Tooted

Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud väärilisel viisil ka raamatus. Ja millal veel on õigem aeg seda ilmutada kui praegu, järjekordse üldlaulu- ja tantsupeo eelõhtul. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eestvedamisel valminud raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni aastal 2004. Lisaks rohkem kui 400 fotole on raamat illustreeritud ka rohke arhiivimaterjaliga: näha saab omaaegseid kavasid, pidude atribuutikat, väljalõikeid artiklitest ning tantsuetenduste fotosid. Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles.

Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad ka iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.

Raamat, mida käes hoiate, on täiendatud ja parandatud kordustrükk Eesti ravimtaimede teisest ja kolmandast osast (2019 ja 2020), mis ilmusid varasemalt eraldi, kuid nüüd on koondatud  ühtede kaante vahele.

Kokku on raamatus vaatluse all 70 Eesti ravimtaime, nende seas leidub nii maitsetaimi kui ka mõningaid väga mürgiseid taimi. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures silmas on peetud ka toimet, mis avaldub siis, kui konkreetset taime kasutada koos ravimitega.

Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed aastad, mis lahutavad meid raamatute viimaste väljaannete ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnenud põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, ent kiites sageli heaks ka selle, mida meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.

Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste.

Teos on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.

J. Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor. Ta on töötanud praktiseeriva arstina, teadlasena uurinud vastsündinute ajukahjustuse tekkemehhanisme, tagajärgi ja ennetamise võimalusi, praegu keskendub ta elu alguse küsimustele, mis on seotud reproduktiivtehnoloogia ja biotehnoloogia arenguga, teaduseetikale ja kliinilise meditsiini eetikale. "Prof. J.Wyattil on väga hästi õnnestunud esitada ühelt poolt ülevaade kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitsta selgelt ja sirgjooneliselt kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel. Autori arvates on kristlus jätkuvalt tähtsaks tugisambaks tänapäevase meditsiinieetika arengus" Andres Soosaar, ajakirja Eesti Arst peatoimetaja "Kipume elus sageli vältima teemasid, mis võiksid meis ebamugavust ja valu põhjustada. Käesolev raamat on tähelepanu vääriv saavutus, käsitledes teemasid inimese viljastamisest kuni elu lõpuni, mida peaks lugema iga inimene. Arutluse all ei ole üksnes meditsiinilised faktid ja protseduurid, vaid elu aluseks olevad maailmavaated." Sirje Saar, perearst ja aasta ema 2011.

Haputainas ei tähenda üksnes hapuka mekiga küpsetist, vaid see viitab ka valmistusmeetodile. Kui soovid rohkem teada saada, miks valida just juuretisega küpsetamine, siis oled valinud õige raamatu. Kui tainaga mätserdamine sind ei paelu, kuid armastad maitsvat toitu, siis leiad siit nõuandeid, mis ehk aitavad sind oma lemmikpagarikojas täpsustavaid küsimusi küsida või poes looklevate leiva-saiariiulite vahel paremini orienteeruda. Kui kuulud nende sekka, kes arvavad, et sai teeb paksuks, siis soovitame sirvida raamatu esimest osa kääritatud taina kasulikkusest ja haputaina samm-sammulisest valmistamisest. Raamatu teisest osast leiad retsepte, kui tahad ise valmistada haputainast saia-leiba ja ka midagi maitsvat selle kõrvale. See raamat võib olla toreda teekonna alguseks küpsetamise maailmas või ka harivaks ja isuäratavaks lugemiseks. Igal juhul ei ole see lihtsalt tavaline kokaraamat – meie soov on tuua juuretis tagasi au sisse. Selle eesmärgiga oleme asutanud ka oma pagariäri, Samliku Pekkeri. Juuretisefännid Eva ja Raido

Vestlussaade "Käbi ei kuku…" läks Vikerraadios esimest korda eetrisse pühapäeval, 5. veebruaril 2017. aastal. Sarja saadetes vaatavad üksteisele sügavalt silma laps ja lapsevanem. Ühe perekonna kaks põlvkonda. Raamatus on 15 intervjuud ligi 200st, mis on saadetes aegade jooksul kõlanud. Räägitakse lõbusatest juhtumitest ja lapsepõlve iludest-valudest, aga sekka ka karmidest oludest ja valedest valikutest.

Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus tegijatest puudus tundus olevat. Kriitikud panid pahaks tema rahumeelsust ja innukust, nimetades seda pealiskaudsuseks. Ettekandes tsaarivõimudele kirjutati Hermannist irooniliselt: "Paistab vaevalt võimalik olevat tema mitmekülgsust õieti iseloomustada. Dr. K. A. Hermann on ühes isikus luuletaja, helilooja, lehe väljaandja, trükkija, raamatukaupmees, kontserdijuhataja ja oma laulude arvustaja; ta seadis enese läinud aastal oma lehes Bachist ja Beethovenist kõrgemale ja debüteeris kontsertides soololauljana, oreli- ja viiuli mängijana; ta on jutukirjanik ja pedagoogiline kirjanik... ajalehe väljaandjana ja toimetajana on korduvalt teistele ettepannud eesti päevalehte temast paremini toimetada... Nii liigub ta kõige lahkuminevail kunsti ja teaduse ning praktilise elu jaladel ja usub kindlasti, et olevik teda, nii nagu paljuidki teisi suurvaime, kadedusest ja mõistmatusest keeldub tunnustamast. Ta ei lase end seeläbi eksitada." Seda ei lasknud ta tõesti. Tema laulis ja hõiskas, sest Vanemuise kandle hääl põksus tal juba lapsest peale põues.

See raamat püüab aidata vanematel leida tasakaalu oma lapse esimese eluaasta jooksul tekkivate hirmude ja rõõmude vahel, pakub neile julgustust ja toetab teadmist, et iga laps kasvab ja areneb oma tempos. Raamatu autor Hille Maas on ametilt laste füsioterapeut ning teinud seda tööd üle kolme aastakümne lastehaiglas ja tervisekeskustes. Selleks, et lapse esimene eluaasta mööduks ühist aega nautides, on tähtis aru saada, et iga laps on ainulaadne, kuid niisama oluline on märgata lapse eripärasid. Erialaspetsialistidele tuginedes on siin raamatus kirjeldatud lapse vanuselisi oskusi kuude kaupa, lähtudes ajast, mil enamik lapsi ühe või teise oskuse omandab. Lapsevanem leiab siit harjutused ja soovitused, kuidas oma lapse füüsilisele arengule kaasa aidata.

Soome lastepsühhiaatrit Jari Sinkkoneni tuntakse mitmete inimliku lähenemisega kirjutatud teoste järgi, mille teemadeks on olnud laste kasvamise ja arenemise etapid ning iseäranis just need väljakutsed, millega poisslapsed kokku puutuvad. Raamatus "Kasvamine poisina" käsitleb Sinkkonen poisiks kasvamist ja poisiks olemist. Ta läheb otsima mõistmist ja tundlikkust, mille kadumise tulemusel koheldakse last manipuleerivalt, tema omapära ja autonoomiat austamata. Ta kirjutab poistemängude ja kunstiharrastuste, eneseväljenduse ja lähedaste suhete tähtsusest, aga vaatleb ka üliaktiivsust, käitumishäireid, nartsissistlikke häireid ja mängusõltuvust. Tema raamat on omamoodi sõnavõtt poiste kaitseks uut laadi maailmas.

Siin kaante vahel on kimbuke kirju. Üsna kirju kimbuke. Kiri on eriline ja isiklik žanr, kuid isiklikum veel, kui kirjutad iseendale. Selles kogumikus vaatavadki iseendaga tõtt tuntud ja erilised eestlased või Eestiga seotud inimesed. Vaatavad aastate taha ja kirjutavad sellele minale, kes nad kord olid, sellena, kes nad on praegu. Kirjades on kirjutajate kujunemise lugu, nende elu jooksul omandatud tõed ning nende iseolemise ja edasiminemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad

Taimetoidu austajate hulgas hinnatud interneti retseptilehe www.taimetoit.ee perenaise Sandra Vungi esimene täismahus raamat! Kõik retseptid on autori poolt välja mõeldud, korduvalt läbi proovitud ja lihvitud ning raamatu jaoks ka oma käega pildistatud. Autori eesmärk oli raamatusse koguda eelkõige kõhtutäitvad, soodsad, tervislikud ja lihtsad taimsed toidud, mis paneksid ka kõige paadunuma lihasööja rahulolust mõmisema ja kogenud taimetoitlase huviga katsetama. Samuti on siin retseptid, mis sobivad uudishimulikumale toiduhuvilisele, kes soovib lihtsalt midagi uut ja põnevat kogeda. Sandra Vungi on täistaimetoitlane olnud viis aastat ning selle aja jooksul välja mõelnud ja valmistanud väga palju erinevaid taimseid toite. Raamatu alapealkiri "100% taimne" tähendab, et retseptid ei sisalda ka piima ja mune, sh ka magustoidud, mistõttu sobivad need hästi ka allergikutele.

Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib ööd veetma ühe mungaga kloostri torkivale diivanile Põhja-Makedoonia mägedes; papaiamoosiga pannkooke sööma Myanmari; tiirule ümber kõrvakujulise järve Hiinas, matusepeole Sulawesi saarel; maailma peaaegu kõige põhjapoolsema Lenini kuju juurde Teravmägedel, vahepeal GULAGi laagrina tegutsenud kloostrisse keset Valget merd ja veel hulka paikadesse, mille kaardilt leidmine on paras väljakutse.

