Raamat sisaldab tõlgituna Jaan Kaplinski kolm viimast venekeelset luulekogu „Kolmas raamat värsse” (2018), „Tiivulise sõrme jälg” ja „Teiste jõgede taga” (2021).

Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

 

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Eesnäärmehaigused ja alakeha vaevused Meeste tervisega seoses on järel vähe tabuteemasid, aga alakeha vaevustest ja eesnäärmehaigustest räägitakse endiselt veel liiga vähe. Raamatus „Meeste tervis“ annab dr Margus Punab ülevaate meeste kusemishäiretest, nende põhjustest, diagnoosimisel kasutatavatest uurimismeetoditest, lahendusteedest ja pisut ka ennetusvõimalustest. Kuna meeste urineerimishäired on enamasti vähem või rohkem seotud eesnäärmehaigustega, siis keskendub raamat põhisoas just selle pisut müstilise oreooli saavutanud organi haigustele. „Miks on eesnäärmest rääkimine nii tähtis? Eesnäärme erinevad haigused kimbutavad mehi läbi kogu elu. Eesnääre on kui risttee, kuhu koonduvad nii kuse- kui ka suguteed, mõjutades nii urineerimist kui ka seksuaalsust. Nooruses esineb eesnäärmepõletikku kuni 20 protsendil meestest, olles kõige sagedasem põletikuline haigus noortel meestel. 80 protsendil üle 60-aastastest meestest tekib eesnäärme healoomuline suurenemine ja kusemishäired esinevad juba pooltel selles eas meestel. Vanuse tõustes suureneb eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja. Tähtis on ka meeste teadlikkuse ja huvi tõstmine oma tervise vastu. Üks kõige drastilisemaid arusaamu mehe anatoomiast on selline: EESnääre asub ees, seega on see organ, mis ripub püksis kõige ees, ning kui pakkuda sellele mehele eesnäärme eemaldamise operatsiooni, nenditakse kurvalt, et võtke siis ära, kui väga vaja on, seksitud juba küllalt. Teiselt poolt esineb meestel veel sageli apaatiat oma tervise suhtes. Küsimusele, miks vastuvõtule tuldi, on vastus sageli, et perearst või naine saatis ning „mina ei tea midagi, vaadake arvutist“.“ Ülo Zirel uroloog, PERH