Lüüriline luulekogu „Ohvrikivi” sisaldab Indrek Hirve 2016–2017 talvel Andaluusias kirjutatud luuletusi. Siit leiab lugeja armastuse ja surmaga seotud meeleolud ja mõtisklused, mis on seotud kindla kompositsiooniga väikesteks tervikuteks. Luuletuste taustaks on tavaliselt Emajõgi või Toomemägi, kirjutamise käivitajaks autori isiklik elu ja armastus. Teos on illustreeritud Ülo Soosteri abstraktsete tušijoonistustega Heldur Viirese kogust.

Mena Suvari mälestusteraamat

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

See raamat on lihtne teejuht, kuidas paremini mõista oma ­emot­sioone. Selles Osho armastatumatest esinemistest pärit­ meeldejäävate ja sisukate tsitaatide valikus võtab ta käsile kolm suurimat emotsiooni: hirmu, viha ja kadeduse. Kui tärka­vad need emotsioonid, oleme sageli dilemma ees, kas neid väljenda­da või alla suruda. Oma tunnete väljendamine võib teisi haavata või tekitada veelgi suurema konflikti ja eksiarvamuse. Aga tunnete allasurumine, isegi heasoovlik­kusena näiva „enese­kontrolli” abil, ei tee neid tundeid olematuks. Me ­tunneme end siis endiselt halvasti, või veel halvem, plahvatame mõne ­tühise asja peale, mis on lahti rebinud vana ravimata emotsionaalse­ haava. Osho pakub enda väljendamise või allasurumise asemel kol­­mandat võimalust. Ta pakub süvenemist oma emot­­­sioo­­nide põhjustesse ja harjumust emotsioo­­ne nende­ tärkamisel jälgida, olles avatud õppe­tundi­dele,­­ mida ­­ need püüavad meile õpetada. Lõpuks leia­me,­­­­­­­ et isegi kõige katsumusterohkemad olukorrad ei ­­suuda meid enam ärritada ega põhjusta meile valu.