Tooted
Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva…
"Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.
Linnas leiavad aset üleujutused ja maavärinad, kuid keegi ei tea nende põhjust. Oma salajase puu otsast näeb Asta rotte linnapargis ringi sebimas. Koolis unistab ta aga sellest, et katus kõigile teistele pähe kukuks. Asfaldi ja betooni all ähvardab üks olend terve linna hävitada. Ühel päeval seisab Asta temaga silmitsi …
Jutustus elukatest, kes elavad nii meie ümber kui ka meie sees.
Tunnustatud Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt kui Hea Lasteraamat 2024
"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?
Kaugel elavhõbehelkjas ilmameres asub väike üksildane tinakarva maa. See pisitilluke kaljutükk on suure merega võrreldes umbes nagu liivatera tantsusaali põrandal. Aga läbi suurendusklaasi paistab see liivaterake ometi terve maailmana, kus on mäed ja orud, väinad ja fjordid ning majad koos väikeste inimestega. Jah, ja ühes kohas asub seal koguni terve pisike vana linn – kaid ja pakkhooned, tänavad ja teed ning äkiliselt mäkketõusvad kujad, õued ja platsid ja surnuaiad. Ei puudu ka kõrgendikul seisev vana kirik, mille tornist avaneb vaade linnakese katustele ja taamal kõikvõimsale merele.
Selles tornis istusidki ühel tuulisel õhtupoolikul hulgakese aastate eest üks mees ja kolm poisikest ning kuulasid tuulekandle heitlikult vahelduvaid helisid. Need olid kellamees Kornelius ja tema kolm poega – Moritz, Sirius ja Väike-Kornelius …
Niimoodi algab Fääri saarte tuntuima kirjaniku William Heineseni romaan „Kadunud moosekandid“, mis esimest korda ilmus eesti keeles aastal 1984. Raamatu tõlkis Arvo Alas ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. William Heinesen oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.
Elasid kord kolm kitsekest, täpsemalt öeldes kolm karvast kitsekest. Jõuluvana polnud veel kunagi nende juures käinud. Äkki ta ei leidnud kitsekeste juurde teed? Või vahest ei olnud nad piisavalt head lapsed? Aga kui nad jõuluvanale kirja kirjutavad, võib ta ehk siiski tulla? Jõuluõhtul hilja kostab ukselt koputus. Kopp, kopp, kopp!
Lõbus ja haarav lugu kolmest karvasest kitsekesest.
Bjørn F. Rørviki ja Gry Moursundi raamatud kolmest karvasest kitsekesest on Norra lastekirjanduse moodne klassika. Jutud lähtuvad Põhjamaades tuntud muinasjutust, kuid autorid on loonud selle põhjal oma maailma, mida lapsed armastavad. „Kolm karvast kitsekest ja jõuluvana” on nende esimene eesti keeles ilmunud seiklus.
Robi on siga. Robi armastab süüa.
Ta on kuulnud, et linnas saab maitsvat sööki … Robi käib linnas restoranides, kuid kõik saavad tema peale segaduse tekitamise pärast pahaseks. Ent Robi ei saa aru miks – ta on ju lihtsalt näljane.
Tule kaasa Räpa-Robi unustamatule reisile – reisile, mis viib ta esimest korda linna rahva sekka.
Joan Waag Høgnesen on elukutselt pedagoog. See lugu Räpa-Robist on tema esimene raamat.
Hans Jacob Østerø töötab vabakutselise illustraatorina.
Kui suur koll koputab väikese kolli uksele ja tahab talle külla tulla, on väikesel kollil talle ainult üks vastus: ei! Suur koll kipub ühtelugu halvasti käituma, kuid väike koll ei julge talle kunagi vastu hakata. Lõpuks annab ta suurele kollile siiski veel ühe võimaluse … Lugu räägib sellest, kuidas enda eest seista.
See kolliraamat kirjutati ja anti välja kolmes keeles korraga: islandikeelse teksti kirjutas ja pildid joonistas Áslaug Jónsdóttir, rootsikeelse teksti autor on Kalle Güettler ja fäärikeelse teksti pani kirja Rakel Helmsdal.
Raamatuga „„Ei!“ ütles väike koll“ (2004) pandi alus pikale ja edukale raamatusarjale. Esimese eestikeelse kolliraamatu ilmumise hetkeks on trükist tulnud juba sarja 11. raamat. Eesti keel on 15. keel, millesse see esimene väikese ja suure kolli tegemistest rääkiv raamat on tõlgitud.