Tooted

Texase keeristorm - Hulljulge ja särav Laura Spencer on halastamatus ajakirjandusäris vääriline vastane igale mehele. Oma eakalt kasuisalt on ta päranduseks saanud allakäiva ajalehe Austin Sentinel, mida nüüd kogu oma jõu ja nutikusega päästa püüab. Noorel daamil tuleb võitlusse astuda poliitikuga, kes pühiks maa pealt nii tema ajalehe kui selle omaniku — tormiliste kubernerivalimiste aegu juhtus nimelt mõndagi valgustkartvat, mis nüüd päevavalgele ilmunud. Abi ei tule kelleltki — ei võimukalt advokaadist austajalt, kaitsetult kasuisalt ega ka emalt, kel avalikkust ehmatavaid saladusi niigi ülearu. On vaid üks inimene, kes midagi suudab: sümpaatne fotograaf Ted Kandall. Kuid isegi tema käte vahel olles tunneb Laura jäist kahtlust: Ted on lähedalt sugulane just selle mehega, kes on valmis Laura suu ükskõik mis hinnaga kinni toppima. Laura Spencer peab kurjuse intriigide, mõrvade ja erootiliste ahvatluste segadikus toetuma niihästi oma mõistuseke kui ka südamele, et järgmise päeva ajalehtede pealkirjad ei räägiks tema enda surmast.

Sisukord: NOVELLID Hingemaa Vabadus ja surm Kangastus Inimese vari Merineitsi Popi ja Huhuu Inimesesööjad Toome helbed Suveöö armastus Armastuskiri Hunt Ema viis hälli heinamaale Viikingite veri Viha Teadmisjanu MINIATUURID Vaene Lelian Kontsert Eoseid Nimetu Must laev Igavesest ajast igavesti Talvine tuul Meri Kätkilaul Kolgata teel Muredemaa Maantee ääres Öisi mõtisklusi Lembitu Võidulaul Tuhat aastat

Kui noor õppejõud Alex Bezzerides anatoomialoenguid andma hakkas, keskendus ta esialgu inimkeha toimimise selgitamisele. Oma aastatepikkuse töö käigus hakkas ta aga üha enam mõtlema ka küsimusele, miks meie kehad sageli ei toimi. Miks on viljatus nii levinud probleem? Miks rebestavad paljud põlvemeniski? Miks on rinnaga toitmine sageli nii valulik? Miks enamikel inimestest ei mahu hambad suhu ära? Miks meil on nii palju prillikandjaid? Miks söögi- ja hingetoru on nii lähestikku, et meil on risk lämbuda? "Vajasin vastuseid. Kui olin läbi vaadanud sadu ja sadu teadusajakirjades avaldatud uurimusi, sain teada, et vastused on sageli väga ootamatud," kirjutab Bezzerides. Selles üllatavaid fakte ja sooja huumorit täis ning mõneti lohutust pakkuvas raamatus vastabki ta küsimusele, kuidas meie kehad on evolutsiooni käigus vormunud ja mis on seejuures läinud veidi viltu.

Fred Jüssi 90. sünnipäevaks koostatud raamatus kirjutavad tema lähedased, sõbrad ja kaasteelised Fredist ja tema hingemaastikega seonduvast. Sõna saavad Tõnu Õnnepalu, Jaan Tätte, Doris Kareva, Valdur Mikita, Anu Raud, Mehis Heinsaar, Joosep Matjus ja paljud teised. Väga eriilmeliste tekstide seast leiab isiklikke mälestusi ja kirjavahetust, aga ka unenägusid ja luulet. Samuti on nende kaante vahele jõudnud raamatu koostaja Jaan Tootseni jutuajamine Fredi lastega – Mari, Mart ja Ivar Jüssiga.

Raamat selgitab sotsiaalseosega turunduse kontseptsiooni ja selle kohta brändifilosoofia kontekstis. Illustreeritud asjakohaste juhtumikirjeldustega, näitab „Hingega bränd“ võimalust, kuidas turundajad saavad rakendada sotsiaalseosega turunduse jõudu toote, teenuse või korporatiivse brändi edendamisel.

