Tooted

Sisu:
Lugejale
Rahva poolehoiu nimel
Edukas hooaeg
Esimene eksam
Preemiaks ringrada
Mis on traiel?
Kuldne ekipaaž
Ma ehitasin karti
Mitte ainult kiirus
Mäng elule
Õpi tundma kodumaad
Tagajärjed, rekordid, edetabelid

Felix Salteni klassikaline teos jutustab noore hirve südamliku loo. F. Salten tundis suurepäraselt loodust. Pikkadel rännakutel ja jahiretkedel õppis ta põhjalikult tundma metsloomade kombeid ja harjumusi. Kuigi jutustus on kirjutatud muinasjutuna, kus loomad inimeste kombel kõnelevad, arutlevad ja tunnevad, ei eksi Salten kunagi loodusetõe vastu. Selles osas on siin kõik teaduslikult õige ja täpne.

Eesti taimkatte kaardistamisega tehti algust juba 1930-ndatel aastatel. Sõja tõttu töö soikus ning jätkus alles 1946. a. avatud Teaduste Akadeemia eestvedamisel.
Käesolev teatmeteos annabki ülevaate selle suure töö tulemustest.

Sisu:
Eesti NSV botaanilise, eriti geobotaanilise uurimise ajaloost
Geograafiline asend ja geoloogiline ehitus
Kliima
Mullastik
Eesti NSV floora ja vegetatsiooni koosseis ja kujunemine
Mõningaid teoreetilisi seisukohti taimekoosluste klassifitseerimisel
Kuivade ja parasniiskete asukohtade taimkond
Soostunud metsade ja niitude taimkond
Madalsoode taimkond
Siirdesoode taimkond
Rabade taimkond
Lammimetsade ja lamminiitude (luhaniitude) taimkond
Mereranniku taimkond
Veetaimkond
Eesti NSV tulnuk- ja kultuurtaimestik
Eesti NSV geobotaaniline kaardistamine
Eesti NSV geobotaaniline rajoneerimine
Eesti asend Põhja-Euroopa taimegeograafilistes ja geobotaanilistes liigestustes

Romaan ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud.

Raamat annab fotograafiast arenguloolise ülevaate, käsitleb fotomehhaanikat, fototehnikat ja fotokeemiat ning toob näiteid mõningate fototarvikute isevalmistamisest.Fotomehhaanikas tutvustatakse fotoaparaate, nende lisaseadmeid ja tarvikuid; fototehnikas antakse ülevaade kompositsiooni elementidest ja pildistamisest mitmesugustelt aladelt ja erinevates tingimustes. Fotokeemia käsitleb kemikaale, negatiiv- ja positiivprotsessi ning enamesinevaid vigu.

Raamat tutvustab Eesti looduse pärismaiseid taimeharuldusi ja aitab neid tundma õppida. Teos sisaldab andmeid 56 taimeliigi kohta, millest 50 liiki kuulub haruldaste taimeliikide (loodusmälestusmärkide) hulka. Brošüüri koostasid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi botaanika ja looduskaitse sektsioonide liikmed.

Raamat sisaldab indiaani muinasjutte, sealhulgas lugusid nagu "Preeriahunt ja musträstas", "Poiss ja bakurao", "Lugu rotist, kes enesele tiivad kasvatas", "Kavalpea küülik", "Kukkurrott ja koiott" ja teisi.

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

Jutustus Kadrist, keeruliste saatusega väikesest tüdrukust, kelle päevikulehtedel kogeb lugeja tema rõõme ja muresid, hirme ja salasoove ning lootust paremale tulevikule. Silvia Rannamaa esmakordselt 1959. aastal ilmunud "Kadri" on üks Eesti noortekirjanduse tüvitekste, mille omas asjas ainulaadne vorm on saanud armsaks paljudele lugejatele. Kadri sõbralik ja lahke loomus aitab ta läbi eluraskustest ning sisendab ka lugejatele usku iseendasse ja oma ettevõtmistesse.

Oma kaheksateistkümnendas romaanis kasutab kirjanik pikaajalisi kogemusi ning tähelepanekuid, et lugeja silme ette tuua realistlikku pilti Rootsi ja rootslaste tänapäeva elust.

Vananev kunstnik Klingsor tunnetab valuliselt kodanliku kunstielu ummikussejooksmist ajal, mil sõjast vapustatud Euroopas toimub põhjalik väärtuste ümberhindamine. Kuigi autor kujutab Klingsori stiihilist protesti teatava sümpaatiaga, annab ta korduvalt mõista, et ilma ühiskondlike funktsioonideta kunst on oma aja ära elanud. Jutustuse värvikas ja lürismiküllane stiil iseloomustab Hesse sõnakunsti parimast küljest.

