Tooted
Anne Boleyn (1507–1536) oli üks Inglise kuninga Henry VIII kuuest naisest. Ta lõpetas tapalaval. Kuid kas ta ikka oli süüdi? Nii mõndagi selle kauni ja temperamentse, luule-, muusika- ja tantsulembese, kuid ka salakavala, riiaka ja pilkehimulise naise elus on jäänud kuni tänaseni mõistatuseks. Samas astub uues valguses meie ette kurikuulus Henri VIII. Mõlemad vastuolulised kujud esinevad põneva ja äreva, Euroopas peetavate sõdade ja usureformide ajastu taustal, millelt kerkib esile arvukalt teisigi värvikaid ajaloolisi tegelasi.
Saksa arhitekt ja insener Balthasar Neumann võis vanul päevil tagasi vaadata rikkale elule täis tööd ja loomingut. Tihedalt oli ta elutee seotud Würzburgi vürtpiiskoppidega, kelle teenistuses ta oli. Kuus piiskoppi oli valitsenud tema ajal, nende erinevate iseloomudega seostusid ka tõusud ja mõõnad Balthasar Neumanni loomingulises biograafias. Järgides oma kutstumust, oli ta kuju andnud oma nägemustele, loonud paljud-paljud kirikud, lossid ja kindlused Frangi- ja Švaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus ning eelkõige Würzburgi piiskopilossis, mis rõõmu ja tuska tuues oli tööülesande ja murelapsena saatnud ta rahutu elu kõiki etappe.
Ta on üks köitvamaid kunstnikke 16.-17. sajandi Euroopas, kelle lühikest eluteed (ca 1571-1610) valitses üks tunne – kirg. Ta on kuulus kui varabaroki naturalistliku maalikooli rajaja ning kui nn. keldriluugivalguse maalija. Ta on kurikuulus kui kunstnik-mõrvar, kes 1606.a. tappis kakluses mehe, ja kuulujuttude järgi olevat samaga hakkama saanud varemgi, juba noorpõlves. Ta oli ainus itaalia maalikunstnik omas ajas, kes usaldas rohkem oma tundeid kui valitsevaid kunstitraditsioone, püsides ometi vastuvaidlematult renessansi peavoolus.
"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.
Benvenuto Cellini, itaalia kullassepp ja skulptor, on oma autobiograafia kirja pannud lopsakas rahvakeeles. Cellini annab värvika pildi endast kui mitmekülgsest, uhkest ja sõltumatust mehest. Ta ei väsi kiitmast nii oma kunsti, mida ta üle kõige armastab, kui oma kunstnikuvõimeid – need tunnistab ta lausa võrratud olevat.
Autobiograafia ongi toonud Cellinile suuremat kuulsust, kui seda oleks suutnud teha üksnes tema looming.
Alates 18. sajandist, mil Cellini eluraamat tõlgiti inglise, saksa ja prantsuse keelde, on see saanud lausa menuromaaniks ja sellest on ilmunud hulgaliselt erinevaid tõlkevariante ning arvukalt kordustrükke.
Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte.
Sisukord:
Manabožo teeb maa
Tsakabeš püüab päikese
Visökedjaki juhtumised
Mejo, kes räägib iseendaga
Päikese säärised
Põhjavanamees ja äikeselinnud
Loomade tagasilaulja
Kuidas saadi taiapiip
Kriimpõsk
Suve tagasitoomine
Poiss Varjude maal
Laps ja inimsööja
Tuhkatriinu
Huntinimene
Atökvabeo - mees, kes võttis naiseks karibuu
Ihnus mees Takobudi mäel
Talvele ohverdatud tüdruk
Raamatusarja Saja rahva lood kuuluva Usbeki muinasjuttude raamatu sisukord:
- Rustam ja Valge Koletis
- Potimeister
- Tark tütarlaps