Tooted
Uuest positiivsest psühholoogiast, mille teadvustamine aitab leida ja avada oma loomuse ning kogeda selle õitselepuhkemist kogu täiuses. Positiivne psühholoogia hellitab tõemeeli helget lootust, et kuigi oled tõrjutud elu umbtänavatesse, kus on napilt rõõme, vähe rahuldust pakkuvat ja kui kõik näib olevat kaotanud mõtte, on sellest ometi väljapääs. On olemas tee, mis viib rõõmule ja rahuldusele, tugevuse ja vooruse kõrgustesse, ja lõpuks püsikindla toimetulekuni, annab kõigele tähenduse ja eesmärgi.
Ralf Vessenberg on üks Eesti rikkamaid inimesi, kes ostab kokku erinevaid firmasid ja ajakirjanike meelehärmiks ei jaga kunagi intervjuusid. Vessenbergi eraelu on mõistatus ning tema asjaajajana töötab Martin Fuks, kes peab täitma ülemuse tahtmisi ja korraldusi. Nüüd tekib Vessenbergil eriti arusaamatu soov – ta soovib osta isikliku elevandi.
Aliide on võõrastemajapidaja ning Eesti kõige paksem naine. Kui Aliide loo avastavad kõmuajakirjanikud, saab temast üks kõige kuulsamaid inimesi 1930ndate Eestis. Konkureerivad laadakorraldajad hakkavad naise raha eest näitamise nimel võitlema ning tärkav kollane ajakirjandus kajastab tragikoomilist lugu naudinguga.
Tauno Vahter (snd 1978) on avaldanud kiidetud ning väheloetud novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ ning oluliselt rohkem loetud romaanid „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ ja „Hea venelane“. „Elevandi üksilduse“ sündmused põhinevad osaliselt tõsilool, mis kirjutatud arhiiviallikate ja meenutuste põhjal.
Hageri kihelkonna ajalooraamat jutustab kihelkonna loodusest ja pärandkultuurist, kaugemast ajaloost muinasajast kuni tänapäevani, arheoloogiast, liiklemisteede ajaloost, matmistavadest ja kalmistustest, vaimu- ja usuelust, vennastekoguduse liikumisest, hariduselust, maa-arhitektuurist ja mõisatest, murdekeelest, rahvarõivastest, Hageri kiriku ja kirikumõisa loost, kunstnikest ja kunstisündmustest, spordist, massilisest kolhooside moodustamisest, metsavendade tegevusest ning vabaduse monumendi loost.
Raamatus vaadeldakse haridusministeeriumi ja teiste hariduse juhtimisega tegelnud asutuste loomist, struktuuri, ülesandeid ja nende täitmist saja aasta vältel, haridusalase seadusandluse muutusi, valdkonna käekäiku määranud olulisemaid isikuid. Käsitletud on ministeeriumi rolli üldise hariduspoliitika ja hariduse sisu määramisel, samuti teiste riigi- ja muude asutuste survet. Koolivõrku ja eri koolitüüpe käsitletakse statistiliselt. Ülevaatele on lisatud dokumente, samuti haridusministrite ja teiste haridusametkondade juhtide loetelu.
1993. aasta Eestis alles õpitakse uut moodi elama. Eesti-vene perekonnast pärit Artur Lukin külastab ühe korrusmaja keldris juuksurit ning see muudab tema ja ta lähedaste elu. Järgnevad sündmused viivad ta konkureerivate Tallinna sensitiivide veidrasse ja koomilisse maailma, referendumiks valmistuvasse Narva ning muudesse ootamatutesse olukordadesse kirju seltskonnaga.
Tauno Vahter on varem avaldanud raamatud “Pikaajaline kokkusaamine” ning “Madis Jeffersoni 11 põgenemist”. Ta on pälvinud Tuglase novelliauhinna, Vilde kirjanduspreemia ning sai koolis tsiviilkaitseviktoriinil teise koha.
RADIO VATICANA – ESTONE on kirjutatud kõikidele käsikirjadele, mis on säilinud Vello Salo iganädalastest saadetest Vatikani Raadios aastail 1948–1953 ja 1961–1965. „Jumalale on kõik võimalik“ on Vello Salo pärandit tutvustava koguteose teine osa. Kultuuriloolane Ivar Tröner on teinud raadiosaadete tekstidest esindusliku valiku. Vatikani Raadio eestikeelsetel saadetel on eriline koht Eesti aja- ja kultuuriloos. Katoliku kiriku sündmuste kajastamise kõrval vahendasid Salo raadiosaated ka eesti kirjandus- ja kultuurisündmusi. Põhirõhk oli aga katoliku kiriku tutvustamisel tollastele välis- ja kodu-Eesti inimestele.
Kõik tahavad mõnikord põgeneda, kuid Madis Jefferson on põgenenud terve elu: kodunt, sõjaväest, laevalt, Eestist, vanglast ja mujalt. Juhuse ning veidra sisemise tungi tõttu sattub Madis Jefferson mitmele mandrile, keset suuri ajaloosündmusi ning on oma mitme nime all korduvalt tagaotsitav, tema uskumatu juhtumiga näevad vaeva politsei, nõukogude julgeolek ja sõjavägi.
Tauno Vahteri „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ põhineb tõestisündinud lool ning on kirjutatud Eesti ja USA arhiivides leiduva materjali alusel.
Tuntud režissöör leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hästi kavandatud enesetapul võivad olla soovimatud tagajärjed. Korteriühistu muretseb kõlbluse pärast. Nende ja raamatu ülejäänud lugude ühendavaks elemendiks on põgusad või juhuslikud kohtumised, millest võivad tekkida veidrad kogemused ja üllatavad tagajärjed.
2020. aastal ilmunud novellikogu „Pikaajaline kohtumine“ on Tauno Vahteri (snd 1978) esimene raamat.
Fenno-Ugria aastaraamatul „Soome-ugri sõlmed 2024“ on Karjala fookus nii Venemaa kui Soome poolelt; artikleid on Kaljo Põllu 90. sünniaastapäeva puhul, Arvo Valtoni mälestuseks, aga ka Viiburi linna ajaloost, ingerlaste, karjalastega seostuvate teemade eri käsitlusi, samuti ülevaade soome-ugri rahvaste kongressidest Venemaal 2024.
See raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohtades ja (taas)kohtumistest huvitavate inimestega. Autor ei paku veiniõpikut, vaid jagab isiklikku lugu sellest, kuidas ta sammhaaval veini armastama hakkas ja miks ta seda enam jätta ei suuda. See on lugu püüdlusest veini üha paremini mõista, kuid ka teadmisest, et lõpuni veini tunda pole võimalik.
