Tooted

Romaan kujutab nende inimeste saatust, kes 1933. aastal pidid Saksamaalt lahkuma, kellel polnud dokumente ja elamisluba ja keda politsei saatis ühelt maalt teise. Viini ja Praha, Zürichi ja Pariisi vangimajad, katusekambrid, haiglad ja pargipingid olid nende peatuspaigad. Kõigest hoolimata ei puudunud selles rahutus elus ka armastus, mis kord viis hukatusse, kord andis võimaluse ellu jääda.

Valimik nõukogude ulmejutte

Sisukord:

D. Bilenkin. Intelligentsi proov
S. Žemaitis. Artaxerxes 
V. Mihaailov. Valeri Gussevi odüsseia
K. Bulõtšev. Valik
A. Dmitruk. Simson XII
V. Morotško. Te teate mu nime
J. Nikitin. Diogenese latern
I. Varšavski. Kannike
K. Sošinskaja. Vaeseke
V. Šefner. Tagasihoidlik geenius
A. Dneprov. Krabisaar
A. Šalimov. Meditsiini triumf
A. Kolpakov. Pimeduse mere taga
I. Rossohhovatski. Iidne retsept
R. Podolnõi. Pseudoajaloolised pajatused

Autoritest

Riigikogulane ja kirjanik Juku-Kalle Raid annab oma uues raamatus aimu, kuidas öötundidel riigikogu friigikoguks muutub. Lugeja saab absoluutse pildi, mis toimub meie parlamendis öötundidel venitamisistungite ajal. Kas see raamat on pööraselt kurb või kohutavalt naljakas, jääb iga lugeja välja mõelda. Kõik variandid võimalikud, nagu öeldakse. Juku-Kalle tulevärklikule teosele on kirjutanud kommentaarid Mart Laar, Mart Nutt ja Eiki Nestor ning pildid joonistanud Marek Strandberg.

Eesti esimene kaasaegne kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat. Kuidas majandada oma igapäevaelu? Raamat kõigile oma igapäevaelu edukaks korraldamiseks; noorele inimesele käsiraamat iseseisvas elus hakkama saamiseks; perele probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks; kodunduse, töö-, perekonna- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale ja õpilastele õppematerjaliks. Eesti Käsitööõpetajate Seltsi "Aita" ja Eesti Tööõpetajate Seltsi eestseisused soovitavad: raamat sobib õpetajale lisamaterjaliks põhikooli tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning ökonoomika osa on väga vajalik gümnaasiumile) töötutele, SMS-laenu ohvritele ja teistele probleemidesse sattunutele abivahendiks.

Iiri kirjaniku juba klassikaks muutunud romaan filosoofidest, haldjarahvast, Iirimaale suurt segadust külvanud Paanist ning armastusest, mille eest pole pääsu isegi jumalail.

Ühel tormisel õhtul ootab madame Dorthea Thestrup asjata koju oma poegi ja nendega ühes läinud koduõpetajat. Öö saabub, aga poisid jäävad kadunuks. Nii ei jää külaelanikel muud üle, kui neid otsima asuda.

Meie vaimne tervis teeb elu jooksul palju siksakke. Kas teame, mida keerulisel hetkel tegelikult teha? On meil õrna aimugi, kuidas raskustele mitte alla vanduda? Psühhiaater Sarah Vohra selgitab, kuidas vaimselt terve püsida ning keerulistel aegadel end kokku lappida. Teraapia ja tervenemise tuum seisneb selles, et inimene mõistab oma raskusi ning õpib selgeks võtted, kuidas nendega toime tulla, ütleb dr Vohra, kes on aidanud tuhandetel klientidel jagu saada vaimse tervisega seotud muredest, mille juured viivad tihti suhete purunemise ja tööalase stressini, aga ka depressiooni ja ärevuseni. Tema lihtne viie meele tegevuskava selgitab igapäevaeluga seotud pingete tekkemehhanisme ja pakub välja praktilisi lahenduskäike. Sest just needsamad närvisüsteemi kaudu meie ajuga ühendatud viis meelt – nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine – määravad ära selle, kuidas me konkreetsest kogemusest mõtleme, sellesse suhtume ning, mis peamine, selle ajel tegutseme. "Kõige olulisem suhe meie elus on suhe iseendaga. Hoolitsege selle eest ja kõik muu loksub ise paika," julgustab dr Vohra selle lihtsa kümnenädalase programmiga oma vaimse tervise heaolu eest vastutust võtma ning hoolt kandma.

Luulekogu, mis sisaldab poeeme nagu "Eilsest homsesse", "Laanes", "Hauakiri", "Arabeskid", "Reekviem", "Haldjasaar", "Kes me oleme?" ja "Ringrajal".

Aino Kallase päevaraamat aastatest 1927-1931.

Aino Kallase viieköitelise päevaraamatu viimane osa. Elavat huvi tekitanud ulatuslik elukroonika (1897-1931) sellega kahjuks katkeb, sest järgnevate aastate kirjapanekud läksid Teise mailmasõja ajal kaduma. "Pööripäevade" aastail 1927-1931 asus kirjanik jätkuvalt maailmalinnas Londonis, suviti Kassaris. Lapsed elasid iseseisvat elu, aga nendegi käekäik ja problemid kajastuvad päevikus. Aino Kallase hoogne loominguline tegevus kestis edasi, kümnendivahetusel ilmusid soome ja eesti keeles "Hundimõrsja", "Kiirtepild", "Püha Jõe kättemaks" Ja "Maroko võlus"; avaldati varasemate teoste tõlkeid.

"See on religioon," ütles Rosemary. "See on üks minevikuusk, mis hiljem kõrvale heideti. Need peod flöödimängu ja loitsimisega on sabatid või orgiad. Oma rituaalides kasutavad nad verd, sest veri annab jõudu ja kõige rohkem annab jõudu ristimata lapse veri." 

Nad on lahked ja kenad vanainimesed, kuid kes jääb nende teele, langeb koomasse ja sureb. 

"See on salapärane ja tore nüüdisaegne nõiajutt, mis sunnib lugejat uskuma uskumatut. 
Mina uskusin ja olin tõelises lummuses." 
Truman Capote

Pensionieelikust kirjandusprofessori Nina Wisløffi elus on murranguline aeg. Töö ülikoolis huvitab teda üha vähem ja tema ilus kodu läheb lammutamisele. Tema mees on väga hõivatud tervishoiunõunik ja läbisaamine küünilise arstist tütrega ei ole kõige parem. Ninale ja tema abikaasale kuulub ka osa paarismajast, mida nad välja üürivad. Nende üürnik Mari kaob jäljetult päev pärast seda, kui Nina ja tema tütar tal külas käivad. Politsei ei leia midagi kahtlast ja juhtumi uurimine lõpetatakse. Aga Nina ei saa rahu. Mis üürnikuga juhtus ja miks ta jättis maha oma poja? Ta asub juhtunut analüüsima nagu kirjandusteost. Niidipuntra lahtiharutamisel on aga tõsised tagajärjed. "Seitse ust" on norra kirjaniku Agnes Ravatni (snd 1983), "Linnukohtu" autori teine psühholoogiline põnevik, huumoriga vürtsitatud romaan uudishimu ohtlikkusest. "Linnukohus" ilmus eesti keeles 2018. aastal.

Teine, täiendatud trükk. Raamatus kirjeldatakse mesilaspere bioloogiat, mesila rajamist ning aastaringseid töid mesilas. Käsitletakse ka mesilastõugude kasvatamist, mesilaste haigusi ja nende tõrjet. Võrreldes eelmise trükiga on tehtud täiendusi nüüdisaegse mesindusteaduse ja -praktika seisukohalt lähtudes. Raamat on mõeldud teadmiste täiendamiseks nii algajale kui ka kogenud mesinikule ning kõigile mesindushuvilistele.

Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.
Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks? Sellest ülipopulaarsest raamatust saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimase viie aasta teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.

Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale ”Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks.

• Sensatsioonilised neuroteaduse uuringute tulemused
• Arusaadavad selgitused, katsetulemused ja näited elust
• Võimalused ajupotentsiaali suurendamiseks ja stressi vähendamiseks

Kordustrükk.

Hella Wuolijoe mälestuste teine köide “Ülikooliaastad Helsingis 1904-1908” algab tema Soome jõudmisega 1904. a. septembris. Helsingi ülikooli rahvaluulet õppima asunud hakkaja tütarlaps kohaneb kiiresti, keeletunde andes teenib ta endale ülalpidamist. Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson aitavad teda kokku viia soome teaduse ja kultuuri nimekate esindajatega, nagu Aino Kallase vend prof. Kaarle Krohn, ülikooli lektor Antti Almberg-Jalava, teatritegelane Kaarlo Bergbom jt. Ta kirjutas rahvaluule-uurimuse “Vaenelaps ema haual”, omandades magistrikraadi; osales ka Soome poliitilises elus, tutvus oma tulevase mehega ja abiellus.