Tooted

"Carlotta" on sädelevalt humoorikas, kuid samas lugejat tõsiselt mõtlema panev armastusromaan. Romaani peategelane Carlotta on inglise kirjaniku William John Locke'i (1863-1930) rikkaliku loomingu üks võluvamaid ja kütkestavaim tegelasi. See on vaimukas ja südamlik lugu inglannast magusalt naiivsest tüdrukust, kes on üles kasvanud orientaalses haaremis, kust ta on põgenenud Londonisse. Carlottale pakub peavarju vanapoiss kirjanik-filosoof Marcus Ordeyne, kes on ühtlasi baronet...

Raamatusse on kogutud Pereraadio palvel kirjutatud vaimulikud mõtisklused, mis said loetud raadios AD 2019. Vaimulikke tekste kirjutatakse tavaliselt konkreetsele Piibli kirjakohale mõeldes, kuid mitte tingimata. Seega on raamatus väga erinevaid tekste. Mis aga puutub Piibli kirjakohtadesse, siis jätsin need kohati üsna pikad, sest Piiblisse süvenedes leiame me palju teadmisi selle aja kontekstis, mil need on kirja pandud. Natuke keerulisem on mõista, mida annavad need teadmised meile praegu. Muidugi on meil raskem tunnetada tegelikkust eestlastena siin ja praegu, kui elades juudina tolleaegses Palestiinas, mil sündmused aset leidsid. Kuid küsimust, mida annab see ajalooline tekst ja teadmine mulle isiklikult praeguses elus, tuleks küsida alati, et mõista loetut sügavamalt. Mingil hetkel on inimene valmis kokku puutuma millegagi, mis on temast mõõtmatult suurem, armastavam ja mis olulisim – tingimusteta mõõtmatult andestavam, kui inimene seda kunagi olla suudab. Kui me mõistame, vähemalt püüame mõista – armu, mis Jumalast hoovab, avardub ka meie eneste süda, mis teeb armu ja helduse jagamise igapäevaseks vajaduseks. Sest kuigi me ei saa ära teenida Jumala armu, on midagi, mida saab teha – olla armuline Jumala vastu. Jumal ju suur ja võimas, mis armu Temal siis vaja, aga unustades armu Jumala vastu, ei jagu seda ka inimestele. Armuline Jumala vastu? Eesti keeles tuleb ikka vastu olla, kuigi oled poolt, olgu siis: olla armuline Jumalale. Olla lahke ja armuline Jumalale, sest inimesed tulevad ja lähevad, aga Jumal on, Tema ei kao kuhugi.

Fantaasiaromaan, mis meenutab oma sisult Lewis Carrolli raamatut “Alice imedemaal”

Raamatu autor on pikaajalise kogemusega sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu, kellega süvitsi vestleb sõltuvuse teemal ajakirjanik ja raamatu kaasautor Neeme Raud. Kuna nii Kajal kui ka Neemel on olnud väga isiklik kogemus sõltuvusega, siis teavad nad täpselt, mida sel teemal küsida ja mida ka vastata. Nad teavad, kuidas sõltlane mõtleb ja mida ta tunneb ning kuidas teda aidata. See raamat ei ole kurblik seiklusjutt purjus või narkouimas või pohmeluses olevate inimeste “kangelastegudest” ja hilisemast sinisest ahastusest. See ei ole ka karskuspropaganda ega otsene eneseabiõpik. Raamatus ei väideta, et “tarvitaja” elu ei ole üldse lõbus – kohati on ja kuidas veel! Kindlasti pakub see lugemis- ja mõtteainet kõigile, kes suudavad oma eluga toime tulla alkoholi või muid uimastavaid aineid pruukides ja neile annab see õnnetunde või ka eufooria, aga nad tunnevad, et mõnuaineid võiks siiski vähem olla. Kuid ennekõike on “Kainus” neile, kelle jaoks “kangemad kraadid” ei paku enam naudingut, kuid kes ei oska või ei suuda nendega lõpparvet teha, ise samas mõistes, et hukutavale piloteerimisele masenduse, depressiooni, häbi ja üksilduse keskel tuleb lõpp teha … et jõuda uuesti elu päris nautimise ja elamise juurde. Kuidas muuta oma sõltuvus enese jaoks nähtavaks? Kuidas hakkama saada libastumiste ja tagasilangustega? Miks ei ole paremat varjajat ja valetajat kui sõltlane? Kuidas tegeleda viha, üksinduse, kaassõltuvuse ja sotsiaalse survega juua või tarvitada? Miks peaks paranev sõltlane esialgu hoiduma sügavast armumisest ja kooselust? Miks tuleks ületada hirm end samalaadsete probleemidega mässavate inimeste ees grupikoosolekutel ausalt avada? Miks öeldakse, et sõltlasele sobib ainult parim? Raamatus kõnelevad kaks ise sõltuvuslõksus olnut – sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu ja ajakirjanik Neeme Raud. Otsekohesed jutuajamised annavad võimaluse ka lugejal oma probleemidele selgelt otsa vaadata ning paranemisprotsessi plaanida ja ellu viima hakata. Lisaks on vestlused aastaid sõltlastega tegelenud psühhiaatri Kaiti Redlichi ja kaassõltuvusnõustaja-pereterapeut Katrin Hallikuga. Raamatus kujunduses on kasutatud Kaupo Kikkase fotoseeria “Sfäär” fotosid. Raamatu kujundab Kaire van der Toorn-Guthan.

