Tooted
Eesti ja soome kirjandusse kuuluv Aino Kallas (1878–1956) avaldas viimastel eluaastatel viies köites oma päevikud. Päevikule omaselt on need intiimsed ja pihtimuslikku laadi ülestunnistused, millel on avar kultuurilooline taust. Eesti keeles ilmusid päevikud 1954–1960 Torontos. Käesolev „Hingesild“ on päeviku kolmas köide – kulminatsioonivaatus – mis esitab Aino Kallast tema elu kõige keerulisematel ja õnnelikumatel aastatel; see on murrangu, suure tundetõusu ja järsu käänukoha aeg tema elus. „Hingesilla“ leheküljed on aastaist 1916–1921, millesse langeb kohtumine Eino Leinoga. Põhiosas ongi see Aino Kalda ja Eino Leino raamat – kahe suurvaimu isiklikult läbielatud lugu, täis pingeid, tõuse ja mõõnu, ometi pole see romaan, vaid tegeliku elu kujutus.
Aino Kallas, kes elas päeviku kirjutamise aastail Tartus, võttis innukalt osa Eesti kirjanduselust ja võitis tunnustuse oma Eesti-ainelise loominguga. Olles enda kui kirjaniku suhtes nõudlik, vajas ta samas oma ande mõistjat ja toetajat – kaasamõtlejat inimest, kelleks oleksid võinud olla Juhan Luiga ja samuti Jaan Tõnisson. Talle oli küll ka selge, kui ohtlik võib olla liigne lähenemine neile. Enda iseloomustamiseks on A. Kallas kasutanud G. Byroni „Don Juani“ ühe tegelase sõnu: „Naine kui jäätunud šampanja“.
Theodor Fontaine (1819 - 1898), üks saksa realismi väljapaistvamaid esindajaid, on meie lugejatele tuttav romaanide "Effi Briest" ja "Proua Jenny Treibel" kaudu. Oma 1888. aastal ilmunud romaaniga "Mõtete virvarr" (Irrungen-Wirrungen) äratas ta suurt tähelepanu. Romaanis kirjeldatakse lihtsa tütarlapse ja noore paruni tõelist ja ausat armastust. Oluline on kirjaniku keskendumine seisusliku ja varandusliku ebavõrdsuse probleemidele.
„Pärjapunuja“ on Aino Kallase ulatusliku päevaraamatu avaköide, mille esimene sissekanne on tehtud 15. mail 1987 ja viimane 31. detsembril 1906. See on tema elus seotud suurte muutustega, mille olulised seigad on leidnud kajastamist ka päevikus. 1900. aastal abiellus ta Oskar Kallasega, perekond elas mõnda aega Peterburis ja siirdus varsti Tartusse. Aino Kallas käis läbi eesti kultuuriringkondadega ning temast sai eestluse eest seisja, eesti keele ja meele kaitsja saksa ja vene survealuses õhkkonnas. Sel ajal algas Aino Kallase üle kümne aasta kestnud tuvus Juhan Luigaga.
"Kristlus kutsub meid uskuma ka Jeesuse jumalikkust. Sellele keskendub minu raamatki. Lähtepunktiks on seisukoht, et usk Jeesusesse tekib Jumala kinnitusega. Kas meil endil on neis asjades mingi osa või valikud?" Marjatta Laitinen
Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.