Tooted
Vaid vähesed väljamõeldud maad on vallutanud inimeste südame ja kujutlusvõime samamoodi nagu imepärane Ozi maa. Vähemalt neli põlvkonda lapsi ja täiskasvanuid on tundnud ühtviisi rõõmu Ozi armastatud elanike imeliste seikluste üle. L. Frank Baumi 1904. aastal esimest korda ilmunud "Imepärane Ozi maa" on lugu Tipi-nimelise poisi imetabastest seiklustest teekonnal läbi Ozi paljude maade. Siin kohtub ta meie vanade sõprade Hernehirmutise ja Plekkmehega, aga leiab ka uusi sõpru Jack Kõrvitsapea, Saepuki, Ülisuurendatud Vingermardika ja hämmastava Tragidiku. Lugu sellest, kuidas nad nurjavad õela nõia Mombi kurjad plaanid ning võidavad kindral Jinjuri ja tema neidudearmee mässu, on tänapäeval niisama põnev kui siis, mil see ligi sada aastat tagasi esimest korda ilmus.
Roheline tsoon, Bagdad, 2003: müüriga ümbritsetud, ujumisbasseinide ja luksuslike mugavustega kompleksis alustavad Paul Bremer ja tema koalitsiooni ajutine valitsus (CPA) uue, demokraatliku Iraagi kujundamist. Personaliks idealistlikud abid, kes olid valitud oma kohale peamiselt tänu vaadetele sellistes küsimustes nagu abort ja surmanuhtlus, veetis CPA okupatsiooni esimese, otsustava aasta, püüeldes eesmärkide poole, millel oli sõjajärgse riigi pakiliste vajadustega väga vähe pistmist.
Rajiv Chandrasekaran, ajalehe The Washington Post Bagdadi büroo endine juhataja, pakub meile intiimset pilguheitu sellesse võlur Ozi Smaragdlinna meenutavasse mulli, mis ei lasknud end segada väljaspool müüre aina kasvavast kaosest.
Teos kirjeldab inimeste kaudu USA valitsuses sõja alguses valitsenud ideoloogiat, mis võib olla poliitikutele tuttav ja tavapärane, kuid seda tülgastavam tavalisele inimesele. Raamat võiks olla kohustuslik lgemine neile, kes on valmis uskuma valitsejaid kinnisilmi, kellele eesmärk pühendab alati abinõu. Iraagi sõja teemaga pisutki kursis olevale lugejale nauditav raamat.
Raamatus vaadeldakse enam kui kolmekümmet pühapaika, mis on liigitatud viide ossa. Esimeses osas "Pühade meeste jälgedes" räägitakse monumentidest ja maastikest, mis on saanud pühaks oma seotuse tõttu pühakute ja usujuhtidega. Peatükk "Surnute austuseks" on iidsetest matmispaikadest ning nendega seotud riitustest ja uskumustest. "Igavesed pühamud" räägib paikadest, kus võib tajuda kauget või müütilist minevikku. "Jumala ülistuseks" käsitleb maailma pühamuid ning viimane osa "Teekonna lõpus" keskendub palverännakutele.