Tooted

Mu vanema venna juuresolekul lakkab ta olemast mu armuke. Ta ei lakka olemast, kuid ta pole mulle enam keegi. Temast saab kõrbenud maa. Mu iha kuuletub mu vanemale vennale, heidab eemale armukese. Iga kord, kui nad mul korraga silme ees on, kardan, et ei suuda seda vaatepilti taluda. Armuke hüljatakse nimelt selles nõrgas kehas, selles nõrkuses, mis täidab mind naudinguga. Venna nähes saab tast salgamist vajav skandaal, häbiaine, mida peab varjama. Ma ei suuda võidelda venna tummade käskude vastu. Ma suudan, kui jutt on väikesest vennast. Kui jutt on armukesest, olen iseenda vastu võimetu. Praegu sellest rääkides meenub taas silmakirjalik nägu, kellegi hajali ilme, kes vaatab kõrvale, kellel on mõtelda muule, kuid kes ometi - seda näeb kergelt kokku surutud lõuapäradest - on meeleheitel ja piinleb, et peab seda alatust taluma, ainult selleks, et saaks hästi süüa, kallis restoranis, mis oleks ju õigupoolest loomulik. Mälestust ümbritseb jahimeheöö kaame kuma. Kostab läbilõikav hirmukisa, lapsekarje. Selle raamatu kirjutas Marguerite Duras 1984. aastal. Sellest sai tema esimene bestseller, selle eest anti talle Prantsusmaa Goncourt´i ja Ameerikas Hemingway auhind. Ta oli siis seitsmekümneaastane ja oli avaldanud umbkaudu nelikümmend raamatut - romaane, jutustusi, näidendeid, lihtsalt kirjutisi - ning vändanud ligi paarkümmend filmi. Teda teati kui stsenaariumi autorit Alain Resnais´ filmile "Hiroshima, mu arm". Teati (Eestiski) tema romaani "Moderato contabile", tema filmi "India Song". Lihtlugejad tema "uue romaani" laadis kirjutistest küllap suurt ei arvanud. Asjatundjad pidasid rohkem. Samuel Becketti sõnul oli ta "Prantsusmaa tähtsaim elav kirjanik". Ta oli elanud pika ja intensiivse elu. Surmgi oli olnud väga tihti tema ümber, lähedal. Nüüd, 1984. aasta kevadel, kirjutas ta selle raamatu. Ta oli saanud haiglast välja, oli läbi teinud ränga alkoholiravi kuuri.

Elhonen Saks on sündinud 9. aprillil 1927 Valgas. Seal möödusid ka tema kooliaastad. Aastail 1941-1945 oli koos perega natside eest Venemaale evakueeritud. 1946-1951 õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas ehitusinsenerina. Aastani 1988 töötas ehitusalal. 1988 osales Eesti Juudi Kultuuri Seltsi loomises. 1991 asutas eesti-juudi kirjastuse Aviv. Ta on uurinud juudi rahva ajalugu; raamatute "Siioni targad" (1996), "Püha Maa Israel" (1998), "Kes on juudid ja mis on holokaust?" (2003) ja "Püha Maa teelahkmel" (2005) autor.

Üldiselt psühholoogilise koega novellid on enamasti viimastel aastatel kirjutatud. Sageli rohke looduskirjelduse taustal liiguvad siin poeetilise elutunnetusega naised, kes on püüdnud end asjalikku koorde suruda. Loodusest ning minevikust saabunud impulsside ajel avanevad novellikogu tegelastele mitmed uued aspektid oma eluhoiaku nägemiseks.

Klaus Störtebekerist on vaid teada, et koos oma kaaslaste-vitaalivendadega kimbutas ta 14. sajandi viimasel kümnendil Saksa Hansa laevu ja sadamaid, kuid sattus hanseaatide kätte ja hukati 1401. aastal. Faktide vähesus on jätnud erinevatele autoritele vabaduse käsitleda tema tegusid ja nende motiive üsna erinevalt ja isegi vastandlikult. Käesolevas austria kirjaniku G. Schalk raamatus on rõhutatud kaugete aegade meresõidu põnevust ja romantikat.

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Novell "Orjad" ilmus esimeses trükis 1912. aastal ja oli tolle aja siinsete seltskondliste ja ajakirjandusliste olude kajastuseks. Osalt sellega, osalt ka novelli kibeda, terava ja arvustava tooniga on kära seletatav, mis tema ilmumise puhul Tallinna kirjanduslistes ringkondades ja ajakirjanduseski tekkis.

Näidendi "Pagulased" kirjutas Joyce 1918. aastal. Ka siin, nagu mitmes teiseski teoses, on Joyce selgelt väljendanud hukkamõistu tolleaegsel Iirimaal valitsevate olude ja vaimu suhtes. Kestvas Inglise-Iiri konfliktis olid Joyce'ile vastuvõetamatud nii ühe poole ülbe ja vägivaldne imperialism kui ka teise poole kitsarinnaline natsionalism. Iirlane James Joyce on kirjanik, kes on tõenäoliselt avaldanud 20. sajandi kirjandusele suuremat mõju kui ükski tema kaasaegne. Ta sündis Dublinis, kuid veetis suurema osa elust Iirimaast eemal. Sellegipoolest on kogu ta looming seotud just Iirimaaga ja eriti Dubliniga.

Käes on kauaoodatud talvine koolivaheaeg. Klassi suusapäevast tõotab tulla lahe lumepidu. Kuid ... Taimi jaoks saab see päev pöördeliseks. Ta kogeb taas inimeste alatust, aga ka headust, tema katsumustel ei paista lõppu olevat. Raamatu teiseks peategelaseks tõusnud klassiõde Mirjam avab Taimile ukse kunstimaailma, kus tüdruku puseriti mõtted sootuks selgema suuna saavad. Kusagil ootab Elmo. Kas leiab Taimi tee tema juurde?

esseed

Sisukord: - Klaasmägi - God Nairi lohe - Kuri kääbus - Tänulik konn - Kuldpisarad - Lohed ja puuraidur - Kuldkihar - Abraham ja Abramessa - Emand Madrisa - Munt Cristali karjus - Must mägi

2007. aasta valimistele suunatud raamatus tutvustab Toivo Tootsen valijatele oma elulugu, seda nii muhedate mälestuste kui ka oma kirjutiste ja ajalehelugude kaudu

Valik muinasjutte.

Mikk Pärnitsa lühijutte ja miniatuure sisaldav jutukogu, mis ühendab endas groteski ja absurdi. Kaldudes traditsioonilisematest lugudest eksperimentaalkirjandusse, ühendab autor reaalse ja sürreaalse. Tegu on Pärnitsa teise jutukoguga.