Leedi Georgiana Marshal oli elevil oma kihlusest eaka Threshfieldi krahviga. Sest smaragdsilmne kaunitar oli kindel, et tast saab peagi lesk ja viimaks ometi saab ta ise käsutada oma varandust ning korraldada oma elu. Aga ta pole Threshfieldi mõisas veel kuigi kaua olnud, kui tuleb keegi talumatu, kuid ohtlikult veetlev võõras, kes kavatseb rikkuda tema plaanid… Nick Ross ei kannatanud hellitatud siniverelisi preilikesi, aga kui ta parim sõber palus teda minna ja takistada, et ta õde ei teeks kohutavat viha, ei saanud ta keelduda. Seepärast ilmuski ta Threshfieldi, Texase lagendike värskusest õhkuv, päikesest põlenud ja higine, revolver puusal. Ainult et Nick oli oma saaki alahinnanud: hirmutamisest oli vähe, et Georgianale aru pähe panna. Siin oli vaja hoopis enamat, võib-olla isegi armumist…

Komplekt sisaldab kahte raamatut. Teose täiendusköide käsitleb Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompaniid puudutavat dokumentaalset materjali ning ilmus 25 aasta möödudes nendest sündmustest. Raamatud käsitlevad nn Pullapää kriisiga seonduvaid asjaolusid ning esitavad dokumentaalseid materjale jäägerkompanii kohta.

Artur Rinne mälestused on ilmunud kolmes köites "Kui ma olin väiksekene" (1969, 2. tr 1973), "Laulud ja aastad" (1972, 2. tr 1973) ja "Ja kägu kukub raal…" (1980) ning olid tollal suunatud eelkõige eesti pagulastele. Varalahkunud emale pühendatud teoses jõuab laulja tagasi vaadata suurele osale oma senisest eluteest, vestelise ja humoorika stiili taga peituvad nii avalikus kui ka eraelus teha tulnud valikud. Tollase tsensuuri tõttu on mälestusteraamatust välja jäänud sõja- ja vangilaagriaastad. Artur Rinne on olnud Eestis üks populaarsemaid lauljaid ehk nagu ütleb ka temast rääkiva filmi pealkiri – "Meie Artur", keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. "Mets mühiseb", "Kuldne kodukotus", "Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub", "Vana vokk" ja paljud teised laulud kõlasid vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne varjund ning Nõukogude vangilaagris ellu jäänu ja sealt tagasi pöördunu salapära. Narvas 25. novembril 1910 vedurijuhi pojana sündinud Rinne õppis Tallinna konservatooriumi lauluklassis ja oli 1929. aastast Estonia ooperikoori laulja ja solist, seejärel Esto-Muusika äris teenija ja Saksa ajal taas Estonia solist. Pärast sõda oli Rinne Vanemuises lavastaja ja ka riikliku filharmoonia solist. Vangistati aga 1950. a ning süüdistatuna Saksa sõjaväes teenimises ja Nõukogude-vastases agitatsioonis, mõisteti 25 aastaks sunnitööle ja viieks aastaks asumisele. Arhangelski oblasti vangilaagris tuli tal õnneks olla vaid 1955. a lõpuni, misjärel ta töötas Eesti Televisiooni ja Eesti Telefilmi režissöörina ning seejärel taas filharmoonia solistina. Artur Rinne suri 31. jaanuaril 1984 Tallinnas.

Sisu:

• "Kuldlind"
• "Peeglite vahel"
• "Terra incognita"
• "Ürgöö"
• "Ummikpimedus"
• "Veritähised"
• "Virmalised"

Fr. Tuglase «Kogutud teoste» aluseks on kirjaniku enese järjestatud ja redigeeritud käsikirjad. Sisaldab novelle aastail 1901-1916, sealhulgas teosed: Siil, Hunt, Kõhutäis, Kevad, Asuja, Ema viis hälli heinamaale, Jumala saar, Oma päikese poole, Hingemaa, Suveöö armastus, Sammud kaduvikku, Unede kuristik, Midia, Toome helbed, Pühajärv, Vabadus ja surm, Popi ja Huhuu, Maailma lõpus, Kuldne rõngas, Arthur Valdes. Raamat sisaldab illustratsioone ja vinjette F. Tuglase novellidele.

Oligarhiks olemine on otsekui Vene ruleti mängimine: iga hetk võid sattuda trellide taha. Liza Arsenjeva veendus selles siis, kui talle tekkis suvilanaabriks Dmitri Belokljutševski, endine multimiljardär, Musta Kulla omanik, nüüd juba ka endine vang, kes tuli ainsagi kopikata taskus oma päevi suvilavaikuses mööda saatma.

