Tooted
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast; kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.
Käesolev raamat on koostatud keskeriõppeasutustele. Raamatus on suuremat tähelepanu pööratud koolimatemaatika rakenduslikule küljele, mis on aluseks eriainete õppimisel. Teoreetiline materjal on seetõttu esitatud mõnevõrra lühemalt ja lihtsamalt kui keskkooli õppekirjanduses.
Sisukord:
Arvutusmatemaatika elemendid
Ratsionaalarvulise astendajaga astmed
Koordinaatide meetod
Sirgjoon tasandil ja selle võrrand
Võrrandid ja võrrandisüsteemid. Võrratused. Lineaarne planeerimine
Funktsioon ja selle omadused
Teist järku jooned ja nende võrrandid
Astmefunktsioon. Eksponent- ja logaritmfunktsioon
Vektorid
Trigonomeetriliste funktsioonide üldistamine
Liitmisvalemid ja järeldusi nendest
Kompleksarvud
Matemaatiline induktsioon. Kombinatoorika
Arvujadad ja piirväärtused
Funktsiooni tuletis
Funktsiooni tuletise rakendusi. Ekstreemumülesandeid
Diferentsiaal
Määramata integraal
Määratud integraal
Määratud integraali rakendusi
Diferentsiaalvõrrandid
Sirged ja tasandid ruumis
Hulktahukad
Ümarkehad
E. Kippeli (1901-1942) noorsoojutustus viib lugeja muistsete eestlaste vabadusvõitluse aega. Jutustus lõpeb Tartu kaitsmisega 1224. aastal.
Ajalooline noorsooromaan eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Lehola vanem Lembitu üheksa-aastanepoeg Meelis satub pikas ja verises lahingus ristirüütlitega sakslaste kätte pantvangi ja viiakse Dünamünde kloostrisse. Meelisel õnnestub kloostrist põgeneda ja Riiga ordurüütlitega võitlema purjetanud saarlastega liituda. Kuid see pääsemine ei vii teda oma kodumaale põrmugi lähemale, saarlaste laevastik hukkub tormis ja Meelis sattub mereröövlite kätte. Muu röövsaagi hulgas oli Kuramaa mereröövlitel õnnestunud kinni püüda Rootsi Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar Astrid, kelle eest nad lootsid hiljem suurt lunaraha saada. Meelis saab koos tüdrukuga põgenema. Algab põnev, seikluslik ja ohte täis teekond kodu poole, kus Meelisel veel mitmelgi korral surmasuus seista tuleb. Kui Meelis lõpuks kodumaale naaseb on kõik tundmatuseni muutunud.
6. trükk
Just looduskaitsealad olid tavaliselt meie matkade sihtpunktiks. Mõningate huvitavate makohtadega arktikast kuni kõrbevööndini tutvustamegi teid selles raamatus. Peakangelaseks selles raamatus on loodus oma mitmekesistes vormides, nähtuna bioloogi silmaga. Viimase iseärasuseks on teadagi see, et teda paeluvad ka üpris tavalisena tunduvad taimed või pisikesed loomad, eluks vajalik maa, muld ja vesi. Muidugi ei saanud me rääkimata jätta teaduslikest probleemidest, eriti sellistest, mis ulatuvad eriala piiridest kaugemale.