Tooted

Leedsi lähedal sündinud ja üles kasvanud Paul Sayeri esimene romaan "Hullumeelsuse mõnud" (The Comforts of Madness) ilmus 1988. aastal ning pälvis Constable'i kirjastuse ilukirjandusauhinna "Trophy", samuti Whitebreadi nii esikteosele kui aasta parimale raamatule antava auhinna. Kuna Sayer on töötanud psühhiaatriahaiglas sanitarina, sai ta oma esikteoses tugineda isiklikele kogemustele. Tänaseks on raamatut tõlgitud mitmetesse keeltesse.

"Juuksurite pikniku" iseloomustuseks seisab originaalväljaande saatesõnas: "Selle raamatu kahekümnes loos viib Felicitas Hoppe oma lugeja äraspidistesse maailmadesse. Saatuse tuju või veider juhus paiskab tema kangelased paikadesse, kus nad püüavad pinda jalge alla saada. Nad on tühipalja kriimustuse kangelased ja õnnetuse rüütlid. Nende lugude dramaatika järgib unenäoloogikat. Pole mingit kindlat pinda ei kangelastele ega lugejale.

Kȩstutis Navakas on üks tunnustatumaid tänapäeva leedu luuletajaid. Tema kujundlikes, kohati unenäolistes luuletustes loovad omavahel seotud elemendid korduvates peegeldustes üha uusi tähendusi.

Tegelased ei suuda pärast Maailmasõda kohaneda moodsa küünilise ajaga ning endisaegse elulaadi kaotusega.

Niisiis on selle raamatu teemaks elulood, täpsemini nende fragmendid: haruharva antakse hinnanguid teostele, ning isikute käsitlusest ilmnev sümpaatia või antipaatia ei ole tingimata vastavuses minu imetlusega või selle puudumisega nende loomingu suhtes. Kaugel hagiograafilisusest ning samuti hardusest, millega sageli kõneldakse suurtest kunstnikest, on need "kirjapandud elud" jutustanud minu hinnangul eelkõige armastuse ja huumoriga. Viimast kohtab kahtlemata kõikide puhul, kuid tunnistan, et esimene puudub Joyce'i, Manni, ja Mishima eluloo käsitluses.

Javier Marías

Raamat on mõeldud kitarri ajaloo huvilistele ja klassikalise kitarrimängu õppijaile.

I osa tutvustab kitarri ja kitarrimuusika ajalugu: kitarri arengut aastasadade jooksul, tähtsamaid kitarriste-virtuoose ja kitarrimuusika loojaid.
II osa käsitleb kitarrimängu algõpetust. Muusikalise materjalina kasutatakse eesti rahvaviise ning algajaile jõukohaseid populaarsemaid kitarripalu.
III osa - mänguõpetus edasijõudnuile - pakub etüüde ja tehnilisi harjutusi, mis annavad ettekujutuse klassikalise kitarrimängu põhitehnikast.
IV osa - 20 populaarset kitarripala - aitavad süveneda interpretatsiooniprobleemidesse.
Raamatu lõpus on populaarsete klassikapalade seaded kahele kitarrile.

Millal algab sündmus?

Ei algagi. Alati on midagi enne olnud. Sündmus algab, nagu oja algab nirest ja nagu nire algab immitsevast sooveest.

Kus algab jutustus?

Võibolla kuusejuure all.

Filoloog ja meediakriitik analüüsib aritklikogumikus "Kommikoer ja pommikoer" Eesti ajakirjanduse eilset ja tänast päeva ning selle ees seisvaid uusi väljakutseid netimeedia ajastul.

Mida tahavad Eesti mehed öelda elu ja kunsti, Eesti oleviku, tuleviku ja mineviku kohta? Kellele nad esitavad eksistentsiaalseid küsimusi? Mida vihkavad ja põlgavad, mida soovivad ja loodavad? Kas nendes kirjades väljendub meie praeguse elu läbilõige ja vaimuseis? Kogumikku "Kuusteist Eesti kirja" võib pidada mõtteliseks järjeks varem "Loomingu Raamatukogu" sarjas ilmunud Eesti naiskirjanike kogumikele "Kaksteist eesti kirja" (1995) ja "Kolmteist Eesti kirja" (2016).

