Tooted

Peeter Helme ja Urmas Vadi „100 aastat, 100 raamatut“ ühendab ajaloo ja kirjanduse. Üksteise kõrvale ritta ja omavahelisse seosesse on pandud viimase aastasaja tähtsad ajaloosündmused ja kirjanikud, kelle teosed on Eestis või mujal maailmas suurt tähelepanu äratanud. Kõike seda on tehtud humoorikalt ja vaimukalt. Põnevat lugemist jätkub alates Karl August Hindrey „Lõhkiläinud Kolumatsist“, Bret Easton Ellise „Ameerika psühhopaadist“ kuni Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdanini“ välja.

„Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986–1994“ käsitleb murranguaastaid alates perestroika väljakuulutamisest kuni taasiseseisvunud vaba Eesti esimeste aastateni. Ajastu märksõnadeks olid läänelik suurlinn, kõrghooned ja tehnoloogiline revolutsioon ja kesklinna särav äriarhitektuur.

Ühel tormisel ööl, kui kärgatab pikne ja tuul murrab oksi, sünnib välgulöögist keset prügimäge tavatu olend. Kui ta endale sõpru otsima hakkab, tuleb välja, et teda pole ei näha ega tunda... ja mis kõige kummalisem – teda pole olemaski! Edaspidi tuleb raamatu peategelasel Eimiskil lahendada keeruline küsimus: kas see, keda olemas pole, saab ometi olemas olla? Kas või õige natuke? Eimiski peab ette võtma pika tee täis põnevaid seiklusi ja värvikaid tegelasi, et lõpuks sellele küsimusele vastus leida.

Jaak Jõerüüda uus raamat sisaldab novelle ja lühiromaani. Kõik tegelased on kaasaegsed inimesed kaasaegses keskkonnas oma kaasaegsete harjumustega. Kuid nende elu, mis võtab vahel ka tragöödia või draama kuju, on ikkagi ajatult üldinimlik, kätkedes kirge ja võõrandumist, jõhkrust ja ilujanu, valelikkust ja alandlikkust, surma ja armastust.

Rahvusvahelise menuki „Viie aasta pärast“ autori võimas lugu emade ja tütarde armastusest Amalfi rannikul. Ema surma järel reisib Katy Positanosse, kus Carol veetis suve enne Katy isaga kohtumist. Seal ilmub tema ette terve, kolmekümneaastane Carol. Ühe Itaalia suve jooksul õpib Katy oma ema tundma noore naisena enne tema sündimist. Romaan näitab kerguse ja soojusega, kuidas pärast kaotust edasi liikuda ja kuidas inimesed, keda armastame, ei jäta meid kunagi päriselt maha.

Jaan Kaplinski mõtiskluslikku lühiproosat aastatest 1996–2000.

Inspireeriv ja rõõmsate illustratsioonidega kokaraamat kassidele. Loomaarstide poolt heakskiidetud retseptide abil saab kassile kergesti valmistada toiteväärtuslikke ja maitsvaid eineid, näiteks kassi sushi’t, kiisu fondüüd või lihasmaoguljašši. Sisaldab ka retsepte erivajadustega kasside jaoks, sünnipäevade ja teiste pühade toiduretsepte, nõuandeid kassi eest hoolitsemiseks ning toitude retsepte, mida saavad nautida kass ja tema omanik koos.

Mõnusad lood õlle- või kohvilauas rääkimiseks

Mahukas, rikkalikult illustreeritud raamat, mis räägib suurepärase kunstniku, teadlase, ränduri, ühiskonnategelase, kirjaniku ja filosoofi Nikolai Roerichi (1874–1947) ja tema perekonna Suurest Retkest – nende kuulsa ekspeditsiooni aastatel (1924–1928) Sise-Aasias, kultuuride algallikate ja kokkupuutepunktide otsinguil, võitluses mitmesuguste takistavate jõududega ning kunstniku loominguimpulssidest ja nende allikaist. Raamatu autor Ljudmila Šapošnikova on nimekas Roerichite-uurija, indoloog, ajaloolane, rändur ja kirjanik, kes aastail 1974–1980 läbis üksinda Roerichite Sise-Aasia ekspeditsiooni marsruudi.

"Minu teine miljon" kujutab endast tahtlikult segi pööratud päevaraamatulehti, sõjaväelasliku rutiini võtmes pakutavat täpset, võigast ja halastamatut reaalsust. Tapamasina kohta kirjutab ja komponeerib Plaser liiga hästi, kirjaniku kohta tunduvad kirjeldused jällegi liiga ehtsad.

Reisikiri 3000-kilomeetrisest jalgsimatkast läbi Uus-Meremaa, mille autor läbis 145 päeva jooksul ilma rahata. Raamat kirjeldab seiklust läbi metsikute maastike, mäeahelike, vulkaanide ja jõgede, kus autor võitles talviste oludega ning kogetas Uus-Meremaa loodust ja kultuuri, sealhulgas maoori traditsioone.

Inimkonna ajalugu läbi helide ja kuulamise

Eesti üheks omapärasemaks luuletajaks peetava Ain Kaalepi loomingus avaldub luule kogu selle mitmekesisuses – vabavärsist eepiliste ja eksootiliste vormideni. Eriti iseloomustavad tema intellektuaalseks või akadeemiliseks nimetatud luulet antiigiihalus ja huvi idamaiste motiivide vastu. Luulekogu «Muusad ja maastikud», mis on ühtlasi õpetlik vaade maailma kultuurile, hõlmab suure osa Ain Kaalepi enam kui 60 aasta jooksul kirjutatud luuletustest. Sealhulgas leidub ka palju selliseid, mida pole varem trükituna avaldatud.

