Tooted

Raamatu koostaja, kirjandusmuuseumi teadusdirektori Sirje Oleski sõnul saatis Orase-Ivaski kirjavahtuse Iirimaalt Eestisse Astrid Ivask. Raamatusse on kogutud 200 kirja ehk kogu Orase-Ivaski 24 aastat väldanud kirjavahetus. Tegu on esimese raamatuga, mis on koostatud Eestisse saadetud pagulasmaterjalide, arhiivimaterjalide põhjal. See peaks näitama, et väliseestlased võivad siia kultuuriloolist materjali rahus saata - need võetakse vastu ja neist tehakse midagi.

Mari Möldre muhedas toonis kirjutatud mälestustes meenutab näitleja oma paljusid lavarolle (sh. Tootsi rolli) ning elukäiku varasest lapsepõlvest peale.

Dokumentaalromaan 1997-2009 "Kunstirahva akadeemia II" on Heino Kiige mõneti põnevgi reportaaž ühest kultuurielu sündmustereast, mis seni avalikkuse eest üsna varjul olnud. Kuue kunstiala aktiivsed inimesed loovad mittetulundusühingu seaduse alusel Eesti Kaunite Kunstide Akadeemia. Kuna eraalgatus ei leia rahalist toetust, muudab see akadeemia end initsiatiivgrupiks, kes taotleb Riigikogu seaduse kaudu avalik-õiguslikku Eesti Kaunite Kunstide Akadeemiat, mis on analoogiline Teaduste Akadeemiale.

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.

Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamatud "Sest ümmargusest maailmast" ja "Laiemasse maailma", mis ilmuvad nüüd esimest korda ühiste kaante vahel. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt oma lapsepõlve- ja noorusaega Põhja-Saaremaal, pärastist kujunemist silmapaistvaks teadlaseks ning tegevust Eesti riigi ja rahva hüvanguks, kuni tuli tagasipöörduva Nõukogude okupatsioonivõimu eest kodumaalt põgeneda ja paguluses kohaneda. Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi Gustav Ränk sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. Ränk sai Kuressaare pedagoogilistel kursustel algkooliõpetaja kutse, lõpetas Tallinna kolledži ja seejärel Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna, saades hiljem filosoofiadoktoriks; oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ta töötas mitmes koolis õpetajana ja Eesti Rahva Muuseumis eri ameteis, sh. rahvateaduste osakonna juhataja abina ja muuseumi sekretärina ning 1943-1944 muuseumi direktorina, juhtides Eesti kultuurivara päästmist hävitava sõja jalust. Ränk oli aastail 1938-1944 Tartu ülikooli esimene etnograafiaprofessor. 1944. a. septembris põgenes ta Rootsi. Rootsi riigi stipendiaadina sai ta tööd Stockholmi ülikooli rahvateaduste instituudis ja oli hiljem Stockholmi ülikooli etnoloogiadotsent. Ränk oli ka Rootsis tegutsenud Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud ja juhataja. Tartu ülikool tunnustas tema teeneid 1990. a. audoktoriks valimisega. Gustav Ränk suri 5. aprillil 1998 Stockholmis ja on maetud Karja kalmistule Saaremaal

See Ain Kalmuse ajalooline romaan käsitleb meie kodumaa üht heroilisemat perioodi. Teos algab piiskop Alberti võõruspeoga, kus vangistatakse Liivi maavanemad, ja lõpeb Tallinna lahinguga ning linna vallutamisega taanlaste poolt. Peategelaseks on autori eelmisest romaanist «Jumalad lahkuvad maalt» tuttav Tabelinus, kes elab läbi sügavaid pettumusi ja irdub ristiusust. Tema saatus ongi romaani tulipunktiks, millele ajajärgu dramaatika moodustab ereda tausta.