Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Esmatutvus ühe inglise kuulsama detektiivromaanide autori Dorothy L. Sayersiga, kelle raamatute peategelaseks on inglise aadli hulka kuuluv sümpaatne lord Peter Wimsey. Lord Peter Wimseyl palutakse uurida ühe vana kindrali surma viimase klubis. Täpsest surmaajast sõltub, kes saab kopsaka päranduse, millest on huvitatud mitu inimest. Kired lõõmavad ja peatselt pole enam üldse kindel, et kindral suri ikka loomulikku surma.

Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas „tõde“ on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõe ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi suhtumisi meie arusaamade staatusse (eliminativism, realism, kvietism, konstruktivism); uurib objektiivse tunnetuse võimalikkust loodus- ja inimteadustes, teaduse ja pseudoteaduse vahekordi, sallivust ja religiooni, uskumist ja aktsepteerimist, tõesse suhtumise moraalseid ja poliitilisi järeldusi ning kultuuridevahelisi arusaamisprobleeme. Raamatus peatutakse Platonil ja sofistidel, Thomas Nagelil, David Hume’il, Friedrich Nietzschel, William Jamesil, Richard Rortyl, Bas van Fraassenil jt ning püütakse leida absolutistide ja relativistide vahelist keskteed.

Simon Blackburn (sünd. 1944) on õpetanud Oxfordis, Cambridge’is ja mitmel pool Ameerikas ning kuulub Briti Akadeemiasse. Temalt on varem eesti keeles ilmunud kõrgelt hinnatud teatmeteos „Oxfordi filosoofialeksikon“ (Vagabund, 2002).

 

Kliinilis-epidemioloogiline uurimus: Tallinna Ägeda Müokardiinfarkti Register 1991-1997

Iirimaa ühe väikese maakooli lõpetajatel on tavaks jäädvustada nimed kooliõues kasvavas vanas pöögipuus. See puu on ka omamoodi sümbol, mis seob neid üksteise ja kodukohaga. Ja kodupaiga ja sõprade toetust läheb tihtipeale vaja, sest elul on paraku varuks rohkem muresid kui rõõme.

Uhke perekond. David Oliver unistab päevast, mil ta avaneb võimalus kätte maksta aristokraadist naabrile lord Framptonile, kes on teda hinge põhjani solvanud.

Isepäine tütar. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse.

Valguskiir pimeduses. Suurlinn, kuhu Giovanni ja Laura jõuavad, ei ole veel toibunud Teise maailmasõja traumast. Meeleheitlikku olukorda sattunud noored saavad loota ainult oma armastusele ja unistusele avada enda restoran.

Olgu juttu Cotswoldsi talu põldudest või Londoni kalaturgudest, kõrgklassi ballisaalidest või trööstitutest rentslitest – ennekõike räägib see raamat eelarvamustest ja pürgimustest, võimust ja kirest ning kahe noore inimese püüdlusest viia kõigi takistuste kiuste ellu oma ühine unistus.

1. Võtke paar banaanilindu;
2. pöörake rüütli pead võllas;
3. ravige oma haavad onguentiga;
4. lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
5. te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
6. kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
7. minnes sinna, võrgutage naine;
8. ja magage temaga;
9. kuni see kõik laiali paisatakse;
10. või on nii, et meie peakesed seda ei võta.

Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’st. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega – varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.

Romaan tulisest kirgedemöllust ja jääkülmast rahakõlinast. Whitney Macallister - külm iludus, kelle on olemas kõik, millest paljud kaunid naised ainult unistada võivad. Douglas Lord - hea välimus ja suurepärased oskused on teinud temast eduka mehe alal, mille ta on endale valinud. Pikanäpumehe. Naisel on raha ja sidemed. Mehel on varastatud dokumendid, mis juhivad muinasjutulise peidetud aarde juurde. See on puhtalt äritehing. Kuid varandusejaht Manhattanilt Madagaskasrile on siiski vaid osa mängust. Kirglik ja ohtlik suhe ähvardab nende üle võimust võtta - muidugi juhul, kui halastamatud rivaalid neid enne ei tapa.

Ehkki autorid on raamatut üritanud alustada kui noortejuttu, läheb lugu neil väga kiiresti käest ära. Poistekast saab juba viiendal leheküljel meestekas. Süüakse, juuakse, kakeldakse, tehakse, mis pähe tuleb. Keskealiste ülekaaluliste meeste kirjutatud keskealistele ülekaalulistele meestele mõeldud unistuslik lugu sellest, kuidas võiks ja peaks elama.

Havik paneb teineteise hüvanguks tööle kaks esmapilgul seostamatut valdkonda: arhitektuuri ja kirjanduse. Tema luule tõukub ümbritsevast ruumilisest keskkonnast, elustab teksti kaudu arhitektuurseid teoseid, märgilisi paiku ja toob esile nende erinevaid tähendusi.

Klaske Havik on Hollandi Delfti ülikooli analüüsi- ja kujutlusmeetodite professor, õpetades arhitektuuri ja linnaruumi analüüsimist ning kavandamist läbi kujutlusvõimet arendava tööriista – kirjanduse. Haviku ilukirjanduslikke tekste on avaldatud Hollandi kirjandusajakirjades ning esimest korda astus ta nendega Eestis välja 2025. a Prima Vista kirjandusfestivalil.

Autori tegevus on juba pikka aega Eestiga põimunud. Ta on külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutanud Tallinna kohta alates 1990te lõpust ajakirjades Maja ja Ehituskunst ning Soome arhitektuuriajakirjas ARK. 

