Tooted
Kuulsaima inglise nüüdisdramaturgi Peter Shafferi sulest on ilmunud hulk suure ülemaailmse publikumenuga näidendeid. Nende kõrge kirjanduslik tase teeb nad ka laiale lugejaskonnale huvipakkuvateks. „Musta komöödia“ (1965) tõi Tallinna Draamateatri peanäitejuhiks saamisel oma esiklavastusena välja Voldemar Panso. Sügavat psühholoogilist draamat „Amadeus“ (1979, esiettekanne Eestis 1989) võime Draamateatris Kalju Komissarovi haaravas, pingerohkes lavastuses nautida praegugi. Mõlemat näidendit seob veel seegi, et neil on sama tõlkija.
Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.
Austraalia kirjaniku Alan Marshalli teoses jutustab autor oma lapsepõlvest. Ta pärineb kehvast, ent rõõmsast ja üksmeelsest kodust. See kodu asub maal, ja ümbritsevat loodust kirjeldades tutvustab autor lugejat tolle kauge mandri omapäraga.
Väikest Alanit tabas lastehalvatus, mille tagajärjel ta jalad kaotasid liikumisvõime. Pärast kauaaegset haiglas viibimist õppis ta käima karkudega. Tugeva tahte ja visa harjutamisega suutis ta ka ujuma õppida ja hiljem koguni ratsutama. Seejuures tuli tal võidelda paljude raskustega, ent need teda ei heidutanud ja ta võitis need mehiselt.
Suure soojusega räägib kirjanik oma vanematest, toredatest sõpradest ja headest tuttavatest. Eriti helge mälestus on tal jäänud isast, kes talle alati julgust ja elurõõmu sisendas. Kogu raamatule annab rõõmsa ning päikesepaistelise meeleolu kirjaniku terve, teotahteline ja aktiivne ellusuhtumine.
Viljaka soome kriminaalromaanide autori Paul-Erik Haataja teravasüžeeline teos kolmikmõrvast Helsingis ja selle lähiümbruses. Ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima komissar Tammelin ja tema meeskond. Jäljed viivad Helsingi allmaailma suuremate ja väiksemate sulide kirevasse seltskonda, kuid sealgi ei selgu midagi, mis võimaldaks mõrtsukale näpuga näidata. Alles Vurrkanniks kutsutav tüdruk juhib viimaks uurimise õigetele jälgedele.