Tooted
Hõbemägi – see on romaan romantilisest armastusest. Kirjanik loob selles müstiliselt võbeleva õhkkonna, milles kurjus tegutseb kõrvuti headusega. Hõbemägi – see on keset valgeid kaski seisev kummituslik maja, mis painab Mallie Rice’i kui minevikukurjuse kehastus. Selle maja peegelgaleriis ei suuda isegi Gerald Gorham – Gorhamite muinasjutulise aardekogu hooldaja – eristada näilist tegelikkusest. Ometi peab Mallie välja selgitama tõe, mida vana maja tema eest kiivalt varjul hoiab. Hõbemägi – see on koht, kus vanaema Julia Gorhami vari lasub nende inimeste üle, kles on sunnitud elama temaga ühe katuse all. Hõbemägi – see on paik, kus Malliel tuleb pidada võitlust, et mõista Wayne Martinit, noort arsti, kellesse neiu on pärast oma ema surma ja õnnetut armastust sügavalt kiindunud, et päästa oma hullumeelseks peetav tädi Arvilla, ja kus tal lõpuks tuleb sõna otseses mõttes võidelda omaenda elu eest. Hõbemägi – see on müstiliste jõudude kehastus, mis püüavad hävitada Mallie armastust ja mõistust, nagu nad kunagi ammu olid hävirtanud tädi Arvilla kogu elu.
Valikkogu
„Väikesed pildid Eestist” (jutustused)
Luulet ja mõtteid
„Eest ära, eluvanker veereb!
Eest ära – muidu alla jääd!
Või tule kaasa! tõmba! lükka! –
Või juhi, kui sul võimsad käed!
Eest ära!” hüüab elu.
Anna Haava
Ehisköites raamat Anna Haava 160. sünniaastapäeva tähistamiseks, mis on 15. oktoobril 2024. Uues raamatus ilmub Anna Haava noorpõlve jutustuste ja luule kõrval ka valik tema mõtteid, mis on ammustel aegadel kirja pandud, ent tarvilik elutarkus tänagi.
Anna Haava noorpõlvejuttudest saate lugeda, kuidas inimesed vanasti elasid ja kuidas sirgus väike Anna, kellel seisis alati meeles, kuidas ülemkooliõpetaja Tann ükskord geograafiatunnis kord eestlastest rääkinud ja ütelnud: „Lätlased on vast anderikkamad, nad on elavamad, aga eestlastel on igatahes rohkem iseloomu.”
Anna Haava luuletusi on viisistatud üle paarisaja, paljud neist on tänaseks muutunud peaaegu rahvalauludeks. Just laulude kaudu on Anna Haava luule jõudnud rahva südamesse.
Teda tuntakse luuletajana, kellel on palju õrnahingelisi, nukraid luuletusi („Kui sa tuled, too mull’ lilli”, „Ei saa mitte vaiki olla”), tunderikast armastusluulet („Oh ma isegi ei tea”, „Lenda, lepatriinuke”, „Nii ta on”), uhkust sünnimaa Eesti üle („Elumere mühinasse”).
Miskipärast pole sugugi räägitud aga sellest, et Anna Haava on kirjutanud ka palju rõõmsatujulisi, uljaid, humoorikaid värsse. Uues kogus on avaldatud mõnigi neist („Eest ära!”, „Uudis”, „Mis Mats mõtleb”, „Vai sedasi suad mehele”, „Ilmar ise” jt.). Leiate need, nagu mõnedki ta sooja huumoriga vürtsitatud jutud raamatust.
Anna Haava sünniaastapäev on Eesti kultuuri suurpäev. Sõpradega kokkusaamise rõõmus päev. Nagu Anna Haava ise on kirjutanud oma luuletuses „Meie”:
Meie silmades säravad sädemed,
Meie põues lainetab julgus ja jõud,
Hoovab elu!
Kuulsal valmimeistril Ivan Krõlovil (1769-1844) on silmapaistev koht klassikute hulgas, kelle loomingul põhjeneb vene kirjanduse eesrindlik osa maailmakirjanduses. Ideelise julguse ja avaruse ning sügavalt rahvaliku kunstimeisterlikkuse tõttu on tema kirjanduslik pärand elavana ja alati aktuaalsena vastu pidanud enam kui saja-aastase ajaproovi. Krõlovi valmikunst elab ja võitleb edasi koos oma rahvaga.
Valik sisukorrast: Vares ja Rebane
Laegas
Orav
Konn ja Härg
Hunt ja Talleke
Rebane ja Mäger
Pärdik ja Prillid
Kotkas ja Kanad
Koerte sõprus
Hunt penilas
Kasujaotus
Rohutirts ja Sipelgas
Luiskaja
Teekäijad ja Koerad
Haug ja Kass