See raamat sai alguse Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala kolmanda kursuse erialapraktika ülesandest. Kahe esimese õpinguaasta jooksul omandatud traditsiooniliste tekstiilide valmistamisel ja kaunistamisel kasutusel olnud võtted – kudumine, heegeldamine, tikkimine – oli võimalik kolmandal aastal rakendada oma isikliku fantaasia teenistusse, et luua traditsioonil põhinevaid, omanäolisi, kaasaegseid esemeid. Raamat sisaldab 22 käsitööprojekti, mis annavad lugejale inspiratsiooni, et uuendada mõnd kappi seisma jäänud riideeset, kas siis tikkides, heegeldades, kududes või õmmeldes.

Selles raamatus käsitletakse 21 meie kõige mürgisemat taime, mis on võimelised tapma nii inimese kui ka looma. Iga taime puhul on toodud tema põhilised tunnused, kasvukohad ning mürgisusega seotu.

Raamat sobib laiale lugejaskonnale, pakkudes lugusid antiikmütoloogiast ja kirjeldades mürgistusjuhtumeid üle maailma, kuid tänu rohketele viidetele ja süvitsi minevatele üksikasjadele peaks see eriti huvitav olema inimesele, kes hindab teaduspõhist faktoloogiat ja lisaks teada saamisele soovib ka aru saada.

Ain Raal on proviisor, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosiaprofessor, ravimtaimede, looduslike ühendite ja farmaatsia ajaloo uurija ning publitsist. Ta on avaldanud üle 160 teadusartikli, sadu eestikeelseid kirjutisi ja 40 raamatut.

Kristel Vilbaste on loodusajakirjanik ja -kirjanik, kes on kirjutanud sellest, mis on looduses armastamist väärt ja kuidas tuleks meie ilusat Eestimaad hoida. Ravimtaimede kõrval räägivad tema mahukamad tööd allikatest ja õuesõppest.

Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete laste kasvatamisest, samuti saavad sõna täiskasvanud, kes on mitmekeelsena üles kasvanud. Lisaks tuleb jutuks mitmekeelsus koolieelses lasteasutuses ja koolis. Viimaks käsitletakse seda, kuidas hoida eesti keelt alal välismaal elades.

Raamatu eesmärgiks on pakkuda informatsiooni nii teoreetilisest kui ka praktilisest seisukohast, olles üles ehitatud erialasele kirjandusele ning 60 vestlusele teadlaste, ekspertide, lasteaia- ja kooliõpetajate, lapsevanemate ja mitmekeelsete täiskasvanutega. Oluline on mõista, et mitmekeelsusele pole vaid üht ja õiget lähenemist ning eelkõige on tähtis leida sobiv lahendus just teie pere jaoks. Raamat proovib kõiki aidata ja toetada!

Merle van Someren (snd 1991) lõpetas 2013. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, magistri- ja seejärel arstiteaduse õpingud viisid ta Hollandisse Groningeni ülikooli. Hetkel töötab ta Groningeni linnas psühhiaatria arst-residendina, suunaks laste ja noorukite psühhiaatria. Koos kanadalasest abikaasaga kasvatavad nad oma peaaegu 4-aastast tütart, kes kasvab üles eesti, inglise ja hollandi keelt kõnelevas keskkonnas

Maria Palusalu, aiakujundaja ja raamatu autor:

„Eestlased on väga töökad ja valmis pingutama, et saada oma aias head tulemust. Kahjuks jääb paljudel veel puudu mõningatest olulistest teadmistest, et saavutada püsivalt ilus ja vähe hoolt nõudev aed. Siit raamatust leiad seitsmest osast koosneva mudeli, mis otseselt mõjutab seda, kui palju või vähe hoolt aed vajab ja kuidas see välja näeb. Neid etappe järgides ei jää edu tulemata, see on toimiv ja sadu kordi läbi proovitud viis rajada ilus ja vähem hoolt nõudev aed. Aia väljanägemist ja hooldusvajadust mõjutavad otseselt ja kaudselt järgmised osad:

• kujundusplaan ehk millise kujuga on istutuste serv;

• taimede valik ehk kui palju hoolt taimed vajavad;

• istutusplaan ehk kuidas täpselt on taimed istutusel jaotatud;

• pinnase ettevalmistus ehk mida tehakse pinnasega enne istutamist;

• töövõtted ehk kuidas peenart rajatakse ja hooldatakse;

• perfektsus ehk millele tööde puhul tähelepanu pööratakse;

• tööriistad ehk milliste tööriistadega tehakse rajamis- ja hooldustöid.

