Õigusteaduse dr., teoloogia kand. Tapio Nousiainen kirjutab inimese ainukordsest elust. Sünnime inimeseks ainult korra, oleme kord noored ja vaid kord tööeas. Iga hetk on hinnaline, iga inimene on väärtuslik. Autor on mõtisklenud põhjalikult inimelu mõistatuslikkusest ja vastuolulisusest. Ta kirjutab kaasrändurina ja julgeb küsida: mis sellele järgneb? Kuidas meil tuleb kasutada oma elu? Tapio Nousiainen vastab isiklikult. Vastused põhinevad isiklikult kogetule, kuuldule ja nähtule. Ta tunneb ka Jumala sõna selge sihi: elu jätkub teispool piiri, aga elu suund valitakse juba siinses elus. Küsimus on sinu elust - sellest ainsast.

Ainukordne intervjuu, milles paavst vastab ajakirjaniku küsimustele, mis on huvitanud paljusid inimesi.

Teose ilmumisega osutatakse Reformatsiooni viiesajandale ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sajandale aastapäevale, mida tähistatakse aastal 2017. Teos ilmub teema-aastal "Kaheksa sajandit Maarjamaad". Luterluseks me ei nimeta oma usku aga selles mõttes, et see oleks tekkinud ühe inimese, Martin Lutheri südames või põhineks tema mõtetel usust, vaid üksnes seepärast, et see on rajatud selgele Pühakirja sõnale. Lutheri nimega, kes rajas usu Piiblile, me tõstame oma usu välja teiste "uskude" seast, kes väidavad oma usu ka põhinevat Piiblil, kuigi see neil ei põhine selgelt ja ainuüksi sellel. Luterlus tähendab meile piibliusku selle sõna täpseimas mõttes, nagu Luther ise seda ka rõhutab. Ja just sellepärast, et Lutheri vaenlased meie usule selle nime on andnud, peame me sellest nimest kinni ega häbene teda, vaid tunnistame endid teadlikult luterlasteks. Harald Põld

Endine katoliku nunn ja nüüdne viljakas usundiloolane Karen Armstrong vaatleb oma 1993. aastal ilmunud raamatus monoteistliku Jumala-käsituse ajalugu kolmes suures religioonis: judaismis, kristluses ja islamis, heites lisaks pilku teistele usulistele traditsioonidele alates vanast Mesopotaamiast.Ta näitab, et kolme usundi esindajad on Jumala saladuse käsitlemisel tihti jõudnud üllatavalt sarnastele lahendustele, eriti müstilistes traditsioonides. Inimene on olnud religioosne olend aegade algusest peale, tänapäeval aga on teaduse ja usu kokkupõrge läänemaailmas toonud kaasa "Jumala surma". "Kas Jumalal on tulevikku meie ühiskonnas?" küsib suure rahvusvahelise menu pälvinud teose autor, "või jääb peale ajaloolises plaanis enneolematu ja Läänes suhteliselt lühikest aega valitsenud ateism?"