Tooted
Rikkalikult jooniste, fotode ja reprodega illustreeritud raamat nõukogude tipparhitektidest läbi 20. sajandi.
Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik „Kolõma jutud” avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust.
Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.
Meie teekond algas 2006. aasta jaanuaris, kui startisime jalgratastel Buenos Airesest, et jõuda välja Ecuadori pealinna Quitosse. Kolme kuu jooksul sõitsime kolm korda üle Andide, läbi otsatu pampa ja maailma kõige kuivema – Atacama – kõrbe, tõustes vahepeal 4–5 kilomeetri kõrgusele ja laskudes siis jälle tagasi ookeani äärde, läbides kokku 5 riiki ja 9000 kilomeetrit. Just jalgratastel edasi liikudes leidsime end tihti kohtades, kuhu kindlasti ei satu ükski bussi või lennukiga reisiv turist.
Kolm tuhat aastat tagasi ründas Mükeene kuningas Agamemnon Trooja linna Lääne-Anatoolias. Järgnenud verine piiramine sünnitas ühe kuulsaimatest legendidest antiikmaailmas, mis intrigeerib ajaloolasi tänaseni. Raamatus võtab nimekas varaste Egeuse tsivilisatsioonide ja antiikaegsete müütide-legendide uurija Rodney Castleden vaatluse alla kõikvõimaliku tõendusmaterjali Homerose eepostest nüüdisaegse arheoloogia avastusteni, et seada tõepõhi alla võimsaimale iidsele sõjamüüdile – Trooja sõja loole. Teoses antakse ülevaade Mükeene, Trooja ja Hetiidi tsivilisatsiooni eripäradest, vaenupoolte sõjalisest ülesehitusest ning pronksiaja sõjapidamisest läbi poeedi ja teadlase silmade. Raamat on illustreeritud jooniste, kaartide ja fotodega.