Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele.

Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Kadrioru kunstimuuseumis toimuva näitusega "Vene valitsejad" (20.10.2006-27.05.2007 ja 15.06.–09.09.2007) kaasnev mahukas raamat sisaldab oma ala tunnustatud erialaspetsialistide artikleid nii Venemaalt (Riiklik Ermitaaž) kui ka Eestist (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikool).

Teemad: Vene valitsejate portreed Eesti muuseumide kogudes; Vene valitsejate külaskäigud Eestimaale; Vene valitsejate portreed Riikliku Ermitaaži näitustel jne. Raamat on rikkalikult illustreeritud ja sisaldab Vene keiserlike ordenite loetelu, teoste kataloogiosa ja Vene valitsejate eluloolisi andmeid.

Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Maire Männik. Eesti legend Pariisis” (23.08.2019–05.01.2020). Maire-Helve Männik (1922–2003) jääb eesti kunstiklassikasse kui skulptor, kes rajas oma karjääri Teise maailmasõja järgsete aastakümnete Pariisis ja oli silmapaistvamaid sel ajal välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta saavutas oma poolabstraktsete kompositsioonidega tähelepanu ja näitusevõimalusi nii Pariisis kui ka mujal Euroopas ning USA-s. Tema töid on ostetud Euroopa muuseumidesse ja erakogudesse. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud naturalistlikud detailid 1950. aastate kunstist väljakasvanud abstraktsete vormielementidega, mis on ka eesti eksiilkunstis ainukordne. Temast jäi maha arvukas portreelooming ja figuratiivne plastika, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid, bareljeefid ja medalid. Märkimisväärne osa tema skulptuuri- ja medaliloomingust on seotud Eestiga. Sinna kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedal ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.