Tooted
Hoolikalt roosasse tekki mähitud beebit ei huvita fakt, et ta jäeti Nora Saundersi puukuuri. Samuti ei pane teda muretsema väljas möllav lumetorm või asjaolu, et Nora ei oska beebidega midagi peale hakata.
Kui Nora nägusalt šerif Daniel Langfordilt üksiku metsamaja üüris, kavatses ta veeta vaiksed jõulud, mitte aga osaleda lapsehoidmise kiirkursustel. Ta tahtis vaid pääseda suurlinna jõulumelust ja oma pühade halbadest mälestustest.
Kuid beebi ja Dan moodustavad vastupandamatu meeskonna. Nad annavad Norale jõudu painavatest hirmudest üle saada ning ammuseid saladusi päevavalgele tuua. Ja äkki saavad jõulud uue tähenduse ...
Ta oli suur, ilus ja särtsakas mees; naised armastasid teda. Ta oli ka ustav kamraad ja lahe kolleeg, ning mehed hindasid teda. Tema südamliku naeratuse ja hea sõna peale tegid alamad kangelastegusid...
Niisiis oli ta kunagi lähivaates selline, see mees, kes valitses peaaegu 20 aastat Nõukogude Liitu, seega ka Eestit: Leonid Brežnev, kellest räägiti palju anekdoote, kelle valitsemisajal pandi vähem vangi ja anti rohkem süüa. Hea kuningas?
"Peasekretäri vennatütre" omapära peitub peaaegu lapsemeelses avaluses ja üksikasjalikkuses, millega autor maalib pildi endast ning oma isast ja onust, Jakov ja Leonid Brežnevist. Nälg, viiruk ja ikoonid, KGB "energilised poisid", Kremli seltskonna orgiad ja võimuvõitlus, parteibosside mornid abielud, mida ei tohi lahutada. Ja keskel ikka kaks kannatavat meest, keda rõhub võimu - nad teavad isegi; et petturvõimu kuldne räpp. Ljubov Brežneva, kasaka-atamanide kange lapselapselaps, ei jäta ütlemata ühtki kibedat sõna kommunismitsirkuse kohta ei oma lellele ega meile, lugejatele.
Vaevalt toibunud ja ikka veel poolteadvuseta olekus tundis Fandor, kuidas talle veeres peale tohutu laine ja kuidas see viis ta nagu õlekõrre hirmsasse kuristikku. Fantoom oli põgenedes õhku lasknud Montmartre’i veehoidla! Raamat sarajast Fantoom Nr. 10.
See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi."
Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi
