Tooted

Ta on üks köitvamaid kunstnikke 16.-17. sajandi Euroopas, kelle lühikest eluteed (ca 1571-1610) valitses üks tunne – kirg. Ta on kuulus kui varabaroki naturalistliku maalikooli rajaja ning kui nn. keldriluugivalguse maalija. Ta on kurikuulus kui kunstnik-mõrvar, kes 1606.a. tappis kakluses mehe, ja kuulujuttude järgi olevat samaga hakkama saanud varemgi, juba noorpõlves. Ta oli ainus itaalia maalikunstnik omas ajas, kes usaldas rohkem oma tundeid kui valitsevaid kunstitraditsioone, püsides ometi vastuvaidlematult renessansi peavoolus.

Teise maailmasõja eelõhtul sai kogu maailma ajakirjanduse üheks lemmikteemaks Inglise kuninga Edward VIII (1894-1972) lembedraama, mida mitmed autorid peavad XX sajandi kõige liigutavamaks armastuslooks. Ning on kahtlemata ainulaadne, et maailma suurima monarhistliku riigi vähem kui aasta valitseda jõudnud kuningas loobus vabatahtlikult troonist, et abielluda kaks korda lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga. Käesoleva teose autor Alain Decaux on teiste uurijatega võrreldes eelisolukorras: ta on ainuke, kellel kuningas, hilisem Winsdori hertsog, võimaldas tutvuda tema ja Wallise vahel neil saatuslikel aastatel vahetatud kirjadega...

"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.

Alates 1460. aastast kaunistas kunstnik Andrea Mantegna nelikümmend kuus aastat üht tuba Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Selle pika ajaga selgus mõndagi elust ja surmast, armastusest ja abielust, intriigidest ja ustavusest. Maal kajastas kogu tollast maailmapilti.

Valimik vene nõukogude kirjaniku (1879-1950) Uurali folklooril põhinevaid muinasjutte ja legende, mis on seotud maapõuevarade avastamise ja kaevandamisega Kes-Uuralis.

Malle Talveti esimene luulekogu, milles valdab haikulik tundeluule.

Adolf Hitler oskas naistele mõju avaldada, see põhjustas suurüritustel koguni massihüsteeriat. Seltskonnadaamid tasandasid talle teed ülespoole, "paraadnaised" kasvatasid ta kuulsust. Õetütar Geli Raubal sooritas tema pärast enesetapu, Eva Braun läks koos temaga surma. Kuid ka ta abiliste kõrval olid naised. Kuidas kulges nende elu? Millist osa etendasid nad ametlikult, millist kulisside taga? Mis tunne oli Magda Goebbelsil, kui ta 1945. aasta kevadel saatis surma oma kuus last? Mida tundis Henriette von Schirach, kui ta mees laskis küüditada Viinist 60 000 juuti? Kõiki neid küsimusi uurib põhjalikult Anna Maria Sigmund. Tulemuseks on köitev raamat Kolmanda riigi silmapaistvatest naistest ja nende saatusest.

Raamatus on juttu hulljulgest naislendurist HANNA REITSCHist, kes maandus Berliinis, et päästa Hitler sissepiiratud linnast, LINA HEYDRICHist, kes seisis leedi Mcbethina oma sõjaroimarist mehe kiire karjääri taga, kümne lapse emast GERDA BORMANNist, kes tahtis muuta seaduslikuks mitmikabielu, inglise aristokraadist UNITY VALKYRIE MITFORDist, kes tegutses poliitilise agitaatorina Führeri heaks, WINIFRED WAGNERist, kes jäi lõpuni truuks "Wolfile", nagu ta Hitlerit hüüda tohtis ning KAROLINE RASCHERist, kes varastas lapsi, et saada endale natsionalistlik suurpere.

Rootsi õukonnareporter Catarina Hurtig portreteerib kümmet uue põlvkonna printsessi, kelle lugudesse mahub intriige ja petmist, kohutavaid õnnetusi, fantastilisi edulugusid ja loomulikult ka armastust. Kuningaperede ja printsesside elu on justkui glamuurne, kulukas ja meelelahutuslik seebiseriaal – võib-olla isegi kõige meelelahutuslikum seriaal läbi aegade.

Meisterlikult komponeeritud romaanis põimuvad romantiline noorusarmastus, Esimene maailmasõda ja põnev otsimissaaga, mille kangelanna Mathilde uurib oma sõjas kadunuks jäänud armastatu saatust. Kordumatu võlu lisavad romaanile tollase Prantsusmaa täpselt maalitud olustik ja traagikaga segunev huumor.

Kõik me teame, kes olid Churchill, Roosevelt ja Hitler. Aga kui paljud meist on kuulnud lord Morgani, Ross McIntire' või Theo Morelli nime? "Salajased valitsejad" on raamat selle maailma vägevate seljataga seisnud ihuarstidest ja nende rollist ajaloos. Philipp Vandenberg, kes on uurinud võimurite haiguslugusid, neile pandud diagnoose ning päevikuid ja muid ürikuid, vaatleb pöördelisi ajaloosündmusi arstide vaatevinklist. Raamat toob päevavalgele mõndagi, mida seni on varjanud saladuskate alates Rooma keisri Marcus Aureliuse ihutohtri Galenose tegevusest ja lõpetades paavst Pius XII haiguslooga.

Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte.
Sisukord:
Manabožo teeb maa
Tsakabeš püüab päikese
Visökedjaki juhtumised
Mejo, kes räägib iseendaga
Päikese säärised
Põhjavanamees ja äikeselinnud
Loomade tagasilaulja
Kuidas saadi taiapiip
Kriimpõsk
Suve tagasitoomine
Poiss Varjude maal
Laps ja inimsööja
Tuhkatriinu
Huntinimene
Atökvabeo - mees, kes võttis naiseks karibuu
Ihnus mees Takobudi mäel
Talvele ohverdatud tüdruk