Tooted

1242. aasta 5. aprillil Peipsi järve idakaldal maha peetud Jäälahing on väheseid ajaloosündmusi, mida teavad Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on teema juba sajandeid olnud teravalt ideologiseeritud, kangelasmüüti pakendatud. Sellest lahingust suurvenelaste rahvustunde upitamiseks loodud müüt ei haaku samas kuigi hästi allikaist teadaoleva ega üldise ajalootaustaga. Ometi on Jäälahing tänuväärne teema, jutustamaks mitte ainult sellest ammusest kokkupõrkest, vaid üldse tollasest ajast, oludest ja inimestest. Jäälahingus peegeldub see kauge ajastu nagu veetilgas.

Ralf Vessenberg on üks Eesti rikkamaid inimesi, kes ostab kokku erinevaid firmasid ja ajakirjanike meelehärmiks ei jaga kunagi intervjuusid. Vessenbergi eraelu on mõistatus ning tema asjaajajana töötab Martin Fuks, kes peab täitma ülemuse tahtmisi ja korraldusi. Nüüd tekib Vessenbergil eriti arusaamatu soov – ta soovib osta isikliku elevandi.

Aliide on võõrastemajapidaja ning Eesti kõige paksem naine. Kui Aliide loo avastavad kõmuajakirjanikud, saab temast üks kõige kuulsamaid inimesi 1930ndate Eestis. Konkureerivad laadakorraldajad hakkavad naise raha eest näitamise nimel võitlema ning tärkav kollane ajakirjandus kajastab tragikoomilist lugu naudinguga.

Tauno Vahter (snd 1978) on avaldanud kiidetud ning väheloetud novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ ning oluliselt rohkem loetud romaanid „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ ja „Hea venelane“. „Elevandi üksilduse“ sündmused põhinevad osaliselt tõsilool, mis kirjutatud arhiiviallikate ja meenutuste põhjal.

Hageri kihelkonna ajalooraamat jutustab kihelkonna loodusest ja pärandkultuurist, kaugemast ajaloost muinasajast kuni tänapäevani, arheoloogiast, liiklemisteede ajaloost, matmistavadest ja kalmistustest, vaimu- ja usuelust, vennastekoguduse liikumisest, hariduselust, maa-arhitektuurist ja mõisatest, murdekeelest, rahvarõivastest, Hageri kiriku ja kirikumõisa loost, kunstnikest ja kunstisündmustest, spordist, massilisest kolhooside moodustamisest, metsavendade tegevusest ning vabaduse monumendi loost.

 

1993. aasta Eestis alles õpitakse uut moodi elama. Eesti-vene perekonnast pärit Artur Lukin külastab ühe korrusmaja keldris juuksurit ning see muudab tema ja ta lähedaste elu. Järgnevad sündmused viivad ta konkureerivate Tallinna sensitiivide veidrasse ja koomilisse maailma, referendumiks valmistuvasse Narva ning muudesse ootamatutesse olukordadesse kirju seltskonnaga.

Tauno Vahter on varem avaldanud raamatud “Pikaajaline kokkusaamine” ning “Madis Jeffersoni 11 põgenemist”. Ta on pälvinud Tuglase novelliauhinna, Vilde kirjanduspreemia ning sai koolis tsiviilkaitseviktoriinil teise koha.

 

Kõik tahavad mõnikord põgeneda, kuid Madis Jefferson on põgenenud terve elu: kodunt, sõjaväest, laevalt, Eestist, vanglast ja mujalt. Juhuse ning veidra sisemise tungi tõttu sattub Madis Jefferson mitmele mandrile, keset suuri ajaloosündmusi ning on oma mitme nime all korduvalt tagaotsitav, tema uskumatu juhtumiga näevad vaeva politsei, nõukogude julgeolek ja sõjavägi.

Tauno Vahteri „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ põhineb tõestisündinud lool ning on kirjutatud Eesti ja USA arhiivides leiduva materjali alusel.

 

Kodu on meie kindlus ja meie õnne allikas. Kodu on koht, mis on täidetud mugavusega, koht, kus võime tunda end turvaliselt, koht, mis täidab meie vajadusi. Saame seal täielikult lõõgastuda ja olla meie ise ning luua erilisi mälestusi ühes pere ja sõpradega. „Väikese hygge-raamatuga“ tuntust kogunud Meik Wiking on kirjutanud Taani disainist ja traditsioonidest inspireerituna uue raamatu, mille juhatusel saab igaüks oma kodu hubaseks pesaks muuta ja elada samamoodi nagu maailma õnnelikemateks inimesteks peetavad taanlased. Autor näitab meile Kopenhaageni õnneuuringute instituudi uurimustööl tuginevate lihtsate nõuannete abil, kuidas luua õnnelik kodu. Ta selgitab, millist rolli mängivad ruum ja elupaiga suurus, kui oluline on valgustus ja kuidas saame kasutada kodu selleks, et parandada suhteid lähedastega. Pole tähtis, kui palju on teil tube või kui suur on eelarve – värvide, valgustuse ja nutikate disainilahenduste abil saame kõik luua endale kodu, mis tulvil õnne ja hygge’t.

Karl August Hindrey (1875–1947) esimese kogumiku "Kirjad noortele" viit osa on raamatus nimetatud kirjadeks – Pariisist, kodust, Euroopast, Tartust, Eesti Vabariigist. Teise köite "Minu sajand" alajaotused on pealkirjastatud viie vaatusena. Kronoloogiliselt kuulusid esimese köite lood valdavalt 20. sajandi kolme esimesse kümnendisse, teise omad aastatesse 1927–1944. Sellal oli autor ajakirjanikutööst kui põhitegevusest juba loobunud. Raamatu esimeses vaatuses kohtab lugeja veel autori kommentaare Euroopa poliitiliste päevasündmuste kohta. Teine ja kolmas vaatus pakuvad peamiselt suviseid muljeid Pühajärvelt ja Käsmust. Neljas ja viies vaatus on pühendatud eeskätt eesti kultuurile, selles tegutsejatele, teostele ja suundumustele. On mõned lood vapratest sõjameestest, nagu Ernst Põdder ja Johan Pitka. Tuleb juttu vabadussõjalastest. Lõpuks tagasivaade Jaan Tõnissoni "Postimehele" ja 1940-ndate tumedate tundide kajastused.

Tuntud režissöör leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hästi kavandatud enesetapul võivad olla soovimatud tagajärjed. Korteriühistu muretseb kõlbluse pärast. Nende ja raamatu ülejäänud lugude ühendavaks elemendiks on põgusad või juhuslikud kohtumised, millest võivad tekkida veidrad kogemused ja üllatavad tagajärjed.

2020. aastal ilmunud novellikogu „Pikaajaline kohtumine“ on Tauno Vahteri (snd 1978) esimene raamat.

 

Elvine Osko (n. Türnpuu) sündis Valga linnas 21.06.1922 raudteelaste perekonnas. Ema Hilda oli Soome Lotta, kes tuli priitahtlikult „Põhjapoegadega" Vabadussõtta. Elvine alustas kooliteed Valgas, ning lõpetas algkooli Märjamaal. Õppis Tallinnas kodumajapidamiskooli õmbluse ja ilutikanduse alal. Kui punased tulid, tuli kool pooleli jätta. Algas sõda, sakslaste sissetulekuga põgenes pere Soome-Rootsi. Rootsis läks Elvine õhtukooli ja lõpetas õmblusala diplomiga. Seejärel tuli ta üksi Kanadasse, kus 1954 alustas ühist eluteed Paul Oskoga. „Üks paljudest" kirjutamist alustas Elviine Rootsis. Trükiviis jõudis 52 aastat hiljem Kanadas trükki. Elvine suri 9. juunil 2004. Maetud Soomes, Keuruus. Raamatus on säilitatud autorile omane keelekasutus. Sisaldab luuletusi ja jutustusi.

Fenno-Ugria aastaraamatul „Soome-ugri sõlmed 2024“ on Karjala fookus nii Venemaa kui Soome poolelt; artikleid on Kaljo Põllu 90. sünniaastapäeva puhul, Arvo Valtoni mälestuseks, aga ka Viiburi linna ajaloost, ingerlaste, karjalastega seostuvate teemade eri käsitlusi, samuti ülevaade soome-ugri rahvaste kongressidest Venemaal 2024.

