Käesolev raamat kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise põhitõdede esitamist. Seda võib käsitleda kui sissejuhatust organisatsiooni- ja juhtimise keerukasse seoste- ja sõltuvustemustrisse. Rõhutatult on esile toodud inimene kui organisatsiooni ja juhtimise keskne kuju ning organisatsioon kui tegutsemiskeskkond. Ainestiku esitamisel on lähtealuseks tegevuslik-menetluslik ehk funktsionaal-protsessuaalne lähenemisviis. Sisu: ORGANISATSIOONI KUJUNDAMINE Teoreetilised alused Kavandamine Organiseerimine Mehitamine Siirmine TEGEVUSE SEOSTAMINE Koordineerimine Suhtlemine Otsustamine Eestvedamine Kontrollimine Tulevikuvaated

Finantstontide peletaja igale ettevõtjale. Ühe ettevõtjaga vesteldes tuli jutuks ka see, mis takistab tema ettevõtte arengut. Minu suureks üllatuseks ütles ta, et tunneb puudust heast raamatupidajast. Heast just selles mõttes, et ta mõistaks ettevõtte olemust ja oskaks ettevõtja otsuseid ja arengut oma finantsteadmistega proaktiivselt toetada. On ju sageli nii, et ettevõtlusega alustaja ei saa õieti arugi, mida raamatupidaja räägib. Ettevõtluses tippu jõudnutest ei saa aga enam raamatupidajad aru. Ja kuigi üha rohkem räägitakse sellest, et ettevõtjajuht ja raamatupidajafinantsist peaksid rohkem koostööd tegema ja üksteise vaatepunkte mõistma, on tegelik side lünklik. See on ka üks põhjuseid, miks paljud lennukad äriideed jäävad teostamata ja paljulubavad ettevõtted arengus kängu. Selle lünga täidab aga novembris ilmuv "Ettevõtte eduraamat. Finantsmaailma teejuht nii Unistajale kui Tegijale." Raamatu autor on ettevõtja ja finantsist Krista Teearu, kellele meeldib tõlkida finants- ja raamatupidamisinfo lihtsaks, selgeks ja arusaadavaks. Krista sõnutsi on inimestel liiga palju müüte ja hirme, mis muudavad rahaasjad ettevõtlust takistavaks tondiks. Millega neid tonte raamatus peletatakse? Krista võtab ettevõtja käevangu ja jalutab koos temaga läbi viie olulisema arenguetapi ja selle prioriteetide ja infovajaduse – erinevad ju ettevõtlusest alles unistava inimese vajadused suuresti sellest, mida tipptegija vajab. Unistaja alles kirjutab äriplaani ja kontrollib äririske. Alustaja keskendub turunduse ja müügi õppimisele ja oma toote väljaarendamisele. Edeneja hakkab end finantsteemadega kurssi viima ja õpib, kuidas lugeda oma peamisi finantsaruandeid, kuidas raha planeerida ning millised on ettevõtja maksudega seotud kohustused ja millised õigused. Ettevõtja keskendub ettevõtte struktuuri arendamisele, harib end finantseerimisvõimaluste vallas ja hakkab kasutama lihtsaid juhtimisaruandeid ja prognoose. Tegija loob süsteeme ja arendab kontrolle ning õpib ettevõtet juhtima aruandluse kaudu. Iga arenguetapi juures vaadeldakse lähemalt viit olulisemat kategooriat: prioriteedid, struktuur, planeerimine, aruandlus, vajalikud teadmised finantsvaldkonnast. Lihtsad ja humoorikad selgitused ning lisalugemise soovitused muudavad raamatu praktiliseks töövahendiks, mis aitab olulist ebaolulisest eristada ja finantsides orienteerudes edasi liikuda nii algajal kui tegijal. Lisaboonus on muidugi see, et nende teadmistega varustatult paistab ettevõtja oma (tulevase) raamatupidaja silmis väga arukas ja tõsiseltvõetav.