Põhiliste osade kõrvale olen toonud elulisi lugusid ja näiteid klientide aedadest, nende tegevuse tulemustest. Teksti ilmestavad fotod ja joonised, mis näitavad tööde eri etappe ning sedagi, mis lõpuks välja võib tulla. Fotode juurde olen märkinud võimalikult paljude taimede nimetusi, et saaksid soovi korral ka ise taimedega oma aias katsetada. Raamatust leiad allikaid, kust võid alla laadida lisamaterjale või end aia teemal arendada. Olen veendunud, et Eestil on väga suur potentsiaal tõusta juhtivate aiandusriikide kõrvale, seepärast otsustasin panna kokku raamatu, mis annab aiaomanikele täpse süsteemi, kuidas luua ilus ja hiljem vähem hoolt vajav aed.“

 

„Naadimetsast paradiisiks. Tööraamat“ on loodud selleks, et aidata samm-sammult rajada oma unistuste aed. See täiendab raamatut „Naadimetsast paradiisiks“ (Varrak 2023) praktiliste juhiste, küsimuste ja ülesannetega, mis on abiks nii aia kujundamisel kui ka selle rajamisel. 

Olgu sul aed juba olemas või alustad täiesti nullist – tööraamat on loodud nii, et saaksid luua just sellise aia, mis vastab sinu vajadustele ja soovidele. Aed on midagi isiklikku, mis peegeldab sinu elustiili ja väärtusi.

Lisaks oma aeda ise kujundada soovivatele hobiaednikele on tööraamat soovituslik ka haljasalade rajamise ja hooldamise kursustele kutsekoolides, ülikoolides ja erialakoolitustel.

 

Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? Millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? Mida sobib panna jõululauale?

Neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi.

Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.

"Minu jaoks on 1970.–1980. aastad soojade mälestuste aeg. Mul oli ilus lapsepõlv ja loomulikult on ka meenutused sama helged. Tolle aja toidud – kasukas, sült, täidetud munad, singirullid, pasteet, pikkpoiss, ühepajatoit – need on ju road, mida kõik armastavad. Ka magustoidud pole vähem ahvatlevad: lumepallisupp, virsikutarretis, saiavorm, pontsikud, Napoleoni tort, kräsupea ja veel palju head. Kokku üle 80 retsepti nostalgiat! Nüüd, kus raamat valmis, pean tõdema, et selle tegemine oli tore teekond lapsepõlvemaale. Kõik toidud-küpsetised maitsesid nii tuttavalt ja nii hästi! Teame ju kõik neid toite, aga kas ka valmistame, kui uue aja tuuled järjest uusi maitsed kohale puhuvad? Tegelikult jäävad need lihtsad kodused maitsed meiega alatiseks ja olgu see kokaraamat teile omamoodi meeldetuletuseks, et vanad head road taas meie kodudes aukohale seada." Leia siit raamatust inspiratsiooni! Otsi välja oma nostalgianõud ning naudi neid maitsvaid toite koos sõprade ja perega. Lia Virkus

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriiga miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast "inimest tänavalt" fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

Kristjan Sander (1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid "Valguse nimel" (2003) ja "13 talvist hetke" (2008). Valikkogusse "Õhtu rannal" on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast.

Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid muust maailmast täiesti eraldiseisvana. Ent teisalt annab iga kultuurilis-pärimuslik aegruum ometi antud piirkonna ideedele oma ainulaadsed nüansid, seega on eesti pärimuslikud sümbolid ilmekad teabekandjad just siinse usundi ja kultuuri taustal. Raamatu eesmärk ongi eesti pärimuskultuuri tähenduskeele tutvustamine ja sellega seotud sisu ja funktsioonide kirjeldamine. Näitetekstid on valdavalt kogutud 100–150 aastat tagasi, kuid kirjeldatud märksõnade tähendus ulatub ajaloos palju kaugemale. Reet Hiiemäe on folklorist ja usunditeadlane, kelle huvikeskmes on uskumuste psühholoogiline aspekt, rahvapärimuses avalduvad kaitseviisid ning hirmude ja traumadega toimetulek.

Suure leivaraamatu esimene pool õpetab küpsetama kogu maailma leibu alates algelistest lameleibadest kuni legendaarsete Pariisi bagettideni. Tähelepanu keskpunkti on tõstetud taina kergitamine looduslike juuretiste ja eeltainastega. Haputainast nisuleiva saladusi jagavad lugejale Lääne-Euroopa ja USA kodu- ja profipagarid, rukkileiva eestkõnelejateks on meie oma usinad koduleiburid. Keerukamate tegevuste sõnalistele juhenditele ja pildiseeriatele pakuvad tuge videod, mille aadresslingid leiate ajaveebist www.leivaraamat.blogspot.com. Raamatu teine pool pakub teavet leivaga ümberkäimiseks ning rohkesti ideid ja retsepte nii rukki- kui nisuleiva kasutamiseks.

Avastusretk vanade taimetoitude juurde toob välja põnevaid fakte rahva toitumisest läbi ajaloo. