Tooted

Tõlgitud raamatust: Összes költemenyei. Raamat sisaldab Sándor Petöfi luuletusi ja poeeme.

Õpik on mõeldud neile, kes kunagi juba inglise keelt õppinud, kuid sellest paljugi unustanud.

Iga peatükk algab mingi grammatikaküsimuse kordamisega, millele järgneb igapäevaelu situatsioone käsitlev lühike tekst ja mitu dialoogi. Iga pala lõpul on uued sõnad koos hääldusega. Õpikus on ka hulk kordamisharjutusi, mille eesmärk on arendada peamiselt suhtlemisoskust. Õpiku väärtust suurendab eesti keeles ja lihtsas sõnastuses esitatud grammatika.

Raamatu lõpul on harjutuste võti, grammatikatabelid ja inglise-eesti sõnastik.

Pea kõik, mis meid ümbritseb, kubiseb keemilistest ühenditest. See käib kasvõi toidu kohta, mida põske pistame, pakendi kohta, millest me selle välja tõstame, lusika kohta, millega me selle ohtliku manöövri sooritame, taldriku kohta, kuhu me oma kõhutäie paneme, nõudepesuvahendi kohta, millega tekkinud kaose elimineerime jne. Ometi mõistavad vaid vähesed, mida need Mendelejevi tabeli asukad endaga kaasa toovad. Keemiafanaatikust teadusajakirjanik George Zaidan annab nauditavalt teravmeelse ülevaate sellest, mida me endale tegelikult sisse topime ja peale määrime. Kui enamusele vaatab teadusartiklist vastu arusaamatu salakiri, mida võibki jääda lahti murdma, siis Zaidani silmadele on see kui armas emakeel, mida naudinguga analüüsida. Ta nendib, et tegelikult pole sugugi lihtne avastada kogu tõde kraami kohta, mida me sööme, joome, sisse hingame ja peale määrime, sest vastupidiselt ootustele pole maailm päris orgaanilise keemia sissejuhatav kursus, kus puhtad ja lihtsad reaktsioonid viivad puhaste ja lihtsate tulemusteni. Pigem on tegu edasijõudnutele mõeldud põrguliku katselaboriga, kus tuleb kõigeks valmis olla. Oma meeletu taustatöö, võrratu analüüsi ning muheda stiiliga sikutab Zaidan lugeja teadlikuma tarbimise rajale. Kuid olgem hoiatatud – lisaks tervislikele valikutele võib raamatut lugedes ligi hiilida ka mõõdukaks huvi keemia vastu.

Raamat on määratud kõigile, kes tunnevad huvi ühe värvirikkama putukarühma – liblikate vastu, eelkõige aga algajatele loodusehuvilistele – kooliõpilastele, noortele loodusesõpradele ja üliõpilastele. Määramistabelitesse on sisse võetud ka kõik metsa- ja põllumajanduslikult olulised suurliblikaliigid, arvestades määraja kasutajaskonnana nimetatute kõrval ka taimekaitse- ja metsandusala töötajad, agronoome ning aednikke.

Raamatus pakutakse lahendusi saasteainete ja raskmetallide vältimiseks meie toidulaual ja lahatakse tänapäeva haiguste võimalikke põhjuseid.

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare kui romaanikirjaniku luigelaul, eredalt omapärane ja sügavalt elu ning kodanliku ühiskonna vastuoludesse süüviv teos. Reaalelu tasandil vaadelduna kujutab "Põrgupõhja uus Vanapagan" endast lugu lihtsameelsest mehest, kelle teine oma kavaluse abil orjastab.

Raamat koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses "Tulgu öö" kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad, on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad.

Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.

See haarav memuaar räägib elust Teise maailmasõja aegses Euroopas ning ühe väikeriigi sattumisest Hitleri ja Stalini, kahe armutu diktaatori võitlevate armeede vahele. Autor meenutab värvikalt nii väikseid kui ka suuri sündmusi, nii sügavalt isiklikke kui ka geopoliitiliselt olulisi juhtumisi. Tunneme kaotusi ja ebakindlust, mida võõrokupatsioon endaga kaasa toob. Tunneme ka totalitaarse korra all elamise hirmu, sest kodu või lähedasi võidakse iga hetk läbi otsida ja perekondi Siberi kõledatesse steppidesse saata.