupidi: patustaja ohjes hoidmine, ründamine, sundimine ja isegi löömine oli – kui seeläbi õnnestus ta tagasi pöörata õiguse teele – nende päästmine. Nagu vagade paradokside meister Augustinus ütles: „Oh, halastusrikas metsikus.“