Raamat käsitleb Henrik Visnapuu viimaseid eluaastaid alates kodumaalt lahkumisest kuni ta ootamatu surmani New Yorgi lähedal. Kord lähemalt, kord kaugemalt Visnapuud vaadeldes annab Krusten meile meie kadunud luuletajast inimliku ning haarava pildi. See on omapärasemaid mälestusteoseid, mis meil ilmunud - ta kaardistab niihästi objektiivselt Visnapuu elukäigu kui ka viskab individuaalse pilgu oma kaaslasele. Teos on varustatud paljude originaalfotodega.

Viis aastat tagasi ilmus jahihuvilistele Hans von Stackelbergi käsiraamat „Koerad ja kombed jahinduses“. Vahepeal on kogenud jahimees ja koerakasvataja Eesti Jahimehe igas numbris vahendanud oma aastakümnete pikkusi kogemusi, kuidas koolitada jahikoeri, kuidas pidada koertega jahti. Nüüd on need artiklid koondatud taas raamatuks. Autor käib veelkord põhjalikult läbi mõned teemad, mis said alguse juba esimeses osas. Need on eelkõige jahieetika ja koera töö verejäljel – kaks omavahel läbipõimunud teemat, mis tänapäeva jahinduses vajavad ikka ja jälle teadvustamist. Hans von Stackelberg kordab väsimatult, et uluki järelotsimine on jahieetika üks aluspõhimõtteid – haavatud ulukit metsa ei jäeta, ükskõik kui kaua võib ka otsimine aega võtta. Raamat pakub veel põhjaliku sissevaate koera väljaõpetamiseks varitsusjahis, veelinnujahis ja metsseajahis ning käib samm-sammul läbi kutsika koolitamise põhitõed.

Šoti päritolu kriminaalklassiku J. D. Carri romaanide tegevus hargneb enamasti nn. "lukustatud ruumi mõistatuse" ümber. Nii leitakse ka siin lukustatud kabinetist surev mees, mõrvarist pole aga väljas värskelt sadanud lumest hoolimata ainsatki märki ega jälge. "Kolm kirstu" on huvipakkuv eriti selle poolest, et sisaldab nende mõistatuste süstematiseeritud ülevaate -- lugeja saab teada, mis laadi abinõusid romaanides kasutatakse, et seletada suletud ruumis toimepandud mõrva.

Autobiograafiline teos, milles Nõukogude Liidu rahvakunstnik, Eesti NSV teenekaim koorijuht jutustab oma noorus- ja kujunemisaastatest (vaadeldav periood hõlmab ajavahemikku 1908-1940). Autorile omane nõtke publitsistisulg annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka sellest, kuidas noormehe hinges hakkas üha võimukamalt helisema muusika, tema esimestest sammudest koorijuhtimise ja heliloomingu vallas.

Raamatus püüvavad autorid anda teavet puuviljade ja marjade toiteväärtusest, nende värskelt säilitamisest ja töötlemisest koduses majapidamises. Raamat on mõeldud aiandushuvilistele, perenaistele ja kõigile teistelegi, keda huvitab tervislik toitumine.

Vagajutt nõukogudeaegse külaühiskonna inimeste vaimulikest otsigutest ja leidmistest. Autor kirjeldab südamlikult lihtsate inimeste arusaamu usuasjadest, moraalist, valikutest elus ja omaaegse väikese koguduse elu-olu.