Luulekogu tõlkis Urmo Mets. 

Sellest raamatust leiad Eestis tuntud ja armastatud teadjanaise Mai-Agate Väljataga elu jooksul kogutud elutarkuse terad, mis räägivad inimeseks olemise võlust ja valust.

Samuti paljudest hingelistest väljakutsetest, mis ootab meid ees teekonnal nimega Elu. Kuidas leida meelerahu, maandada stressi, lahti lasta ja andestada ning teha seda, mida hing tõeliselt soovib.

Kõige tähtsam on vaadata oma südamesse:
mille poole sind tõmbab,
mida sa teha tahad,
mida teed armastusega.

See ongi sinu tee, mida mööda minna.

Raamat on kohandatud uustrükk raamatust "Elutarkuse terad", Pilgrim 2013

„Venusbergi“ peategelane Lushington on „tõsine, õhetava näoga noormees“, kes saadetakse erikorrespondendina ühte Balti riiki, mille nimi tal kuidagi meeles ei püsi. Laevareisi ajal ja kohapeal viib elu ta kokku hulga värvikate tegelastega, sõlmitakse suhteid, peetakse seltskondlikke vestlusi, pidutsetakse, armutakse ja surrakse. 

XX sajandi teisel poolel jõgiromaaniga „Tants aja muusika saatel“ tuntust kogunud briti kirjanik Anthony Powell (1905–2000) sai „Venusbergi“ jaoks inspiratsiooni oma reisidest Helsingisse ja Tallinna, kindlasti pole aga tegu tõsimeelse ajaloolise jutustusega. Teose tegevuspaik on sulam eri kohtadest, ajastu õhustik – 1920. aastad ühe värskelt iseseisvunud Balti provintsi pealinnas – samas ehe. Romaani pealkiri viitab Richard Wagneri ooperile, isikupärase kuiva huumoriga jutustab Powell omamoodi anti-Tannhäuseri loo: ülevate tunnete ja õilsate tegude poole püüdlemise asemel alistub tema peategelane jõuetult saatuse kapriisidele. Lähemalt räägib sellest tõlkija Mirt Vissak oma saatesõnas, kus ta annab ülevaate ka autori elust ja loomingust.

Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.

„Minu pere ja muud loomad“ on humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Just Korful tärkas Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel.

Raamatus "Kirju kolmapäev" on 40 lühikest A2+ tasemele jõukohast lugemisteksti. Tekstid on kirjutatud täiskasvanud eesti keele õppijale ning neid võib lugeda nii iseseisvalt kui ka keeletunnis. "Kirju kolmapäev" kuulub lugemike sarja, kus on kokku seitse raamatut. Ilmunud on ka sarja esimene raamat "Valge esmaspäev"  ja kolmas raamat "Triibuline teisipäev"

 

 

Ágota Kristóf (1935–2011) oli Ungari päritolu Šveitsi kirjanik, kelle looming on pälvinud mitmekülgset tunnustust. Romaan „Eile“ räägib oma kodumaalt põgenenud mehe loo, ent sama palju räägib see kõigist neist inimestest, kes on kunagi pidanud kodust lahkuma ja asuma elama võõrsile, kes on olnud sunnitud kohanema uutes oludes ja võõras keeles. See on ka ajatu lugu üksindusest, kurbusest ja armastuse igatsusest.

Koos romaaniga „Eile“ ilmuvad esmakordselt eesti keeles Kristófi novell „Mathias, kus sa oled?“ ja näidend „Line, aeg“. Ka neis on vaatluse all armastuse võimalikkus, aja halastamatu kulg, tunnete püsitus, ja nii hakkavad kolme teksti vahel toimima ootamatud kokkukõlad. Nagu ütleb oma saatesõnas „Piiridel kõndija Ágota Kristóf“ raamatu tõlkija Triinu Tamm: „Justkui kaleidoskoobis raputab autor segamini tükikesi tegelaste elusaatustest ja uuele kohale kukkudes lubavad need ehk lugejalgi vaadata asjadele veidi teise nurga alt, aimata uutes konstellatsioonides olemise peidetumaid kihte.“

Ágota Kristófilt on eesti keelde tõlgitud ka romaanitriloogia „Kaustik. Katsumus. Kolmas vale“ (Kupar, 1997, tlk Urmas Rattus).

Tsongkhapa „Virgumistee astmed” on Tiibeti budismi ja üldse budistliku mõttetarkuse üks tähtsamaid ja põhjalikemaid teoseid, mida pole palju pidada budistliku õppimis- ja harjutamistee entsüklopeediliseks käsiraamatuks. Pühakirjale ehk suutratele ja oma eelkäijate, eriti suure Atiša õpetustele tuginedes annab Tsongkhapa siin kõikehõlmavad juhtnöörid budismiteele asunule, kes on meelestanud ennast ülimale täielikule virgumisele ehk vabanemisele kannatusest ja ‒ mis eriti oluline ‒ soovile aidata vabanemisele kõik olendid. See õpetus on astmeline, see tähendab õppida tuleb samm-sammult, madalamalt astmelt kõrgemale.  See õpetus on kestnud ja kestab läbi aegade. Meil on suur õnn, et „Virgumistee astmete” esimene osa on nüüd kättesaadav ka eesti keeles Kadri Raudsepa suurepärases tõlkes koos asjatundliku sissejuhatuse ja põhjalike allmärkustega.

Märt Läänemets