Kas unistuste töökoha saame siis, kui tööle klaperjahti peame, või siis, kui vaikselt elu ja enese üle mõtiskleme? Või koosneb tööõnn ja rahuldust pakkuv karjäär millestki enamast kui töö ise? Selles raamatus asusin neile küsimustele vastuseid otsima. Ja leidsin. Karjäärinõustaja kogemusele toetudes pean nentima, et ühte kindlat tööõnne valemit pole. Pole ka sirget teed, kuidas leida see oma ja õige ala. Küll aga luban, et sellest raamatust leiate kuhjaga inspiratsiooni, kuidas oma ellu rohkem rõõmu ja rahuldust tuua. Kuidas leida unistuste töökoht, teha targemaid karjäärivalikuid, saada valituks, saada tööd ja nautida elu. Raamatust leiab eneseabiharjutusi, hinnatud asjatundjate soovitusi ning inspireerivaid lugusid inimestest, kes end ühel või teisel moel on leidnud ja kelle karjäär on põnev ning samal ajal õpetlik. Tükikese maailma lisavad juurde üheksa vaprat eestlast, jutustades oma seiklustest välismaal töötades. Tiina Saar

Wall Street Journal bestseller. Aasta parim juhtimisraamat, Amazon, Bloomberg, Financial Times, Forbes, Washington Post. Bill Gates, Daniel Kahneman, Malcolm Gladwell, Dan Pink ja Adam Grant soovitavad. Innovaatiline organisatsioonikultuur on kuum sõna, millega leheveergudel ja konverentsidel paguneid teenida. Ühel hetkel kipub aga innovaatilisus džinni kombel pudelist haihtuma. Inimesed on samad, töökultuur on sama, aga endist innovatsioonipuhangut enam pole. Miks? Suurte inimrühmade toimimise tuum on midagi sellist, mida enamusel on lihtsalt raske mõista, väidab Safi Bahcall. Nokiat tunti 1970ndatel kummisaabaste ja tualettpaberi tootjana. Kolmkümmend aastat hiljem oli Nokiast saanud Euroopa väärtuslikuim firma, kes müüs ligi pooled planeedi nutitelefonidest. Aastal 2004 leiutas rühm Nokia insenere telefoni, millel oli internetivalmidus, suur värviline puutetundlik ekraan ning kõrge resolutsiooniga kaamera. Nad pakkusid välja teisegi hullumeelse idee: netipõhise rakenduste poe. Juhtkond lasi mõlemad projektid põhja. Kolm aastat hiljem nägid need samad insenerid oma ideede materialiseerumist San Francisco laval. Steve Jobs tutvustas iPhone'i. Viis aastat hiljem oli Nokia mängust väljas. Rühmade ja ettevõtete käitumismustri äkiline muutus – samad inimesed käituvad korraga kardinaalselt teisiti – on paras müsteerium. Korporatsioonid väidavad, et suurtel firmadel ebaõnnestuvad asjad põhjusel, et nende töötajad on konservatiivsed ja riskikartlikud: kõige põnevamad ideed tulevat hoopis väikestest ettevõtetest. Aga laske vaid see alalhoidlik suurkorporatsiooni tüüp idufirma uksest sisse, kui lips lendab nurka ja hullumeelseid asju hakkab juhtuma. Sama inimene võib ühes kontekstis toimida konservatiivse projektitapjana, teises aga lahingulippu lehvitava sõdalasena. Sama muster põhjustab ka mateeria veidrust, mida nimetatakse faasisiirdeks. Kui virutada haamriga veega täidetud vanni, plärtsatab see läbi vee. Kui alandada vee temperatuuri külmumise piirini ning seejärel haamriga taas virutada, puruneb veepind kildudeks. Sama molekul toimib ühes kontekstis nagu vedelik ja teises nagu kõva tahke aine. Loogika, mis kehtib ka töörühmade ja ettevõtete puhul. Edukas pööraste ideede toitmine on üks organisatsiooni faase, samamoodi nagu vedel olek on mateeria faas. Mõistes neid faas, mõistame ka seda, miks meeskonnad ühtäkki muutuvad ning kuidas seda üleminekut sujuvalt reguleerida. Täpselt nagu temperatuur reguleerib vee külmumist. Et uuendusmeelsus ei tarduks, tuleb kindlaks teha pisikesed arengud struktuuris ning seejärel jäika töörühma muuta.