Tooted
Neil erinevatel koomilistel, sooja pilguga inimese sisse vaatavatel lugudel on üks ühine nimetaja: kirjutusmasin. Mõnes neist on sellel väiksem roll, mõnes suurem. Kirjutusmasin esindab paljudele teatavat käsitööoskust, ilu ja isikupära, mida on moodsas maailmas aina raskem ja raskem leida. Ometi on Tom Hanks neis lugudes selleni küündinud, just samasugusel tagasihoidlikult tundlikul moel nagu oma filmirollides.
Gerald Durrell sündis 1925. aastal Indias ning kasvas üles Inglismaal ja Kreeka saarel Korful. Lisaks Jersey Eluslooduse Fondi juhtimisele oli ta viljakas kirjanik ja enam kui tosina igas vanuses lugejatele mõeldud raamatu autor. Tema raamatutest oleme harjunud leidma eeskätte võluvaid loomalugusid. See jutustuste kogu sisaldab aga portreid inimestest. Mõnega neist kohtus kirjanik oma rännuteedel ja need jäid talle eredalt meelde, et hiljem kirjanduslikeks kujudeks vormuda. Teistest jutustati talle ja neistki autori töötluses jutustuste tegelased. Muidugi ei puudu neis lugudes ka kirjaniku ammendamatu fantaasia. Oleme harjunud ka G. Durrelli naerutava stiiliga, sellest raamatust aga leiame nii mõnegi loo, kus nali ja pila põimuvad sügava isikliku traagikaga. Nagu elus eneses. Jutukogu tipp on nimilugu. Kirjanik vaatab tagasi lapsepõlve, suvele Korfu saarel. See on nagu veel üks peatükk menuraamatule „Minu pere ja muud loomad“.
Raamatus vaadeldakse enam kui kolmekümmet pühapaika, mis on liigitatud viide ossa. Esimeses osas "Pühade meeste jälgedes" räägitakse monumentidest ja maastikest, mis on saanud pühaks oma seotuse tõttu pühakute ja usujuhtidega. Peatükk "Surnute austuseks" on iidsetest matmispaikadest ning nendega seotud riitustest ja uskumustest. "Igavesed pühamud" räägib paikadest, kus võib tajuda kauget või müütilist minevikku. "Jumala ülistuseks" käsitleb maailma pühamuid ning viimane osa "Teekonna lõpus" keskendub palverännakutele.