 

Sebastian Haffneri „Ühe sakslase lugu" räägib esimesest kolmest aastakümnest ühe targa ja järjekindla mehe elus. Peenest irooniast ehtsa raevuni ulatuval moel vaatab Haffner oma meenutustes 1939. aastal vahetu tunnistajana tagasi Saksamaal kogetule. See oli tappidest lahti maailm: 1923. aasta kappav inflatsioon, nälg ja küllus käsikäes; bruuni ussina tänavail looklevad natsirongkäigud, tõstetud käed ja „Heil Hitler!"; poliitilised mõrvad ja juutide vaenamine; erakondade radikaliseerumine ja kulminatsioonina Hitleri nimetamine riigikantsleriks. Aastaid hiljem, 1938, õnnestub autoril, kes ise pole ei rassiliselt ega poliitiliselt ohus, aga kes ei suuda natse taluda, pääseda pagulusse Inglismaale, kus ta võib läbielatust vabalt kirjutada: pealtnägijana seletada, kuidas Hitler võimule pääses. Need mälestused jäid lõpetamata ja ilmusid alles 2000. aastal autori pärandist.

Lugulaule. Tõdemusi. Laur Lomper. Tõnu Oja Ligi 40 aastat on keegi salapärane Laur Lomper kirjutanud laulutekste erinevatele Eesti ansamblitele, tõlkinud muusikale, seadnud sõnu lavastustesse ja multifilmidesse ning loonud isegi ooperile libreto. Milline on aga Laur Lomperi seos näitleja ja harrastuspoeedi Tõnu Ojaga? Või kas ta üldse harrastaja ongi? Aeg on maha võtta mask, nii naerev kui ka nuttev – pole siin mingit komöödiat ega tragöödiat! DearFlip: Loading PDF 100% ... 1 „Laur Lomperiga koos töötamine on suur nauding kõigile, kes oskavad hinnata head seltskonda, nalja, kannatust ja vaeva.“ Rasmus Puur „Oma healt sõbralt olen õppinud lihtsust ja ausust, sõna väärtust nii laval kui kirjasõnas.“ Villu Kangur „Ta oskab ühe reaga öelda rohkem kui mõni terve lehekülje rind-, põim- ja kiillausetega.“ Sepo Seeman „Tänu meie koostööle on Tõnu endas kreeka mässajale/hipile (rembetis) iseloomu leidnud ja andnud inspiratsiooni ka Laur Lomperile.“ Olavi Kõrre „Mitte ainult peenelt pikantseid vemmaldusi ei vormi Laur laulu sisse, vaid ka väga siiraid, südamlikke ja armsaid värsse.“ Andres Raag „Sellise haarde ja tunnetusega võib päris huvitav olla siin ilmas elada. Ma loodan, et saan Tõnu hingekriipivast loomingust veel puudutatud saada.“ Juuli Lill KATEGOORIAD: Enim müüdud, Ilukirjandus, Kõik raamatud, Parimad 2025

Taani kohta öeldakse tihti, et see on maailma kõige õnnelikum riik. Selle kõige põhjuseks on üksainus asi – hygge. See raamat aitab sul olla rohkem hygge – alates õige valgustuse valikust ja õhtusöögi planeerimisest kuni hygge esmaabikomplekti komplekteerimise või isegi selleni, mida selga panna. Meik Wiking on Kopenhaageni õnnelikkuse uuringute instituudi tegevjuht ning uurinud aastaid Taani elustiili võluväge.

Esimene eestikeelne populaarteaduslik teos äikesest, mis selgitab, kuidas ja miks ühinevad õhk, veeaur ja päikesesoojus laastavaks äikesetormiks. Raamat annab ülevaate äikese tekkest, välgu olemusest, piksepilve elutsüklist ja tutvustab äikese uurimise ajalugu ning tänapäeva. Käsitletakse ka välgu ohte ja kaitset ning äikesevaatlusi.