Tooted
Autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi.
Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.
"Ajamasinaga Türgimaal" on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva kuljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid.
Monograafia annab ülevaate Juhan Sütiste õpingutest, tööst, reisidest ja loometegevusest luule ning draama alal. Kirjandusteadlane Oskar Kruus kummutab pool sajandit käibinud käsitluse Sütistest kui nõukogude luuletajast.
Sisu:
- "Puhastumise tee"
- "Kättemaks Berliinis"
- "Esimene pagulane"
- "Õnnetu Aleksandrikool"
- "Signaalid üle väljaku"
- "Liivi ranna hall taevas"
- "Vihapäev"
- "Kodumaa lõhn"
- "Raamatunäitus"
- "Kaotusseis"
- "Potsdami paleede pärijanna"
- "Seletusi"
XX sajandi algul läks ka Eestis moodi suvitamine.1905. aastal avastas Eduard Vilde Pühajärve ääres Kolga talus huvitava suvitamiskoha. Peatselt asus Pühajärve kaldataludes suve veetma teisigi kirjanikke, eriti meeldis siin suvitada ning kirjutada Karl August Hindreyl.
Otepäält pärit kirjanik Oskar Kruus on kirjandusloolistele mälestustele tuginedes kujutlenud, kuidas kirjanike suvitamine võis toimuda.
1999. aasta kuumal suvel koguneb kõrvalisse Läänemaa metsatallu boheemlik seltskond mehi ja naisi, kes püüavad järgida loomulikumat elumudelit ning luua uut, Uku usku. Kuid endine kurjus elab ümbruses edasi ja teeb oma tumedaid tegusid.
Seda raamatut kirjutama inspireeris autorit unenägu ning sellest pidi saama lustakas ja erootikarohke suvitusromaan "Seksitalu". Kuid prototüüpide puudumise tõttu hakkasid tegelased omavolitsema ja sekkusid olevikuprobleemidesse – nurisesid majandusliku ummiku üle, toetasid televisiooni domineerimist kunstivallas ega olnud rahul ametliku luterliku Jumalaga, vaid asusuid looma rahvuslikku religiooni. Musta kuke ohverdamisega alanud sündmuste jada viib välja inimohvrini. Tegelased ei häbene arutada konkreetsete Tallinna tegelaste tegusid ning pakuvad välja veel ühe versiooni metsavendade Voitkade seiklustest. Ka XX sajandi lõpp võib olla pikem aastast ning nii sobib ehk sellele romaanilegi pealkiri "Sajandilõpu suvi".