Valimikule nime andnud luuletuses öeldakse, et maalides on peaasi, et pildile püütud lind lõpuks nõuks võtab laulda – see on hea märk.

Valimikus on linnud lipsanud mõnesse teissegi luuletusse, nõnda on juttu lüürasabalinnust, armastuslindude rahvalauludest, mälestuste pääsukestest ja majakavahist, kellele linnud liialt meeldisid. Üks tekst aga hoiatab mõtlematult paberiks tegema metsa.

Avastusi Surnumere piirkonnas ja ristiusu tekkimine. Raamat tutvustab Surnumere lähistelt Qumrani kõrbe koobastest leitud iidsete käsikirjadega seonduvat – nende leidmislugu, uurimist, esseenide usulahku, ristiusu tekkimist jm.

UP AND DOWN Oli ilus pesupäev, Juuli pesu pesi. Kustas aga särgiväel päikse paistel lesis. Pesu rippus nööri peal, maa peal tukkus Kustas. Pesu pleekis valgemaks, aga mees läks mustaks.

Ülevaade Eesti kuulsaima naisluuletaja elust ja loomingust.

Autoril on õnnestunud luua võluva teismelise tütarlapse kuju kogu tema murdeea keerukuses ja esimese tõelise tunde dramaatilisuses. Jutustus on poeetiline, täis elufilosoofiat ja kõlbelisuse probleeme.

Raamat sisaldab kolm novelli:

Olen õnnetu looja

Minu õdede õde

Ja keegi ei naera

See on raamat merest ja inimestest, nendest, kes sõidavad merd sportlikul eesmärgil – purjesportlastest. Esimeses osas viib autor lugeja kurssi sportliku purjetamise noorpõlvega, saab teada palju huvitavat esimesest veesõidukist – puutüvest, vahepealsetest sajatonnistest purjelaevadest ja nende kujunemisest kaasaegseteks spordilaevadeks. Muuhulgas jutustab autor põnevaid lugusid purjespordi ihaldatuima auhinna – America-pokaali võistlustest. Tagasihaarded purjespordi minevikku hõlmavad esimeste jahtklubide ja jahtide loomist ning võistlusi kogu maailmas, Venemaal, kodanlikus Eestis, Nõukogude Venemaal. Muhedalt mõnusad on autori lood Nõukogude Eesti purjespordist, mida ta valgustab meie tuntumate merehuntide elust, tööst ja märgadest seiklustest vesteldes. Siin on jahikonstruktor P. Butte, paljukordsed NSV Liidu ja Eesti NSV meistrid E. Kuzmanov, A. Raud, Ilse Kaasik-Saare, Ester Käppa-Luiga ja Asta Spitz-Tamre ning Tšutšelovide dünastia. Raamatu lõpp on pühendatud purjespordi järelkasvule – lugudele väikestest purjetajatest imepisikestel paatidel. Purjesportlased on üksmeelne, huvitav ja töökas rahvas. Palju senitundmatut nende küllaltki vaevarikkast, ennastohverdavast, kuid samas lummavast tegevusest saab lugeja autorilt teada, õpib seda tundma. Trükise autor meistersportlane Heino Kuivjõgi on sündinud 1915. aastal Saaremaal ja töötab Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehases. Ta on üks vähestest mõõtjatest NSV Liidus, kellele rahvusvahelised klassiliidud on andnud õiguse ehitatavate olümpiaklassijahtide mõõtmiseks ja nende märgistamiseks isikliku stambiga.

Brošüür on mõeldud kasutamiseks mootorpaatide amatöörjuhtidele, samuti kutselistele laevajuhtidele, kes sõidavad Eesti sise- või Vene NFSV laevatatavatel veeteedel. Brosüüri on koondatud kokkuvõtlikult Eesti NSV siseveeteede laevasõidu eeskirjad ja kohalikud laevasõidu eeskirjad, mis on kehtestatud 1964. a. Eestit piirava Peipsi ja Pihkva järve vesikonnas. Brošüür on heaks abimaterjaliks mootorpaadi amatöörjuhtide ettevalmistuskursuste korraldajatele ja jõeliikluse inspektsiooni töötajatele.

"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Jutustus käsitleb orjade ja käsitööliste elu muistses Kreekas V sajandil e.m.a., lühikest aega enne Peloponnesose sõja algust. Kesksel kohal jutustuses on väikese pottsepa Arhilleuse seiklused ja raske elu pottsepatöökojas. Rööbiti väljamõeldud kangelastega esinevad jutustuses kuulsad kujurid Feidias, Alkamenes ja Agorakritos. Jutustus lõpeb Olümpias toimuvate spordimängude kirjeldusega.

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.