Tooted

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid.

Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.

Raamat 1939.-1944. a. sündmustest, eestlastest vabatahtlikest Soome Talvesõjas ja sellele järgneval ajal, "Erna" grupist ning "Haukka" grupi saatusest. Illustreeritud fotodega. 

Raamatu autor Ülo Jõgi (1921) põgenes 1941. aaasta märtsis kolme kaaslasega üle jää Soome. Seal sai temast üks neljateistkümnest "Erna" salgas, kes koolitati raadiotelegrafistiks. Langevarjurina saadeti Eestisse juulis 1941, kus tegi kaasa Kautla lahingud ja saatis luurajana teateid Soome. 
Saksa okupatsiooni ajal töötas õpingute kõrval Tallinna raekojas. Abiellus 1942, põgenes märtsis 1943 koos abikaasaga mobilisatsiooni eest Soome, kus astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke. Juulis 1944 sõitis viimast korda radistina Eestisse. Uue nõukogude okupatsiooni tõttu tagasisõiduvõimalust enam ei olnud. Ülo Jõgi arreteeriti 11. detsembril 1944, istus Pagari tänaval 13 kuud kinni ja 1946. aastal määrati talle kohtuotsusega 25+5 aastat sunnitööd. 
1971. a. pöördus Ülo Jõgi koos oma teise abikaasaga Eestisse tagasi.

Raamatus antakse noorema, keskmise ja vanema kooliea psühholoogilis-pedagoogiline iseloomustus, esitatakse õpilaste õpetamise ja kasvatamise alused, valgustatakse õpetajatöö psühholoogia iseärasusi ning selgitatakse arengu- ja pedagoogilise psühholoogia probleeme. Autor on käsiraamatus estitatud probleeme püstitades ja analüüsides ennekõike pidanud silmas praktilise pedagoogi – õpetaja ning klassijuhataja huve ja vajadusi.

Raamat sisaldab 300 mitmesugust huvitavat matemaatikaülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis erilisi matemaatilisi eelteadmisi - kõik nad on jõukohased ka näiteks keskkooli viimaste klasside õpilastele, kuigi ei kuulu nn. standardsete kooliülesannete hulka. Seega on raamat nii huvitavaks ajaviiteks kui ka teadmiste täiendamiseks kõigile, kellele meeldib nuputada.

Kuidas sai eestlastest eneseteadlik rahvas maailma rahvaste peres? Sellest jutustab kõige laiema lugejaskonna, eriti aga noorema jaoks koostatud lühiülevaade eesti rahva ajaloost käesolevas aastatuhandel.

Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal ajal võivad olla õelad vaenlased.Sisukord:Laevakoer BobiRalfPeeter ja LiisuKrokodillEeselKilpkonn

Kogumik koondab Hasso Krulli viimase nelja aasta kirjutisi uutest avastusretkedest kunsti-ilmas.

Abiturient Gregi edu saladuseks on jääda alati märkamatuks ja mitte laskuda kellegagi sügavamatesse isiklikesse suhetesse. See lähenemine on aidanud tal hakkama saada sel ohtlikult miiniväljal, milleks on igapäevane koolielu oma kõiksugu grupeeringute ja rühmitustega. Isegi oma parimat sõpra Earli, kellega koos ta on lapsepõlvest saati vändanud lemmikfilmide paroodiaid ja uusversioone, ei nimeta ta mitte sõbraks, vaid hoopis kolleegiks, sest nii on lihtsalt... lihtsam. Gregi kummaline strateegia laguneb aga koost, kui ta ema leiab, et poiss peaks aega veetma oma klassiõe Racheliga, kellel diagnoositi hiljuti leukeemia. Koos Earliga otsustavad nad Rachelist filmi vändata. See samm muudab kõigi asjaosaliste elu ja Greg hakkab taipama, kui tähtsat rolli võib inimese elus mängida sõprus.