Willa Catheri loomingut uurides on tihti raske vahet teha, kus lõpeb tõsielu ja algab väljamõeldis. Iseäranis selgelt on elulooliste seikade loomingusse põimimist ja kunstilist töötlemist jälgida tema esimeseks meistriteoseks nimetatud romaanis "Minu Antonia". "Minu Antonia" jutustaja Jim pajatab suures osas Willa Catheri enese lugu. Tõsielulised prototüübid on on paljudel "Minu Antonia" tegelastel. "Minu Antonia" pälvis juba ilmudes kriitikute tähelepanu. Kiideti Catheri oskust anda edasi Nebraska loodust ja inimesi, leiti, et romaan seob mõjusalt realismi ja naturalismi. Hiljem tõusid huviorbiiti romaani erootilised allhoovused.

Eestis seni näitekirjaniku ja "Päevaraamatute" autorina tuntud poola kirjanduse suurkuju jutuvalimik sisaldab 6 lugu kogumikust "Bakakaj". Gombrowiczil puudus respekt nii ülikoolides õpetatava filosoofia kui ka kirjanduse kui niisuguse vastu, mida ta pidas snobistlikuks rituaaliks. Ise püüdis ta kirjutades vabaneda kõigist käibivatest reeglitest; tema eksistentsi ja inimpsüühika sügavustesse kaevuvates juttudes leidub nii fantaasiat, absurdi kui ka huumorit.

Romaan inimese elust pärast suurt armastust: pealkiri "Raugaiga" peaks väljendama mõtet, et suure ja tõelise armastuse möödudes me muutume hingelt raugaks, kes selle sõna tõelises tähenduses ei ela enam.

Novell "Reekviem armastusele" valmis aastal 1896 ja ilmus samal aastal ka trükis. Mitmeski mõttes on tegu ühe von Saari meisterlikuma novelliga. Von Saar ise kirjutas kirjanduskriitik Moritz Neckerile raamatu lõpetamise järel järgmist: "Tunnistan, et pean seda õnnestunud tööks, ehhki, nagu peaaegu alati, leiaks ka üht-teist laita. Igal juhul olin sie endale modelliks. [---] Enamikku minu novellidest hakatakse kahjuks tõeliselt nautima alles pärast minu surma - kui minu teoseid siis üldse veel nauditakse."

Tõlkija Marta Sillaotsa mälestusteraamat annab huvitava ülevaate 20. sajandi alguse Tallinnast ja selle kirjanduselust, Esimese maailmasõja sündmustest ja Eesti Vabariigi algusaegadest.

XX sajandi prantsuse kirjanduse särava sõnameistri romaan "Silmapaistmatu inimene" on tema vaimne testament. "Ilus hommik" on mõistujutt inimese kõige imelisemast võimest - kujutlusvõimest.

See on ühtlasi jutustaja ja minategelase nimi. Autor on winnebago indiaanlane Sam Blowsnake, kes loovutas oma värvika eluloo antropoloog Paul Radinile aastal 1913.

Inglise kirjaniku Ronald Firbanki (1886-1926) tuntumaid teoseid "Valmouth" on helgetooniline fantaasia elust pikaealiste poolest kuulsas kuurortlinnakeses. Romaanis ilmneb autori maalikunsti- ja teatrilembus. Peatükid on kui butafooriarohke näitemängu vaatused. Lühiromaani kergele ja elurõõmsale põhitoonile lisavad vürtsi eksootika, vihjed katoliiklikele kombetalitustele ning kerge erootiline varjund.

Kogumik sisaldab 7 lühilugu, mis on kirjutatud aastatel 1958–1968. Autor ise on öelnud, et leidis just neid kirjutades oma õige tooni, "iroonilise kõrvalpilgu maailmale ja omaenese elule", ja temast sai romaanikirjanik. Lood vaatlevad armastuse ja põlguse, tõe ja vale, olemise ja näimise keerukaid vahekordi.