Tooted
Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hruštšovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused.
Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.
Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" ning "KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused" tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud.
Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).
Mihhail Bulgakovi päeviku konfiskeerisid OGPU julgeolekutöötajad 1926. aasta mais ja kuigi kirjanikule päevik tagastati, otsustas ta päevikupidamisest loobuda. Bulgakovi tungival soovil hakkas päevikut pidama tema abikaasa Jelena Sergejevna, kes tegi seda seitse aastat (1933-1940), kirjaniku viimaste elupäevadeni. Selles raamatus vahelduvad Mihhail Bulgakovi ja Jelena Bulgakova päevikud nende tolleaegse kirjavahetusega. Tulemuseks on mahukas kirjeldus kirjaniku eluteest, tema isiklikust elust, suhtest Staliniga, samuti vene kultuuriringkondadest ning "Meistri ja Margarita" ja teiste teoste sünniloost. Päevikuid ja kirjavahetusi illustreerivad fotod ja selgitavad kommentaarid.
L.P.Hartley tuntuim romaan "Vahemees" (1953) tutvustab silmapaistvat ja omapärast inglise autorit esmakordselt eesti lugejale. Kirjanik loob oma tundlikus ja tähelepanelikus vaatluses