Ainult et see vaikus on petlik, Vene rulett jätkab pöörlemist: kõigepealt leiab Liza garaažist oma alluva laiba ning mõne päeva möödudes tulistatakse tema ja Dmitri pihta.
Kui poleks «kerjus-oligarhi» osavust, oleks lugu võinud sellega lõppedagi. Nüüd aga kujunevad asjaolud nii, et Lizal endalgi tuleb võtta relv... ja päästa Dmitri elu. Ei, oligarhiks olemine on ohtlik, kuid Lizale, nagu selgub, on ohtlikud olukorrad järjest enam meeltmööda...

Tehnikamaailma Kodu ja Ehituse praktiline raamat on järg kaks aastat tagasi ilmunud kogumiku esimesele osale. Raamatus on oma ala asjatundjate abiga palju praktilisi nõuandeid ja töövõtteid. Kogumikust leiate uute ehitusmaterjalide kasutamisõpetusi, fassaadi-, vundamendi-, korstna- ja katusetööde juhiseid, maja soojustamise teemat, akende hooldust, rõdude remonti, sajuveesüsteemide ja kaevude hooldust. Peatutakse sisetöödel: põrandaküte ja põrandad, vannitoa plaatimine, kamina renoveerimine. Käsitletakse kodumasinate hooldust ja remonti, elektriohutust ja valgustust. Isetegemiseks pakutakse lahendusi kasvuhoone, grillinurga, kuivkäimla, raamaturiiulite, vitriinkapi, sohva jms meisterdamiseks.

Mis aitab USA mereväe eriüksuslastel, Ränioru tehnoloogiahiidudel ja maailma edukaimatel juhtidel jõuda oma vaimse saavutusvõime tippu? Steven Kotler ja Jamie Wheal on sukeldunud vookogemuse (ingl flow) sügavustesse ning selle nelja aasta pikkuse interdistsiplinaarse kaardistamise tulemused kõigile kättesaadavaks teinud. Vookogemust defineeritakse kui „optimaalset teadvuse seisundit, kus me tunneme end kõige paremini ja töötame kõige paremini“ ning see käib nende „tsoonis viibimise“ hetkede kohta, kus meie keskendumine on sedavõrd intensiivne, et kõik muu lakkab olemast. Tegevus ja teadlikkus hakkavad kokku sulama. Meie enesetaju haihtub. Meie ajataju niisamuti. Ja kõik, nii vaimse kui ka füüsilise saavutusvõime aspektid kerkivad kõrgustesse. „Raamatu ilmumise järel leidsime end vookogemusest rääkimas aina laiemas ringis. Alguses olid need kohtumised inimeste ja organisatsioonidega, kel oli korgete panustega konkurentsi vastu oma huvi, näiteks profisportlaste ja sojaväega, kuid ring laienes ning holmas peagi ka Fortune 500 ettevotteid, finantsorganisatsioone, tehnikafirmasid, tervishoiuteenuste pakkujaid ja ülikoole. Arusaam sellest, et teadvuse ebatavalised seisundid voivad saavutusvõimet parandada, nihkus äärealadelt peavoolu.“ Avasta nihestatud seisundi saladused, tutvu teiste ekstaatikute praktikaga ning saa oma valdkonna teerajajaks.

PARGIS Must pärnakroon on vastu eha, suur, tume käharpea. Öö tuleb nagu hiiglareha, teed tühjaks veab. Vaest latva ründab, piirab, surub maipõrnikate pilv. Poiss puu all plikalt musu nurub, peos peenralt murtud lill. Vaest latva põrisedes piirab kui lapuliste summ. Neil isud on nii suured, siirad, ja puu on tumm.

Autori eessõnast: "Niisiis, raamat, mille te avate, pole Bernhard Schmidti elulugu ei taeduslikus ega populaarteaduslikus mõttes. Kui romaniseeritud eluloo mõistet romaanimõiste suunas kõvasti välja venitada, võiks ehk nimetada seda raamatut romaniseeritud elulooks. Aga ennekõike on see autori meelest ikkagi romaan. Mis tähendab kõigepealt seda, et ajaloolised ja välmitud seigad on nende kaante vahel võrdselt tõesed. Näiteks: mu vestlused Bernhard Schmidti kohanud inimestega Saksamaa Liitvabariigis (kus ma nendega vestlesin) on niisama tõesed kui mu jutud Erik Schmidtiga Mallorcal (kuhu reisimine osutus minu jaoks liiga keeruliseks, nii et ma pole seal üldsegi käinud). Muuseas: vähemalt osa mõttevahetustest Erik Schmidtiga on postitsi või telefonitsi ka väljaspool romaanitasandit siiski toimunud." Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. aastal leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.