"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."

Raamat tutvustab laiemale lugejaskonnale esinduslikku valikut Tallinna Linnaarhiivi kogudes säilitatavate dokumentide pitseritest. Suureformaadilistel värvitahvlitel kujutatakse originaalmõõdus selle haarava pisiplastikažanri 92 erinevat, valdavalt keskajast pärit näidet. Esindatud on olulisimad omaaegsed pitsatikasutajad – ilmalikud ja vaimulikud valitsejad, kloostrid, linnad ja üksikisikud. Raamatust leiab ka pitserikujutiste kirjelduse ja teksti transkriptsiooni. Eesti keeles on see esimene üleni pitseritele pühendatud raamat.

"Vahelugemiste" kolmas raamat sisaldab autori kirjanduslikke sõnavõtte tähtpäevadel või kohtumistel, samuti kirjanike kongressidel esitatud ettekandeid aastaist 1974-1979.

Kroonika sisaldab tähtsamaid ja iseloomulikumaid fakte Eesti kunstielust alates rahvusliku kunsti sünniperioodist 1860-ndail aastail kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 1940. a. suvel. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult tolleaegsele allikmaterjalile - perioodikale ja kataloogidele.