Tooted

Raamatu koostaja, kirjandusmuuseumi teadusdirektori Sirje Oleski sõnul saatis Orase-Ivaski kirjavahtuse Iirimaalt Eestisse Astrid Ivask. Raamatusse on kogutud 200 kirja ehk kogu Orase-Ivaski 24 aastat väldanud kirjavahetus. Tegu on esimese raamatuga, mis on koostatud Eestisse saadetud pagulasmaterjalide, arhiivimaterjalide põhjal. See peaks näitama, et väliseestlased võivad siia kultuuriloolist materjali rahus saata - need võetakse vastu ja neist tehakse midagi.

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

Kogumik sisaldab 20 rahvaluule ainelist artiklit.

Eesti Kirjandusmuuseumi teadusajakiri, mis sisaldab artikleid folkloristikast, pärimusest ja kultuuriuuringutest. 38. number ilmus 2008. aastal ja sisaldab artikleid vaenunimedest internetis, perekooli pärimusest, kurtide kogukonna kultuurist, Siberist remigreerunud eestlaste kohanemisest ning rahvaluule e-kursustest.

Mäetagused ajakirja 40. number on loomanumber, mis sisaldab artikleid huntidest eesti rahvatraditsioonis, zoofolkloorseid aspekte eesti keerdküsimustes ja piltmõistatustes, rahvaveterinaariat komi pärimuses, lemmikloomi Eesti veebis ning välitöid rahvuskaaslaste juures Krasnojarski krais.

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

Tegemist on Richard Viidalepa väitekirjaga, millest on välja jäetud esimene peatükk. Samuti on tehtud ka mõningaid muid kärpeid. Töö on loetav mitmel tasandil – nii ühe avarapilgulise teadlasisiksuse uurimusena, ülevaatena jutustamise kui protsessi uurimiseks vajalikest algteadmistest kui ka dokumendina ühe teadusharu ajaloost, pidades silmas just konkreetset kirjutamisaega ja -kohta, tolleaegseid võimalusi ja suundumusi teadusmaastikul.

Neli senitundmatut C.R. Jakobsoni käsikirja - muuhulgas esimene eesti näidend "Kuuno ja Salme".

Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dimitri Tsvetkovi (1890–1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel.

Juubeliteos sisaldab tuntud välis-Eesti ajakirjaniku ja "Ameerika Hääle" saatejuhi artikleid, reisikirju, arvustusi, samuti tema kohta avaldatut. Illustreeritud rohkete fotodega.