Olümpiamängude ajalugu kolmas raamat käsitleb suvemänge aastatel 1948-1964, sealhulgas Londoni 1948, Helsingi 1952, Melbourne 1956, Rooma 1960 ja Tokyo 1964 olümpiamänge.

Olümpiamängude ajaloo neljas osa käsitleb suvemänge külma sõja aastail ning mänge Mexicos 1968, Münchenis 1972, Montrealis 1976 ja Moskvas 1980. Viimased on eestlastele eriti olulised, sest purjeregatt toimus ju Tallinnas. Nagu ikka, on raamatu lõpus mõne tuntud inimese isiklikud muljed. Moskva mängude muljeid jagab Eesti Maaspordi Liidu JÕUD juhatuse esimees Villu Reiljan.

William Wentoni seikluste III osa. Maailma parima koodimurdja seiklused jätkuvad… Kõigepealt jääb seisma kell Big Beni tornis. Siis ilmub välja salapärane Orbulaatoriagent. Mida ta Williamist tahab? Ja mis asi üldse on orbulaator? Sünged saladused ja pealtnäha lahendamatud koodid läkitavad Williami taaskord ohtlikule seiklusele. William Wentoni lugu on imeline ja ülipõnev. Raamatusarja on saatnud rahvusvaheline edu ja see on ilmunud 37 riigis.

Raamat annab ülevaate Tallinna auväärse Püha Vaimu kiriku ainsana keskajast säilinud nikerdusteküllastest rõdudest ja nende ajaloost. Fotodele on lisatud ka tekst piiblist ning joonistel märgitud detailiderohkete gravüüride asukoht vääridel.

Teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadedakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte.

Raamat sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest. Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.

"Tuleviku majandus" on julge, ettevaatav ja põhjalikule uurimistööle rajatud raamat, milles Ühendriikide välisministeeriumi kunagine innovatsiooninõunik Alec Ross vaeb digiajastu arengusuundi. Ennustamine on alati ohtlik. Tagantjärele on kerge osutada möödapanekutele, ja seda täppisteadusliku kindlusega. Ometi suudab mõtlev analüütik oleviku najal ekstrapoleerida ja suurema või vähema kindlusega ennustada, mida võib praeguste trendide jätkudes tulevikult oodata. Alec Ross viitab raamatus ka tehnoloogia arengust tingitud ühiskondlikele väljakutsetele. Kuidas leida rakendust inimestele, kelle igapäevast tööd hakkab tehnoloogia aina enam ja enam üle võtma? Kuidas säiliks ühiskond, kuis kõigist on üksteisele kasu? Rossi raamat pole utoopia ega antiutoopia. Enne raamatu kirjutamist töötas ta ametites, mis tõid kaasa väga palju reisimist ja erinevate majandussüsteemide uurimist. Alec Ross leiab, et tsükkel fantaasia - innovatsioon - äriline rakendamine toimib kõige paremini avatud ühiskondades, kus soovitakse ja ka suudetakse muutustega kohaneda. See raamat seisab paindlikkuse ja elukestva õppe eest. Tsiteerides maailma majandusfoorumi uuringut: 65% kõikidest töökohtadest on kadunud ajaks, kui tänased lasteaialapsed tööjõuturule sisenevad. Asjad, mis on Eestis hästi, ei tulene sellest, et me valdame koodikirjutamist paremini kui mõne totalitaarse riigi alamad. Olulisem kui kasutatav tehnoloogia on see, mis asub kahe kõrva vahel. See on raamat kõigile, kes tahavad õppida ja õpetada. Ross usub, et me ei suuda tulevikku pea üldse kontrollida, ent peame siiski andma parima, et meie lapsed saaksid homses maailmas hakkama. Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees

Pühendumus, kogemus ja asjatundlikkus on teinud Vaike Uibopuust hinnatud eksperdi. Vaike Uibopuu igatseb rikkalikku laulamist – värvirohket ja varjundirikast, nõtket ja paindlikku, mis omakorda eeldab suurepärast häälevalitsemist. Vaike Uibopuu on õpetanud Tartu I muusikakoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Ta on töötanud dirigendina Vanemuise teatris, dirigeerinud harrastuskoore, Tartu Ülikooli Kammerkoori, Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori ja selle vilistlaskoori. Vaike Uibopuu on olnud laulupidude ja laulupäevade dirigent ja üldjuht.

Sophoklese ja Euripidese klassikaliste tragöödiate undilik ümbermõtestamine kolmevaatuseliseks draamaks, mis lähendab meid Euroopa kultuuri alghetkedele. Näiden sai 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali auhinna.

Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000–6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kallastele elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu nagu tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, peamine toit. On tõenäoline, et Ürg-Peipsi ja Ürg-Pihkva järvel ning Suurel Emajõel peeti maha ka esimesed kähmlused parimate kalastuskohtade pärast. Ja vahest polnud nende kähmluste ajendiks mitte ahnus ja saamahimu nagu ajaloolise aja sõdades, vaid lihtsalt tühi kõht. Edaspidi aga peeti nende veekogude ääres palju lahinguid. Sõditi nii vee peal ja jää peal kui ka järve- ja jõekallastel. Lugejal on võimalus teha kaasa ajarännak 1234. aastal Emajõe jääl toimunud lahingust kuni 1944. aasta sügisel siin peetud II maailmasõja heitlusteni, et tutvuda suuremate lahingute ja väiksemate kokkupõrgetega, mis neil aladel eestlaste, venelaste, sakslaste ja rootslaste vahel on peetud.