Tooted

Ilmar Jaksi maailmanägemise iseloomustamiseks sobivad ehk kõige paremini ta enese sõnad romaanist “Talu” sealse peategelase kohta: “Keelt näidata oma veendumusis enesekindlaile oli Peetri juures aastate jooksul arenenud peaaegu kireks… Kui mitte muuks, siis selleks, et mõelda ka vastaspoolele… et avardada horisonte, lasta välgatada tõel tuhandetes värvides.”

Raamatus kirjeldatakse metallide gaaskeevituse ja -lõikamise seadmeid, vaadeldakse keevisliidete ja -õmbluste liike, esitatakse süsinik- ja legeerteraste, malmi, värviliste metallide ning nende sulamite keevitus- ja lõiketehnoloogia. On toodud ka keevisliidete kvaliteedi kontrollimise meetodid ja keevitustööde ohutusnõuded. Raamatut saab kasutada kutsekoolides ja keevitajate väljaõpetamisel tehastes.

"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.

Eepose põhitekstile järgnevad kirjandusteadlaste Endel Nirgi, August Annisti ja Lehti Viiroja kommentaarid.

Sisukord:

• Soovituseks
• Sissejuhatuseks
  Esimene lugu. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
  Teine lugu. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
  Kolmas lugu. Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
• Neljas lugu. Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest
  Viies lugu. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
• Kuues lugu. Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine
• Seitsmes lugu. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual
• Kaheksas lugu. Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm
• Üheksas lugu. Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit Kümnes lugu. Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus
• Üheteistkümnes lugu. Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus
  Kaheteistkümnes lugu. Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeselapse tall. Silla ehitus
  Kolmeteistkümnes lugu. Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad Neljateistkümnes lugu. Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-taadiga. Lahkumine
  Viieteistkümnes lugu. Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus
  Kuueteistkümnes lugu. Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak
  Seitsmeteistkümnes lugu. Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tanta
  Kaheksateistkümnes lugu. Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus Sarvikuga
  Üheksateistkümnes lugu. Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated
  Kahekümnes lugu. Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas
  Järelsõna: Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg", E. Nirk.
  Kommentaarid: "Kalevipoja" motiivide algupära. A. Annist
• Keelelisest redigeerimisest. A. Annist.
  Haruldasemate sõnade seletus. A. Annist
  Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust. L. Viiroja
• Andmeid illustratsioonide originaalide kohta. L. Viiroja
  
  

14. juunil Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis kohtupinki palju süütuid inimesi. Kuidas toimusid ülekuulamised, mida vangistatud inimestele süüks pandi ja milliste meetoditega saavutati vajalikud allkirjad ülekuulamisprotokollidele, sellest saabki teada käesolevast dokumentaaljutustusest.

Owen Barfield (1898–1997) oli üks möödunud sajandi põnevamaid ingliskeelseid mõtlejaid väljaspool akadeemilist maailma. Tema esseed käsitlesid keele ja mõtlemise eelajalugu, poeetilist keelekasutust, vaimu ja looduse suhteid ning lunastuslugu, lähtudes moodsast loodusteadusest, radikaalsest historismist ja antroposoofiast. Käesolevate kaante vahele on võetud kaks Barfieldi teost. 1965. aastal Ameerikas peetud loengud "Kõneleja tähendus" käsitlevad semantilist lähenemist ajaloole, kujundlikkust keeles ja luules, inspiratsiooni ja kujutlust ning inimvaimu muutumist koos keelega. 1957. aastal ilmunud "Nähtumuste päästmine" on kõige hõlmavam sissejuhatus Barfieldi mõttemaailma. See esitab ajas tagasi liikudes visandi inimteadvuse evolutsioonist Läänemaailmas läbi kolme aastatuhande. Peatutakse "animismil", teaduslikul revolutsioonil, keskaja mõtlemisel, klassikalisel vaimul, Iisraeli ilmutusel ja evangeeliumide tähendamissõnadel. Tõlkija saatesõna paigutab Owen Barfieldi ideed 20. sajandi mõtteloo konteksti.

Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad väga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema püüdnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, jääb Norma maailma ihuüksi. Ta otsustab välja uurida surma põhjuse ja läheb tööle juuksurisalongi, kus ema töötas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilutööstusele lähenetakse uue vaatenurga alt. Tähelepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises põnevusromaanis käsitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ülemaailme kuritegevus, naiste õigused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise öelnud raamatu kohta järgmist: „Mulle on peamine panna inimesi mõtlema ja märkama asju meie ümber. Naisi julmalt ära kasutavad ärid võivad tunduda kauged, aga need on kõikjal meie ümber.“

Österlenis külvab hirmu salapärane süütaja. Tulekahjudes on juba neli inimest surma saanud. Kurjategija on iga kord vaigistanud tulekahjusignalisatsiooni, maalinud majale numbri ja seejärel süüdanud maja põlema. Üks ellujäänud ohver oli aga tulekahju puhkedes kuulnud muusikat. See pisiasi meenutab kriminaalinspektor Tess Hjalmarssonile ühte ammust lahendamata juhtumit. Koos kolleeg Marie Erlingu ja profileerija Carsten Morrisega hakkab Tess Hjalmarsson otsima kättemaksu ihkavat kurjategijat. Kõik muutub aga aina keerulisemaks, sest paistab, et ka uurija enda kodu, kus ta oma uue kallimaga elab, on sattunud tulekuradi nimekirja. "Puhatustuli" on Malmös ja Österlenis tegelikult toimunud kuritegudest inspiratsiooni saanud "Lahendamata juhtumi" kriminaalsarja kolmas osa. Ülipõnevas raamatus on komplitseeritud mõttemaailmaga tegelased, maalilised kirjeldused, mõjus keel – ja ka huumorit. Tina Frennstedt (1969) on Rootsi tuntud kriminaalreporter, kes on töötanud mitmes suures ajalehes ja telesaates. Ta on spetsialiseerunud lahendamata juhtumitele ja kirjeldab politsei tööd väga usutavalt. Sarja esimese raamatu "Kadunud tüdrukud" eest pälvis ta 2019 Rootsi Crimetime Award'i parima debüütkriminaalromaani auhinna.

Juudi päritolu vene kirjaniku tuntumate teoste kogumik, mis koosneb teostest "Ratsaarmee" (Конармия; 1926), kus ta kujutab lühijuttude vormis ausalt Sergei Budjonnõi 1. Ratsaarmees reporterina teenides nähtut; "Odessa lood" (Одесские рассказы; 1931), mis on novellivalimik humoorikatest odessalaste juhtumistest; "Novellid", mis sisaldab autori 8 erinevat novelli ning "Maria", mis on näidend kaheksas pildis. Raamatu lõpus on peatükk "Kommentaare ja märkusi". Autor Isaak Babel mõisteti surma süüdistatuna nõukogudevastases vandenõulises terroristlikus tegevuses ja spionaažis.

Mis imeloom see reklaam siis õigupoolest on? Kui tellijad on surmkindlad, et tegemist on nende unikaalse toote või teenuse imetabaseid võimeid avava informatsiooniga, mis päästab pimeduses piinlevad tarbijad, siis viimased kipuvad enamasti arvama, et sellesse loiku ei tahaks küll ilma kummikuteta astuda. Kuidas siis teha reklaami nii, et selle tulemusest tunneksid kõik osapooled ühtmoodi rõõmu ning mõju, seda õpetab ligi 20-aastase reklaamiäri kooliga Kent Raju raamatus "Reklaamitrikk 1.5". Tegelikult pole see teps mitte esimene kord, kus Raju on võtnud nõuks reklaamiäri telgitaguseid armutult avada. Kuid paraku tabas ligi kümme aastat tagasi välja antud "Reklaamitrikki" tüüpiline menuki saatus – kogu tiraaž haihtus raamatulettidelt nagu soojad saiad linna kõige popimas pagariäris, jättes aegalasemad huvilised tühjade pihkudega. Kuna janu reklaamiteadmiste vastu pole aastatega raugenud, ei jäänud Rajul muud üle, kui esmatrükile kriitilisel pilgul otsa vaadata ning aegunud mõtted ja näited värsketega asendada. Varasemast rohkem tähelepanu on jagunud näiteks digitaalsele turundusele ning SEO-le – müstiline akronüüm, mis lipsab iga teise teadliku huulilt, kuid mille sisu suudavad vähesed mõista, ammugi siis rakendada. "Reklaamitrikk 1.5" vaatab reklaamiärile otsa kümnest eri küljest. Olgu tegu algaja või edasijõudnuga, nõudliku kliendi või usina reklaamimeistriga, vajalikku infot ning muhedaid kilde leiab siit iga lugeja. Raamat võtab ausal ning värvikal moel kokku kõik selle, mida peab üks erudeeritud inimene reklaamiärist teadma. Muu hulgas ka seda: milline on hea ning mõjus reklaam mida kujutab endast meediaplaneerimine ja tootedisain milline on tõhus digiturundus ja SEO milline on reklaamiagentuuri hingeelu kes on reklaamiäris sinu peamised partnerid Kent Raju on 20-aastase kogemusega turunduspraktik ja koolitaja ning reklaamiagentuuri Kala Ruudus loovjuht ja partner. Lisaks raamatule "Reklaamitrikile 1.5" on Raju sulest ilmunud ka ulmekomöödia "Tuntud Universum: Kadunud Maa".

