Tooted

Tuntud ungari kirjaniku Géza Ottliku (1912–1990) romaan „Kool piiril“ käsitleb ühe Ungari piiri äärse sõjakooli sisemaalima. Lugu esitatakse kahe jutustaja, sõjakooli kahe kasvandiku vaatepunktist. Ühe – surnud Medve – mõtted pärinevad käsikirjast, milles ta kirjeldab detailselt kasvandike eluolu ning üritab võimalikult täpselt edasi anda kogu õhustikku. Teine jutustaja on Medve sõber Beebee, kes kommenteerib ja täiendab sõbra käsikirja. Kaks vaatepunkti ja kaks ajatasandit annavad kokku üldpildi. Näeme, kuidas värsked kasvandikud kaotavad piirsituatsioonis järk-järgult oma lapseliku süütuse ja on sunnitud valima: autonoomia, solidaarsus, pugemine või karjainstinkt. Nad õpivad, kuidas pidada vastu vaenulikus maailmas ning kuidas käia säästlikult ringi sõnade ja liigutustega. Romaan käsitleb moraalseid väärtusi ja on piisavalt üldistusjõuline, et pakkuda unustamatut elamust ning mõtlemisainet tänapäeva lugejale. Ungaris on „Kool piiril“ muutunud kultusromaaniks.

Raamatus meenutab onu Moritz oma lasteaia- ja koolikaaslasi, tööaastaid Tallinna Moemajas, Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Lauristini-nimelises Masinaehitustehases ning ka inimesi, kellega ta erinevates situatsioonides kohtus. Raamatus on kaks paralleelset ja vastastikku põimuvat liini: Moritza elulugu ning Tiivi ja Alfonsi suhete keerdkäigud. Teose peategelane onu Moritz figureerib ka David Vseviovi varem ilmunud raamatutes „Elulugu. Kaks esimest nädalat“ (2019) ja „Onu Moritza sõnaraamat“ (2021).

Tom läks välja, et teha, mis tarvis. Ta suhtus sellesse arukalt, või vähemasti pidas oma suhtumist arukaks. Auk peab olema viis jalga sügav, ja jutul lõpp. Asi edenes. Oli juba üsna valge, ehkki päike polnud veel tõusnud, kui ta kaevamie lõpetas. Ta sikutas presendisse mässitud laiba ümber seotud nööri. Laip kukkus auku põntsatusega, mis oli sulaselge muusika Tomi kõrvadele. Ka mulla tagasikühveldamine oli nauding. Siis kõndis ta aeglaselt, oma saavutusest rõõmu tundes tagasi koju.

Elu puutumatu looduse keskel ja karmides tingimustes, kohtumised paljude omataoliste rändurite ja nende abiliste – koertega – ajaendasid autorit kirjutama kaht käesolevas köites leiduvat suurepärast loomajutustust, mis on säravad pärlid kogu maailma kirjanduslikus animalistikas ning haaravad oma elamuslikkuse ja kunstilise sõna jõuga ikka uusi lugejate põlvkondi. Tutvustamaks autori meisterlikkust ka lühemas vormis, on köitesse valitud viis juttu, mille tegevus toimub karmis põhjalas, enamasti autori enese nähtud paikades.