Romaan kirjeldab sõjapagulasena Hispaanias viibiva Martini elu. Väikelinna tavernis kuuleb ta huvitava legendi raudsest vilepuhujast, kes saabub ootamatult linna ning kelle mäng hoiatab halva südametunnistusega inimeste eest.

Ettevõtjad ja juhid leiavad sellest raamatust vastused järgmistele küsimustele:- Kuidas käituda tuleviku ja määramatusega, et vastata turukäitumisele läbimõeldud sõjaplaanidega?- Kuidas teha ennast turul võitmatuks?- Kuidas mõista, millal konkurent on võidetav?- Kuidas kasutada kavalust ja sättida võitu konkurentide järgi.

Kogumik sisaldab:

• "Dubrovski"
• "Kapteni tütar"
• "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" 

"Dubrovski" aluseks on tõestisündinud juhtum, mille Puškini lähem sõber P. Nastšokin talle jutustas. Rikas ja tugev naaber oli kehva valgevene mõisniku Ostrovski paljaks laastanud, ta mõisa ära võtnud ja Ostrovski hakkas röövliks. Kuna altkäemaksude süsteem ja tsaariametnike müüdavus oli sel ajal laialt levinud, siis olid sellised üksteise paljaks laastamised mõisnike vahel üsna sagedased nähtused. Puškin võttis küll aluseks juhtumi Ostrovskiga, kuid tegi loo romantilise faabulaga keerulisemaks ja andis peakangelasele "õilsa röövli" iseloomujooned. Kuid selle, veidi kunstliku kuju seadis autor vene pärisorjuse raamidesse, mille ere kujutamine teeb "Dubrovski" üheks paremaks realistlikuks romaaniks vene kirjanduses üldse.

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.

"Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" on Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel, mis ilmus esmakordselt 1831. aastal. Tegemist on Puškini esimese suurema proosateosega, kus ta esineb fiktiivse autorina — Ivan Petrovitš Belkinina — ja esitab jutustused justkui tema kogutud lugudena.

Jutustused "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" kogumikus:
– Lask – duellist ja au küsimusest
– Tuisk – saatuslikest juhustest ja armastusest
– Kirstutegija – tumedama tooniga lugu surmast ja pettusest
– Postijaam-ülem – liigutav jutustus isa ja tütre suhetest
– Talutüdruk-preili – identiteedi ja sotsiaalse staatuse mängud

 

Sergei Levini kriitikutöö kestis üle kolmekümne aasta. Ta oli üks väheseid eesti professionaalseid teatrikriitikuid, teatrile pühendunud inimesi, kes ei tüdinud end harimast ja arendamast ega väsinud oma kiindumusest nii raskesse ja vastuoluderohkesse elukutsesse, kui on seda elava teatri jälgija, analüüsija ja hindaja oma. Kogumikku on valitud valik arvustusi aastatest 1941 kuni 1973.

Kuidas ma luuletan

Satiirilise ja iroonilise põhikoega romaan käsitleb rohke dialoogi ja aforistlike arutluste vormis ühe osa eesti kultuuriintelligentsi meeleolusid ja kunstivaateid II maailmasõja eelõhtul. Tegevustikku sõlmivad vaimuaristokraatliku peategelase suvitusaegsed armuseiklused. Oma ajastu sotsiaalsete hoovuste täpse tunnetajana ja nende mahlakas ning rikkas eesti keeles kujutajana on Huga Raudsepa looming kergesti mõistetav väga laiale lugejaskonnale. Põhjuseid Hugo Raudsepa romaani "Viimne eurooplane" kolmanda trüki (esmatrükk 1941, teine trükk koos Lehte Taveli järelsõnaga sarjas "Eesti romaanivara" 1983) väljaandmiseks on enam kui küll. Loomulikult on neist kõige tähtsam kirjaniku 140. sünniaastapäev (s 10.07.1883). Tänapäeval teenimatult vähe tähelepanu pälvinud näitekirjanik ja humorist Hugo Raudsepp on oma loominguga jätnud eesti kirjandusmaastikule siiski tähelepanuväärse jälje.