Tooted

Uurimusi Jüri Seliranna auks

„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi. Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.

Nooruses tõsise õnnetuse läbi elanud mehe head ja halvad teod Väike-Maarja lähedase küla saatuse kujundajana. Mitme süžeeliiniga loo sisutiheda sündmustekeerise pöördepunkte on külanaise saladuslik surm ning sellele järgnev erakliku noormehe kadumine pärast ootamatu lahendusega pidu. Aastakümneid hiljem selgub tõde ja läheb täide aegade raamatu finaalis ettemääratu.

 

Raamat algab lapsepõlvemälestustega Raplast ning kirjeldab 1905. ja 1917. a. sealseid revolutsioonilisi sündmusi ning autori poliitiliste vaadete kujunemist. Järgneb ebaõnnestunud töökohaotsing Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon ja esimene saksa okupatsioon, autori tegevus Noorproletaarlaste Ühingus, õpetajaamet Setumaal, reisid Šveitsi, tegevus Tartus, 1924. a. 1. detsembri sündmused ning vangistus. Autor vabanes 1931. aastal ning reisis Nõukogude Liitu. 1933. a. saadeti ta Taani Meremeeste ja Sadamatööliste Internatsionaali eesti sektsiooni tööd korraldama. Pärast 1940. a. pööret töötas autor ajalehe "Noorte Hääl" ja ajakirja "Looming" juures.

Kolmas trükk. Raamatus kirjeldatakse lukksepatöid masinatehases. Tutvustatakse lukksepatöödel kasutatavaid seadmeid, tööriistu, rakiseid ning metallilisi ja mittemetallilisi materjale. Lähemalt tutvustatakse lukksepaoperatsioonide ratsionaalseid töövõtteid ning tööde mehhaniseerimis- ja automatiseerimisvõimalusi, samuti mitmesuguste materjalide töötlemisviise.

Leopold von Schroeder (1850–1920) sündis ja käis koolis Tartus. Õppis ja töötas (1877–1893) Tartu Ülikoolis, oli esimene Eestist pärit India-uurija. Hiljem lahkus venestamise survel Tartust ja töötas Innsbruckis ning oli Viini Akadeemia akadeemik. Selles raamatus on väga suur osa tema Eesti elul ja Tartu Ülikoolil, nii et käib suurel määral rubriigi «Estica» alla. Selle tõlkimist soovitas juba kadunud Linnart Mäll aastaid tagasi, aga on ikka muude tööde tõttu edasi lükkunud. Nii, et see on ka omamoodi Linnart Mälli mälestuseks, kes on Schroederit uurinud ja temast kirjutanud ja oli ise tema töö jätkaja Tartu Ülikoolis, ehkki ligi sajandilise vahega.

Populaarteaduslik ülevaade

Southern Evening Herald, jaanuar 1988 KAKSKÜMMEND VIIS AASTAT JÕHKRATE MÕRVADE EEST Eile mõistis Winchesteri kriminaalkohus Olive Martinile, 23 aastat vana, elukoht Dawlington, Leven Road 22, eluaegse vanglakaristuse ema ja õe tapmise eest eriti jõhkral viisil, soovitusega, et ta istub ära kakskümmend viis aastat. Kohtunik nimetas Martinit «koletiseks, kelles pole kübetki inimlikkust», ja rõhutas, et julmust, mida ta näitas üles kahe kaitsetu naise vastu, ei saa mitte millegagi õigustada. Pimedal ja pakaselisel talvehommikul kell 5.30 astus vaba Skulptor välja vanglaväravast. See oli kaks tundi varem, kui ajalehed olid teada andnud. Ta oli taotlenud luba – ja saanud selle – astuda tagasi ühiskonna rüppe ilma avalikkuse võimendatud tähelepanuta, mis oli saatnud teisi juhtumeid, kus mõni inimene oli pääsenud ebaõiglasest vangistusest.