1099. aasta varakevad. Palverändurid on teel läbi kunagise Rooma Süüria Jeruusalemma poole. Jutlustajad kuulutavad, et taeva väravad on lahti lükatud ning et suured jõud on liikvel. Üha rohkem eneseteadvust leidvas lihtrahva väes levib õpetus pimeduse ja valguse heitlusest, millel on kiriku tõekspidamistega vähe ühist. Peatselt algab jaht tõelisest usust taganejatele. "Taevaminejad" on neljas osa Esimese ristisõja raamatusarjast, millele eelnevad "Palveränd", "Kindel linn" ja "Müürideta aed". Romaan põhineb kolmel ristisõjas osalenud autori kroonikal. Peategelane, kes liitub ketseritega, jutustab neljandat lugu, nii nagu tema sündmusi mäletab. Seepärast, et ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis on mulle võõrad ja mida ma ei mõista. Aga ma ei saa ju öelda: seda kõike polnudki! Sest kõik oli, minu enda elu kitsas kongis, lühikese elu müüride vahel: kõik, vahel, ikka ja jälle, kõik, mis ikka ja jälle meelde tuleb. Jah, mina, Dieter, olin Bekaas ja al-Qalaas ja Issanda tahtel on see kõik üks ja seesama lugu. Tiit Aleksejev (1968) on hariduselt ajaloolane. Tema esikromaan "Valge kuningriik" pälvis 2006. aastal Betti Alveri auhinna. Esimese ristisõja romaanisarja avaraamatut "Palveränd" tunnustati 2010. aastal Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga.

Raamat koosneb kahest põhiosast: raku- ja koeõpetusest. Rakuõpetuse ehk tsütoloogia osas vaadeldakse raku komponentide struktuuri ning funktsiooni ja esitatakse andmeid raku talitluse mõningatest vormidest: raku paljunemisest ja liikumisest ning valgu sünteesist rakus. Koeõpetuses käsitletakse kudede talitlust, arengut ja regeneratsiooni. Raamatu viimases peatükis vaadeldakse histoloogia kaasaegseid suundi, rakkude ja kudede diferentseerumist ning kudede evolutsiooni.

Miks põeb osa inimesi viirushaigusi raskelt või isegi sureb nende tagajärjel, teised aga kogevad kõigest kergeid haigusnähte? Mis määrab selle, kes taastub tõsisest haigusest täielikult ning keda jäävad sümptomid pikalt vaevama? On see kõik vaid pime õnn? Gastroenteroloog Robynne Chutkan kinnitab, et haigustekitajatega lahingut lüües ei ole võidumeeskonda kuulumine õnnelik juhus ega kokkusattumus – suuresti taandub asi meie soolestiku tervisele. Viimase poole sajandi jooksul on tuvastatud vähemalt kolmkümmend uut viirust, millele puudub ravi, sealhulgas HIV, ebola, C-hepatiit ja SARS-CoV-2. Kui viirused muutuvad üha tavalisemaks, on kokkupuude nendega möödapääsmatu, ent haigestumine mitte. „Tulemus“ oleneb inimese „pinnasest“ – sisemisest ökosüsteemist, mis toetab ja toidab organismis kõike, sealhulgas immuunsüsteemi. Selleks pinnaseks on meie mikrobioom – triljonid bakterid ja muud mikroorganismid, mis elutsevad soolestikus ja tegutsevad kaaspilootidena pea kõigis olulistes kehafunktsioonides: seedimises, hormoonide ja vitamiinide sünteesis, ravimite metabolismis, mürkainete kahjutuks tegemises, suhtluses kesknärvisüsteemiga, geenide aktiveerimises jne. Mikrobioom osaleb ka immuunkaitse treenimises, et see reageeriks haigustekitajatele asjakohasel viisil. Mikrobioomi koostis ja üldine seisukord ennustavad viirusega kokkupuutele järgnevat paremini kui ükskõik millised muud tunnused, nagu vanus, kaasuvad haigused jne. Hea uudis on aga see, et erinevalt geenidest on inimese mikrobioom pidevas teisenemises, reageerides märkimisväärselt toidusedeli muutustele. „Viirusevastane soolestik“ tutvustab lihtsaid viise, kuidas tugevdada toitumise, vaimupõhiste strateegiate ja tervisliku eluviisiga oma loomulikku kaitsemehhanismi. Me saame seda teha igal ajal, ka siis, kui vanus on soliidne ning krooniline tervisemure ei anna asu.