Tooted

Kuna ta sõitis nagu aegluubis, liikusid mootoriga ühendatud klaasipuhastajad nagu limased teod millimeetriste jõnksude haaval, kiilusid pausi pidades kinni ning siis tuli rusikaga klaasile põrutada, et nad alustaksid uuesti oma pikaldast poolringis edasi-tagasi kulgemist. Nad maalisid tuuleklaasile määrdunud lehvikuid, saavutades nõnda oodatule hoopis vastupidise tulemuse. Pahasena, et mitte keegi peale tema ei taju ohu suurust, hakkas vanaema rahutu käega tuuleklaasi seestpoolt nühkima, alustades silmade kõrguselt ning tehes aina laiemaid ja lapikumaid ringe, vargsi isegi juhi poolele tikkudes, et mees märkaks vahet - ja läbi higikelmesse tekkinud laigu tuuleklaasi seisukorda vaadates sai vältimatult selgeks, et näha ei ole mitte kui midagi.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Heliloojad ja muusikud avavad aknaid meie argireaalsusest eraldi elava Muusika juurde. Ja muusika on nende jaoks tõepoolest suure algustähega suur ja imetabane maailm. Fotograaf püüab pikendada hetke, tabada emotsiooni, vaadata portreteeritava mõtetesse.Fotokunstnik Kaupo Kikkas on jäädvustanud eesti muusika loojaid ligi 20 aastat ja aeg on esimeseks senise elutöö kokkuvõtteks. Ajakirjanik Neeme Raud kõneles muusikutega Muusikast, uurides, kuidas nemad näevad ja tunnetavad müstilist ja imelist helide maailma.Koostöös valmis esinduslik fotoalbum, mis tutvustab uhkusega meile ja maailmale eesti kultuuriloo üht võimsamat peatükki, eesti muusikat, ja selle kirjutajaid – eesti heliloojaid ja muusikuid.Nagu maestro Neeme Järvi on öelnud: "Mis on veel parem Eesti tutvustus kui meie oma eesti muusika ning meie suurepärased heliloojad ja muusikud! See on parim viis, kuidas tutvustada üht väikest riiki maailmas!""Heliga võib tappa, heliga võib elustada, heli võib terveks teha, mida inimene nii kergesti pidevalt lõhub." – Arvo Pärt"Fotol ei ole kunagi tõde, vaid hetk. Fotograafi ülesanne on leida kaameraga just see silmapilk, milles on midagi suuremat. Samas oleks äärmiselt ebaaus mõelda, et üks sajandik- või tuhandiksekund suudab tabada tervet inimhinge või isiksust – ei, see ei ole võimalik. Aga võimalik on tabada moment, mil saab tegelikuks see vahe, mis on pildil ja pildil, aga ka hetkel ja hetkel. Kui korraks tekib paus, korraks väheneb kaamera ees olija pingsus, tuleb väike ohe, pudeneb eest metafüüsiline mask ning inimene on hoopis rohkem tema ise. Nende hetkede tabamine on alati kõige suurem unistus." – Kaupo Kikkas

Raamat "Elu. Kunst. Epp Maria mongraafia" annab põhjaliku ülevaate kunstnik Epp Maria Kokamäe elust ja loomingust. "Kodu on kood, mis muugib inimese lahti ja peegeldab tema olemust – oska ainult lugeda," kirjutab Margit Kilumets, kes kirjeldab kunstniku elukäiku tema üheksa kodu kaudu. "Epp Maria Kokamäe anne on olnud keelamatu ja käskimatu, ükskõikne moetrendide ja konjunktuurinõuete suhtes, kuid kuulekas südamekäskudele," iseloomustab tema loomingut kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil. Raamat on suures formaadis ning sisaldab rohkelt fotosid ja näiteid kunstniku töödest.

Nimekas ameerika füüsik Steven Weinberg jutustab oma raamatus köitvalt ja üldarusaadavalt universumi tekkimisest, nii nagu see paistab meie praeguste teadmiste valguses. Esitatakse kuuma universumi mudelit kinnitavaid fakte ja tutvustatakse viimaste aastate suuri avastusi astrofüüsikas. Huvitavalt ja teaduslikult täpselt on kirjeldatud universumi arengut esimestel hetkedel pärast suurt pauku. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi kosmoloogiaprobleemide vastu.

See raamat on monoloog. On üksainus katkematu tundeavaldus, nagu olid seda ta võistlusedki. Ta tunneb ja jutustab. Kuid on ikka seesama kõigile tuttav Allar. See on tema hüvastijätt meiega.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.

Tuntud populaarteaduslike teoste autor Anatoli Varšavski räägib selles raamatus, kuidas ja millal asustati Ameerika man­ner. Selgub, et Ameerika riikide kultuur on üle 25 000 aasta vana ning et Ameerika asustati Kirde-Aasia ja Kaug-Ida kaudu üle Beringi väina. Autor tutvustab vähetuntud fakte ja sündmusi nende paikade ajaloost. Huvitav lugemisvara kõigile, keda köidab ajalugu.

Romaani „Lasnamäe lunastaja“ teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.

Rida mälestusi lapsepõlvest.

Kriminaalromaani tegevus toimub Rhodosel, kirjanike loomemajas, kuhu on läinud tööd tegema ja puhkama Kalev ja Diana Karu. Lisaks rahvusvahelisele seltskonnale puhkab seal peale nende veel üks eestlane, üsnagi sõnakehv luuletaja Ilmar Jaanus. Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev seda meest rääkimas noore naisega, kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Miks oli see naine Rhodosele tulnud ja kuidas ta oli oma lõpu leidnud? Juurdleva mõistusega literaadipaar asub asja uurima!

Raamat on mõeldud neile, kes plaanivad päikeseelektri kasutamist suvilas või eramus, kuid asjalikku teavet leiavad ka need kes päikeseelektrit juba kasutavad ja teised asjahuvilised. Antud on üksikasjalikke näpunäiteid päikeseelektrisüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja kasutamiseks.Raamatus käsitletud teemad on:päikesest saadav energia, selle salvestamine ja kasutaminepäikesepaneelide ehitus ja tööpõhimõteakutehnikalaadimisseadmed, mõõteseadmedinverterid ja elektrivõrguga liidetud päikeseelektrisüsteemidpäikeseelekter suvilasse/eramusse: kavandamine, dimensioonimine, paigaldamine

Raamatusse on kogutud umbes neljandik autori raadiojuttudest, mis 1990. aasta sügisest 1994. aasta kevadeni läbi "Ameerika Hääle" ja veidi ka "Vaba Euroopa" kuulajani on jõudnud.

Raamatus on kolm menukat draamat: "Pelléas ja Mélisande", "Pimedad", "Õde Beatrice".

Rumeenia klassiku värsivalik.

Juhan Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest. Pombi raamatute sarja kolmas raamat. Sarja kuuluvad veel “Pombi ja Üdsimärdi nõiad” ning “Pombi ja esivanemate kuld”

"Rektor Hugo Kaho" on Tartu ülikooli rektorite biograafiate sarja kolmas raamat. Taimefüsioloogia professor Hugo Kaho (1885–1964) jõudis olla Tartu ülikooli rektor aastatel 1938–1940. Oma rektoriaja algusaastal sai ta ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Oma elu ja tegevuse pidi Kaho Nõukogude okupatsiooni tõttu lõpetama paguluses Saksamaal.

Lustakas raamat vahvast Tšehhi kingsepast, kes ootamatult lindpriiks kuulutatakse ja kes seejärel röövliks hakkab.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister. "Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.

Autor räägib erinevatest toetuse vormidest sellistel tähtsatel eluetappidel nagu rasedus, sünnitus ja imikuiga. Lugeja leiab raamatust keha, hinge ja vaimu toetavaid mõtteid, nõuanded lõdvestumiseks ja õigeks hingamiseks ning palju joogaharjutusi, mis aitavad lapseootuse ajal, toetavad sünnitusel ja ka pärast seda. Lisaks jagavad oma kogemusi ka paljud Eesti pered. Raamatu autor Svea Sööt on joogaõpetaja, Algallika hingamistöö terapeut, sünnitoetaja ja reiki meister.