Tooted

Hotell "Olympic" oli viieteistkümnekorruseline punasemustakirju maja. Pool väljakut selle ees oli autosid täis, keset väljakut seisis väikesel lillepeenral ausammas, mis kujutas uhkelt kuklasseaetud peaga meest. Ausambast möödudes märkasin äkki, et see mees on mulle tuttav. Kahtlemata - veidra vanamoelise ülikonnaga, toetudes käega mingile imelikule aparaadile, mida ma algul abstraktse postamendi jätkuks olin pidanud, põlglikult pilukil silmad lõpmatusse suunatud, seisi hotelli "Olympic" ees väljakul Vladimir Sergejevitš Jurkovski. Postamendile oli kuldsete tähtedega kirjutatud: "Vladimir Jurkovski, 5. detsember, kaalude aasta".

Ma ei uskunud oma silmi, sest see oli täiesti võimatu. Jurkovskitele ei püstitata ausambaid. Kuni nad elus on, määratakse neid enam või vähem vastutavatele kohtadele, peetakse nende juubeleid, valitakse neid akadeemiate liikmeiks. Neid autasustatakse ordenitega ja neile määratakse rahvusvahelisi preemiaid. Kui nad on surnud - või hukkunud -, kirjutatakse neist raamatuid, neid tsiteeritakse, nende teostele viidatakse, aga mida aasta edasi, seda harvemini, ning lõpuks nad unustatakse. Nad kaovad mälust ja jäävad vaid raamatuisse. Vladimir Sergejevitš oli teaduse kindral ja haruldane inimene. Aga võimatu on püstitada ausambaid kõigile kindraleile ja kõigile haruldastele inimestele, liiatigi riikides, millega neil pole otseselt midagi pistmist, ja linnades, kust nad on ehk oma eluajal ainult läbi sõitnud...

Me kõik soovime, et hooned, mille on ehitanud meie esivanemad või mille ise püstitame, säiliksid võimalikult kaua. Kuid looduses on asjad seatud teisiti – elutud materjalid kuuluvad lagundamisele. Nii käibki pidev tasakaalu otsimine looduse ja inimtegevuse vahel. Käesolevas raamatus on antud ülevaade hooneid kahjustavatest seentest, putukatest, bakteritest, samblikest, sammaldest, taimedest, lindudest ja loomadest. Ära on toodud võimalused, kuidas nendega koos elada või kuidas nende vastu võidelda.

"Inezi vaist" on armastusromaan, mille sündmustik areneb erinevatel aegadel. Keerulised suhted kuulsa dirigendi Gabriel Atlan-Ferrara ja soprani Inez Prada vahel leiavad aset reaalsel tasandil 20. sajandi erinevatel aastakümnetel, peegeldades ka selle nüüdseks katastroofide sajandiks nimetatud ajastu kataklüsme. Teine, ajatu armastuslugu, milles saab nähtavaks algupärane Inez, a-nel, on kujutatud müütilisel plaanil. 92 aastasena tunnistab Gabriel, et tulevik tähendab talle surma, kuid minevik armastust ja Inezi. Kuid varsti nad kohtuvad taas...

Romaan sõjakast vana usku vene rahvast, kes elab Tšetšeenia mägedes ja keda kutsutakse mäekasakateks.

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Sisaldab artikleid: Nimekasutus setu müüdilises rahvalaulus / Madis Arukask ; Setu hällitused : ei laul ega kõne / Maarja Kasemaa ; Hähkamine - setude salakeel / Viida Raag ; Regilaulude tükeldamisest / Liina Saarlo. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa) / Mari Sarv

Briti põnevikemeistri romaan palgasõduritest Sitsiilia operatsioonis, kus petmisi ja reetmisi.

Avvakum Petrovitš (1620-1682), vene kirikutegelane ja kirjanik, sai tuntuks Nikoni kirikureformide vastu võideldes. Viibis asumisel Siberis ja Pustozjorskis, kus põletati tsaar Fjodor Aleksejevitši käsul. Algatas vanausu liikumise Venemaal. Peateos, Avvakumi autobiograafia on XVII sajandi vene kirjanduse tähtsamaid teoseid.