Tooted

Eesti motoelu kajastav teos "Elu kurvilistel radadel". Autoriks Virve Gustel-Kiisa koos abikaasa Endel Kiisaga, kes 1948–1971 olid meie ühed kiiremad kihutajad motovõistlustel. Raamatus jutustab Virve värvikalt 1930–1950 a. sündmusi Eestis. Seiklusi peale seda Tallinna tänavatel koos õega. Dublandina filmis "Vallatud kurvid". Kohtumist laulja Georg Otsaga ENSV Prokuratuuris. Johannes Hindi kohtuprotsessist. "Autom" Tallinna linnanõukogu tööaastad ja hotell "Viru" avamise aastatest. Endel Kiisa – sajandi parim mootorisportlane – elulugu, kihutamist motoradadel koos maailma vägevatega. Paljude huvitavate fotodega kujundatud raamat kajastab meie elu läbi sajandi.

Euroopa südameks on nimetatud kolmnurka, mille moodustavad Praha, Viin ja Budapest. Käesolevas raamatus talletatu leiab aset põhjapoolses südamesopis, esitades muu seas ka ühe tahu ajaloos Tšehhi põrgu nime all tuntud sündmustest. Minategelane on 19-20-aastane eesti poiss ja tema isiklik lugu on ka killuke Euroopa ajaloost. Mälestuspiltide vahele on autor pikkinud arutlusi memuaaride kirjutamise problemaatika ja mälu kohta ning poleemilisi mõtteid mitmelt elualalt.

"Kirjad Elenalt" on tõsielulugu kuueaastase Elena võitlusest ajuvähiga. Elena elu viimaste päevade päevik, mille panid kirja tema vanemad Keith ja Brooke Desserich, oli algselt mõeldud tema noorema õe Gracie jaoks. Sellel päevikul on aga laiem kõlapind. Vanemad, kes õpivad tütre haigusega elama, võitlema ja leppima. Väike Elena, kes inspireerib oma vaprusega tervet kogukonda. Elu, mida elatakse päevhaaval, aga tõelise elujanuga. Päevik, mis peaks aitama kõiki lapsi ja nende vanemaid, kes on sunnitud sama läbi elama. Raamat, mis õpetab meid hindama igat hindamatut hetke, mida saame veeta koos oma lastega. Brooke ja Keith elavad praegu Cincinnatis koos tütre Graciega. Nende peamine "elukutse" on olla ema ja isa, kuid nad on sõprade ja pere toel loonud tütre mälestuseks organisatsiooni The Cure Starts Now (ravi algab nüüd), mis on pühendunud tööks Elena-taoliste laste ja nende vanematega.

Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947. a. lõpukuudel. Seda aega - Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu - võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo Arget teab, mis teda väljaandmisel ees ootaks. Ainsa pääsnuna ei tea ta aga ette oma vabaduse kallist hinda...

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

See raamat sisaldab mälukilde aastakümnete tagant, möödunud sajandist. Tallinna vanalinna salakohtade avastamine oli siis lapsele erakodselt huvitav. Siis pääses veel kõikidesse hoovidesse ja ka paljud linnamüüri tornid olid avatud. Saaremaale lubati ainult miilitsa propuskiga. Seda kontrollis Kuivastus Vene piirivalvur. Aga koolis ja ülikoolis õpetasid meid veel üsna paljud Eesti-aegsed õpetajad. Ja lähedaste hulgas oli põnevaid tsaariaegseid inimesi. Neist on juttu ka selles raamatus.

Sisaldab: Põhialused ja üldmõisted, Aeglane valss – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Fokstrott – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Valss, Tango – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Aeglane fokstrott – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Lisavariatsioonid.

Inglise kirjaniku, kriminaalromaanide tunnustatud autori John Wyndhami (1903–1969) ulmeline põnevusjutt koletislikest ja inimvihkajalikest hübriidtaimedest.

See autobiograafiliste sugemetega romaan on vaskse ajastu Tartust ja sealsest ülikoolist. "Lastekodu"-romaanist (2003) tuttav Andreas Wiik on koos kolleegidega matmas oma õpetajat, peaaegu sajandi vanuseks elanud Karl Mooritsat. Kuid elust suure lavastuse teinud luuletaja ja õpetlase Mooritsa viimsesse, igaviku-eelsesse tundi põimub pihtimusliku päeviku ja mälestustega Andrease enda ülikoolilugu, tulvil unistusi ja pettumusi, võite ja kaotusi, armastuse lummavat valgust ja murdumisi – kõike seda, mis tiheneb tunnetuse teeks. Me alustame templitest, lossidest, paleedest ja lõpetame labürindis – niisugune on selle raamatu sõnum. Kuid labürindiski ei puudu valikud, eksides võib avastada iseend. Vabadus on ennekõike eneseületus. Andreas Wiigi esmakogemus ülikoolist – peahoonet ehtivate sammaste vahele varjuva ukse silm – võimendub talle aknana igavikku. Omakorda võib seda raamatut võtta kui akent ühe eesti haritlase hinge-ellu ja mõtteilma 20. sajandi lõpukümnendeil.