Tooted

Rikkalikult jooniste, fotode ja reprodega illustreeritud raamat nõukogude tipparhitektidest läbi 20. sajandi.

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik „Kolõma jutud” avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust.

Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.

Desmond Bagley (1923–1983) on inglise kirjanik, kelle sulest on ilmunud arvukalt põnevusromaane. „Kuldkiil“ oli Desmond Bagley esimene romaan, mis ilmus 1963. aastal ja muutus kohe bestselleriks. Romaani tegevus keerleb ümber Mussolini kulla, mis väidetavasti läinud sõja lõpus kaduma. Peategelane Peter Halloran tutvub Walkeriga – ühega kahest mehest, kes teab kulla asukohta. Nende ühine ind kuld Itaaliast ära tuua vaibub, kui nad loevad 16 itaallase hukkamisest, keda arvati olevat seotud kulla kadumisega. Pärast naise surma kaob Peteri elust sisu ja ta otsib seda seikluses. Koos Walkeri ja Coertzega otsustataksegi neli tonni kulda ära tuua.

Rüütel on vapper sõdalane: täies varustuses ja suurepärasel lahinguratsul paistab ta olevat võitmatu. Kui ta mõõka ja oda viibutades võitlusse ratsutab, ootavad teda kuulsus ja au. Tunnustatud keskajauurija Michael Prestwichi rikkalikult illustreeritud ja humoorikas toonis kirja pandud rüütliraamat annab vastused kõigile küsimustele, mis sellesse ametisse ihalejat võivad huvitada. Kuidas rüütliks hakata? Kus saada vajalik väljaõpe? Mil moel hankida varustus? Kuidas võidelda turniiridel ja käsitseda relvi? Kas oleks mõistlik minna ristisõtta? Kuidas piirata linnu ja linnuseid? Kui palju maksta lunaraha? Mida teha sõjasaagiga? Mis ootab langenud rüütlit teispoolsuses? Kujuta ette, et istud oivalise lahinguratsu seljas: sind ümbritseb särav turvis, sa viibutad mõõka ning hoiad käes kilpi. Või proovi mõelda, et oled õukonnas: sind saadab vapra mehe kuulsus ja ümbritsevad kaunid piigad. Otse loomulikult tahad sa rüütliks saada. 15. sajandi alguses pole see aga sugugi lihtne. Küsimus pole lihtsalt hobuse ja turvise hankimises – sul tuleb ka palju õppida. On raamatuid, mis harivad sind rüütliideaalide tundmises, ent need ei paku praktilisi näpunäiteid, mida tarvis läheb, kui oled otsustanud elada – ja üsna tõenäoliselt ka surra – lahingukuulsuse nimel. Neid saad sellest käsiraamatust.

Kolm tuhat aastat tagasi ründas Mükeene kuningas Agamemnon Trooja linna Lääne-Anatoolias. Järgnenud verine piiramine sünnitas ühe kuulsaimatest legendidest antiikmaailmas, mis intrigeerib ajaloolasi tänaseni. Raamatus võtab nimekas varaste Egeuse tsivilisatsioonide ja antiikaegsete müütide-legendide uurija Rodney Castleden vaatluse alla kõikvõimaliku tõendusmaterjali Homerose eepostest nüüdisaegse arheoloogia avastusteni, et seada tõepõhi alla võimsaimale iidsele sõjamüüdile – Trooja sõja loole. Teoses antakse ülevaade Mükeene, Trooja ja Hetiidi tsivilisatsiooni eripäradest, vaenupoolte sõjalisest ülesehitusest ning pronksiaja sõjapidamisest läbi poeedi ja teadlase silmade. Raamat on illustreeritud jooniste, kaartide ja fotodega.