Tooted

Sisu:
Lugejale
Rahva poolehoiu nimel
Edukas hooaeg
Esimene eksam
Preemiaks ringrada
Mis on traiel?
Kuldne ekipaaž
Ma ehitasin karti
Mitte ainult kiirus
Mäng elule
Õpi tundma kodumaad
Tagajärjed, rekordid, edetabelid

Felix Salteni klassikaline teos jutustab noore hirve südamliku loo. F. Salten tundis suurepäraselt loodust. Pikkadel rännakutel ja jahiretkedel õppis ta põhjalikult tundma metsloomade kombeid ja harjumusi. Kuigi jutustus on kirjutatud muinasjutuna, kus loomad inimeste kombel kõnelevad, arutlevad ja tunnevad, ei eksi Salten kunagi loodusetõe vastu. Selles osas on siin kõik teaduslikult õige ja täpne.

Ülevaatlik koguteos Eesti arhitektuuri ajaloost.

Eesti taimkatte kaardistamisega tehti algust juba 1930-ndatel aastatel. Sõja tõttu töö soikus ning jätkus alles 1946. a. avatud Teaduste Akadeemia eestvedamisel.
Käesolev teatmeteos annabki ülevaate selle suure töö tulemustest.

Sisu:
Eesti NSV botaanilise, eriti geobotaanilise uurimise ajaloost
Geograafiline asend ja geoloogiline ehitus
Kliima
Mullastik
Eesti NSV floora ja vegetatsiooni koosseis ja kujunemine
Mõningaid teoreetilisi seisukohti taimekoosluste klassifitseerimisel
Kuivade ja parasniiskete asukohtade taimkond
Soostunud metsade ja niitude taimkond
Madalsoode taimkond
Siirdesoode taimkond
Rabade taimkond
Lammimetsade ja lamminiitude (luhaniitude) taimkond
Mereranniku taimkond
Veetaimkond
Eesti NSV tulnuk- ja kultuurtaimestik
Eesti NSV geobotaaniline kaardistamine
Eesti NSV geobotaaniline rajoneerimine
Eesti asend Põhja-Euroopa taimegeograafilistes ja geobotaanilistes liigestustes

Romaan ei taotle esitada ehtsat Lydia Koidula elulugu, vaid jutustus sel ainestikul kulgeb kujutlusvõime vormis. Seepärast on mitmed tegelased täiesti fantaasiakujud – sümboolsed Tartu elu esindajad. Tõeliselt eksisteerinud isikud on loodetavasti kõigile lugejaile nimeliselt tuntud.

Raamat annab fotograafiast arenguloolise ülevaate, käsitleb fotomehhaanikat, fototehnikat ja fotokeemiat ning toob näiteid mõningate fototarvikute isevalmistamisest.Fotomehhaanikas tutvustatakse fotoaparaate, nende lisaseadmeid ja tarvikuid; fototehnikas antakse ülevaade kompositsiooni elementidest ja pildistamisest mitmesugustelt aladelt ja erinevates tingimustes. Fotokeemia käsitleb kemikaale, negatiiv- ja positiivprotsessi ning enamesinevaid vigu.

Sisukord:
Francis Macomberi üürike õnn
Maailma pealinn
Vanamees silla juures
Meil Michiganis
MEIE PÄEVIL
Smürna sadamas
Indiaanlaste laager
Doktor ja doktori naine
Millegi lõpp
Kolm päeva raju
Poksimeister
Väga lühike jutt
Sõduri kodu
Revolutsionäär
Mr. ja mrs. Elliot
Kass vihma käes
Keeluajal
Suusakross
Minu taat
Suur kahepalgeline jõgi
KOGUMIKUST "MEHED NAISTETA"
Võõral maal
Che ti dice la Patria
Viiskümmend tuhat
Nüüd heidan puhkama
KOGUMIKUST "VÕITJA EI SAA MIDAGI"
Pärast tormi
Puhas valgusrikas lokaal
Maailmavalgus
Jumalime, džentelmenid
Ümbersünd
Millisteks teie ei saa
Kuninganna ema
Tribuut Šveitsile
Päev surma ootel
Wyomingi vein
Mängur, nuin ja raadio
Isad ja pojad

Raamat tutvustab Eesti looduse pärismaiseid taimeharuldusi ja aitab neid tundma õppida. Teos sisaldab andmeid 56 taimeliigi kohta, millest 50 liiki kuulub haruldaste taimeliikide (loodusmälestusmärkide) hulka. Brošüüri koostasid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi botaanika ja looduskaitse sektsioonide liikmed.

Käesolev värsivihik on Jaan Kaplinski esimene raamat.

Et jõgi on ise endale tee
et meri ei tea oma nime
ja kuslapuu lõhn üle pimeda vee
on laulus kui imede ime

Et leidjate taldu ei põleta vaev
et valges võib elada pime
et janusest minust sai jooja ja kaev
on laulus kui imede ime

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

Sisaldab jutustusi:

Nõiaring

Mõtleja

Valelik

Kadunud robot

Pääsemine

Tõendus

Oma kaheksateistkümnendas romaanis kasutab kirjanik pikaajalisi kogemusi ning tähelepanekuid, et lugeja silme ette tuua realistlikku pilti Rootsi ja rootslaste tänapäeva elust.

"Kihnu Jõnn ehk Metskapten" on eesti kirjaniku Juhan Smuuli näidend, mis esmakordselt ilmus ajakirja Looming 1964. aasta 6. numbris ja jõudis lavale sama aasta 28. novembril (Eesti Draamateater, lavastaja Voldemar Panso, nimiosas Kaarel Karm).

Raamatuna avaldati näidend 1965. aastal Romulus Tiituse illustratsioonidega.

Valimikule nime andnud luuletuses öeldakse, et maalides on peaasi, et pildile püütud lind lõpuks nõuks võtab laulda – see on hea märk.

Valimikus on linnud lipsanud mõnesse teissegi luuletusse, nõnda on juttu lüürasabalinnust, armastuslindude rahvalauludest, mälestuste pääsukestest ja majakavahist, kellele linnud liialt meeldisid. Üks tekst aga hoiatab mõtlematult paberiks tegema metsa.

Avastusi Surnumere piirkonnas ja ristiusu tekkimine. Raamat tutvustab Surnumere lähistelt Qumrani kõrbe koobastest leitud iidsete käsikirjadega seonduvat – nende leidmislugu, uurimist, esseenide usulahku, ristiusu tekkimist jm.

UP AND DOWN Oli ilus pesupäev, Juuli pesu pesi. Kustas aga särgiväel päikse paistel lesis. Pesu rippus nööri peal, maa peal tukkus Kustas. Pesu pleekis valgemaks, aga mees läks mustaks.

Ülevaade Eesti kuulsaima naisluuletaja elust ja loomingust.

Autoril on õnnestunud luua võluva teismelise tütarlapse kuju kogu tema murdeea keerukuses ja esimese tõelise tunde dramaatilisuses. Jutustus on poeetiline, täis elufilosoofiat ja kõlbelisuse probleeme.

Arnold Zweigi 1935. aastal kirjutatud romaan on selle kuulsa saksa sõnameistri teine raamat romaanitsüklist «Valgete meeste suur sõda» ja analüüsib Esimese maailmasõja läänerinde taustal kapitalistliku korra agoonia põhjusi ning vohama löövale fašismile soodsa kasvupinna mullaproove. Süšeeliselt kujutab teos kodanlusklassist pärineva intelligendikese vaimset küpsemisprotsessi lahingute ja kibedate kogemuste tules naiivsest isamaalasest aktiivseks tõe ja õiguse eest võitlejaks. Romaan on autobiograafiline.

Sisukord:
Saateks
Mis on orienteerumissport?
Orienteerumisspordi minevikust, olevikust ja tulevikust
Orienteerumisvahendid ja orienteerumisvõtted
- Kaart
- Kompass
- Muud orienteerumisvahendid ja orienteerumisvõtted
Orienteeruja varustusest
Võistlustaktika
Taktikast öistel võistlustel
Kui rajalt eksitakse...
Enne ja pärast starti
Orienteeruja treeningust
Rada ja rajameister
Soovitusi rajameistrile talveks
Spordijärgud orienteerumisspordis
Orienteerumisspordikohtunikud
Kuidas saada orienteerumisspordikohtunikuks?
Oluline on sekretäri töö

See on raamat merest ja inimestest, nendest, kes sõidavad merd sportlikul eesmärgil – purjesportlastest. Esimeses osas viib autor lugeja kurssi sportliku purjetamise noorpõlvega, saab teada palju huvitavat esimesest veesõidukist – puutüvest, vahepealsetest sajatonnistest purjelaevadest ja nende kujunemisest kaasaegseteks spordilaevadeks. Muuhulgas jutustab autor põnevaid lugusid purjespordi ihaldatuima auhinna – America-pokaali võistlustest. Tagasihaarded purjespordi minevikku hõlmavad esimeste jahtklubide ja jahtide loomist ning võistlusi kogu maailmas, Venemaal, kodanlikus Eestis, Nõukogude Venemaal. Muhedalt mõnusad on autori lood Nõukogude Eesti purjespordist, mida ta valgustab meie tuntumate merehuntide elust, tööst ja märgadest seiklustest vesteldes. Siin on jahikonstruktor P. Butte, paljukordsed NSV Liidu ja Eesti NSV meistrid E. Kuzmanov, A. Raud, Ilse Kaasik-Saare, Ester Käppa-Luiga ja Asta Spitz-Tamre ning Tšutšelovide dünastia. Raamatu lõpp on pühendatud purjespordi järelkasvule – lugudele väikestest purjetajatest imepisikestel paatidel. Purjesportlased on üksmeelne, huvitav ja töökas rahvas. Palju senitundmatut nende küllaltki vaevarikkast, ennastohverdavast, kuid samas lummavast tegevusest saab lugeja autorilt teada, õpib seda tundma. Trükise autor meistersportlane Heino Kuivjõgi on sündinud 1915. aastal Saaremaal ja töötab Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehases. Ta on üks vähestest mõõtjatest NSV Liidus, kellele rahvusvahelised klassiliidud on andnud õiguse ehitatavate olümpiaklassijahtide mõõtmiseks ja nende märgistamiseks isikliku stambiga.

Brošüür on mõeldud kasutamiseks mootorpaatide amatöörjuhtidele, samuti kutselistele laevajuhtidele, kes sõidavad Eesti sise- või Vene NFSV laevatatavatel veeteedel. Brosüüri on koondatud kokkuvõtlikult Eesti NSV siseveeteede laevasõidu eeskirjad ja kohalikud laevasõidu eeskirjad, mis on kehtestatud 1964. a. Eestit piirava Peipsi ja Pihkva järve vesikonnas. Brošüür on heaks abimaterjaliks mootorpaadi amatöörjuhtide ettevalmistuskursuste korraldajatele ja jõeliikluse inspektsiooni töötajatele.

1964. aastal ilmunud "Sõnad" on kuulsa prantsuse kirjaniku ja filosoofi Jean-Paul Sartre'i (1905-1980) raamat oma lapsepõlvest, üksiku lapse elust jõukas perekonnas, lugemise ja kirjutamise avastamisest. Teost läbib vastuse otsimine küsimusele "kuidas minust sai kirjanik?". 58-aastaselt kirjutatud raamat oli mõeldud hüvastijätuna kirjandusega, mistõttu Sartre soovis, et tulemus oleks kirjanduslikult eriti õnnestunud. Tema taotluse edust annab tunnistust tõsiasi, et Rootsi Akadeemia otsustas pärast raamatu ilmumist määrata autorile Nobeli kirjandusauhinna, millest Sartre pidas küll õigemaks loobuda.

"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

SISUKORD:
A. H. Tammsaare, Oscar Wilde ja Eino Leino
Olematu raamatu konfiskeerimine
Eduard Vilde maapagu ja lühinovellid
F. R. Kreutzwaldi jutustus Faluni kaevurist
Monument tundmatule
"Kelleste omad". Ühe romaanitõlke ajaloost
Eesti "Wilhelm Tell"
Rootsiaegne pulmaluule. Eesti kunstluule algus
Ajalehe jutunurk ja proosakirjandus sajandivahetusel
Sigtuna hävitamine a. 1187 eesti ajaloolise jutustuse ja romaani ainena
Faehlmanni "Piibo jut" ja eesti tubakapoeesia 223
Unustatud ema
Eduard Vilde jooksvahaigus ja Kuressaare "pori"
Sink sale proo. Rahvalaulust ja mitte-järvamaisest rahvatraditsioonist A. H. Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus"
Vargamäe
Dialoogkirjandus ja eesti proosajutustuse algus
G. Suits ja K. A. Hindrey Malmö näitusel
Rahvuslipp lüürika teemana
Tuul üle mere. Märkmeid Gustav Suitsu pagulaslüürikast
Summaries
Isikuregister

Jutustus käsitleb orjade ja käsitööliste elu muistses Kreekas V sajandil e.m.a., lühikest aega enne Peloponnesose sõja algust. Kesksel kohal jutustuses on väikese pottsepa Arhilleuse seiklused ja raske elu pottsepatöökojas. Rööbiti väljamõeldud kangelastega esinevad jutustuses kuulsad kujurid Feidias, Alkamenes ja Agorakritos. Jutustus lõpeb Olümpias toimuvate spordimängude kirjeldusega.

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.