Tooted

Juuksur Helena leitakse surnuna omaenda voodist. Esialgu ei paista juhtum mõrvana, kuid Harjunpääl tekib kahtlus, kui ta märkab, et Helena raha ja poiss-sõber on kadunud. Peagi selgub, et poiss-sõber on avalikkusele ohtlik petis. Armastuse seadused paljastavad endi karmimad küljed – sealhulgas selle, kuidas nad kontrollivad politseiniku enda elu.

«Hirmu ministeeriumi» (1943) peetakse üheks parimaks spionaažilooks. Selle peategelast Arthur Rowe'd, kellest tahetakse teha võimsate jõudude mängukanni, rõhub üksildus ja meeleheide, ehkki tärganud armastus noore neiu vastu sisendab temasse uut lootust. Põneva tegevustiku taustal ilmneb autori sügav kaastunne kannatava inimese suhtes, mis on Graham Greene'i loomingule nii iseloomulik.

„Külmvereliselt“ on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.

Jules Naud' pootshaak oli millessegi kinni jäänud, veidi aja pärast hakkas see miski nihkuma ja uued õhumullid tõusid veepinnale. Ta tõmbas pootshaaki aeglaselt ülespoole, ja kui konks jõudis veepiirile ilmus nähtavale kummaline pakk - see oli nööriga kinni seotud ja ajalehepaber selle ümber oli lõhki kärisenud. See oli inimese käsi, terve käsi, õlast kuni labakäeni, mis oli vees omandanud kahvatusinkja värvingu ja oli pehme nagu surnud kala.

Rex Stouti kriminaalromaani peategelasteks on eradetektiiv Nero Wolfe ja tema sekretär Archie Goodwin. Käesolevas romaanis satuvad nad juhuslikult peale autoavariid ühe restoranipidaja maavaldustele. Seal saavad nad juuresolijaiks surmajuhtumile, kus pull Caesar tapab naabrusest pärit noormehe. Kuid kas oli ikka tapjaks pull? Algab juurdlus.

Asi näis nüüd päris kindel olevat; söör Marcus luges teletaibiteadetest, et kaks valitsust, keda see esmajoones puudutas, ei kavatsenud ultimaatumi tingimusi muuta ega vastu võtta. Tõenäoliselt viie päeva jooksul on vähemalt neli maad sõjajalal ning lahingumoona tarbimine tõuseb miljoni naelani päevas. Ja ikkagi ei olnud söör Marcus jäägitult rõõmus. Davis oli tublisti vusserdanud; kui ta oli Davisele öelnud, et mõrvar ei pea oma kuriteost kasu saama, polnud ta sugugi oodanud seda tobedat lugu varastatud rahatähtedega. Nüüd tuleb tal ööajast niikaua telefoni juures istuda, kuni helistatakse.

James M. Caini (1892-1977) "Postimees helistab alati kaks korda" kuulub ameerika kuritööromaani klassikasse. Siin on mõrv, mida kaks korda üritatakse. Ja armastus, mis sõgestab. Ja unistused, mis ei ole määratud täituma. Aga eelkõige on siin hoogne ja põnev lugu hemingwaylikult sõnatihedas ja -täpses proosas, mis haarab iga lugejat. Romaani on korduvalt dramatiseeritud, filmitud, isegi ooperiks muundatud. Vahest kõige kuulsam filmiversioon pärineb 1981. aastast, milles peaosi kehastasid Jack Nicholson ja Jessica Lange. Cainilt on õppinud ja tema stiili jäljendanud paljud kodu- ja välismaised kirjamehed. Teiste hulgas ka Albert Camus oma romaanis "Võõras".

Selle USA kirjaniku raamatud on põhiliselt poliitilised thrillerid, kus ükski valitsus või institutsioon ei ole vähimalgi määral usaldatav ja inimesed on vaid pisut paremad. "Amortiseerunud" agentide mahakandmised, uute agentide värbamine, valimiskampaaniate ja avaliku arvamuse juhtimine on peamised teemad tema raamatutes - ka käesolevas - mille kangelasteks on keskmisest kõrgema intellektiga, maailma avatult suhtuvad uuendajad, kellele kangelaslikkus on ainsaks tegutsemismotiiviks.