Tooted

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest. Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu "tummadest" arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut. Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina. Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

Iga teatrihuviline on ehk mõttes mänginud "Eesti teatrisündmuste" mängu, koostades näiteks nimekirja oma elu teatrisündmustest või siis aasta teatrisündmustest. See raamat on ühe sellise mängu vili. Teatrisündmusena tulevad jutuks unustamatud lavastused, vaimustavad rollid, olulised teatritegelased, mõjukad teatrid, uskumatud teatriskandaalid ja veel palju muud. Raamatut kirjutades pidas autor lugejatena silmas muu hulgas ka teatrihuvilisi, kellel pole veel väga sügavaid teadmisi teatriloost, kuid on huvi Eesti teatrit ja selle värvikat ajalugu tundma õppida ning selle kaudu ka praegust teatrit paremini mõista. Tulemuseks on põnev ja intrigeeriv, kuid samas ka ülevaatlik ja hariv lugemine. Anneli Saro (snd 1968) on teatriteaduse professor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja teatriteadust, täiendanud ennast Helsingi, Stockholmi ja Utrechti Ülikoolis. Alates 1997. aastast on ta õpetanud TÜ-s teatriteadust, lugenud külalislektorina loenguid ka Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Helsingi Ülikoolis.

"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."

Raamatu autor elas pärast misjonijaama külastamist läbi sügava seesmise kriisi ja vaimuliku täispöörde. Nüüdsest otsustas ta pühendada end tervenisti teisele teenistusele – kanda kõigile inimestele, aga eelkõige endistele kaasmaalastele seda vana ja igavest uut Elavat Evangeeliumi, mis kutsub inimhingi ärkama vaimulikust unest ning valmistuma kohtumiseks oma Loojaga igavikus. Käesolev raamat on järgmiseks vastuseks Jumala kutsele tulla tööle Tema viinamäele.

Algul mereröövel, hiljem kardinal ja siis juba paavst. Lugu Baldassare Cossast, esimesest Johannes XXIII-st, kelle kohta räägitakse, et ta liialt nautis elu. See on tõsi: too pontifex oli tõesti elunautija ja suur patune. Lugu, mida siin jutustatakse, on sedavõrd hämmastav, et enamikul lugejaist tekib õigustatult küsimus: kas tõesti võisid niisuguseid asju korda saata

Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.

Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.

Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora” on „Voonakeste vaikimise” autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.

„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora” on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator

Jutta Rabe on üks järjekindlamaid väitjaid, et parvlaeva Estonia huku põhjustest on avalikkusele esitatud moonutatud versioon, aga tõde on kusagil olemas ja hoopis teistsugune, kui ametlikes raportites. Oma teooria tõestuseks on ta otsinud tõendeid, suutnud organiseerida isegi ekspeditsiooni laeva vrakile ning uurimise tulemused, koondanud käesolevaks raamatuks.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Nick Buckley oli ebatavaline nimi kauni noore naise jaoks. Kuid ta oli elanud ka ebatavalist elu. Esiteks ütlevad ohtlikul korni mägiteel üles tema auto pidurid. Seejärel möödub randa viivale kaljurajale langenud rahn temast kõigest vähem kui meetri kauguselt. Hiljem kukub seinalt alla raske maal, mis naise tema voodis peaaegu lömastab. Hercule Poirot avastab Nicki kübaras kuuliaugu ja jõuab otsusele, et tütarlaps vajab tema kaitset. Samal ajal hakkab ta lahti harutama mõistatust mõrva ümber, mida pole sooritatud. Veel mitte.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Traagiline jutustus isata jäänud poisi raskest elust pärast ema teistkordset abiellumist.

"Lombaka kanaarilinnu juhtumi" toob Masonile klient, keda advokaat esialgu kuulama nõustub ainult seepärast, et neiul on kaasas puur kanaarilinnuga. Uudishimust asjasse sekkunud Mason leiab end taas kliendi luiskelugude, segase tõendusmaterjali, kavalate vastaste ning kuhjuvate kuritööde puntras.

Raamatus on juttu hulljulgest naislendurist HANNA REITSCHist, kes maandus Berliinis, et päästa Hitler sissepiiratud linnast, LINA HEYDRICHist, kes seisis leedi Mcbethina oma sõjaroimarist mehe kiire karjääri taga, kümne lapse emast GERDA BORMANNist, kes tahtis muuta seaduslikuks mitmikabielu, inglise aristokraadist UNITY VALKYRIE MITFORDist, kes tegutses poliitilise agitaatorina Führeri heaks, WINIFRED WAGNERist, kes jäi lõpuni truuks "Wolfile", nagu ta Hitlerit hüüda tohtis ning KAROLINE RASCHERist, kes varastas lapsi, et saada endale natsionalistlik suurpere.

Pildikesi ühe rahvusmütoloogia lagunemisest aastail 1993-2004.See valik leheartikleid peaks esindama midagi sümptomaatilist minu suhtes jooksva kunstieluga möödunud sajandi lõpukümnendil ja käesoleva sajandi alguses. Ma ei salga, järjekordse kultuuriepohhi loojang oli alanud enne, kui mina asusin süstemaatilisemalt kunstist kirjutama, ning mul jäi üle vaid soojendada end ilmakuulsate maailmalõpu, kunsti surma ja reaalsuse huku filosoofide teravmeelsuste valguses. Johannes Saar

Raamat keskendub Eesti rahvusmeeskonna kümne aasta jooksul toimunud kõigi "A"-kategooria (maailma- ja Euroopa meistrivõistluste valikmängud ja ametlikud maavõistlused) kohtumiste kajastamisele, kindla rõhuasetusega EM ja MM valiksarjas toimunud mängudele ja neist osavõtnud mängijate iseloomustamisele. Kirjeldatud on ka MM ja EM kohtumistes osalenud vastasmeeskondade koosseise, millest on näha, kes missuguses mängus on osalenud ning milliste Euroopa ja maailma staaride vastu on olnud õnn mängida. Samuti on ära toodud Eesti Päevalehe punktibörsi ning SL Õhtulehe hinnangud mängijaile. Iga hooaja lõpus on ära toodud meediakonkursi tulemused Eesti aasta parima jalgpalluri selgitamisel ning ajakirja "Sporditäht" juba kümme hooaega avaldatud aasta Eesti sümboolne jalgpallikoondis. Raamat sisaldab hulgaliselt fotosid.

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud" 4. osa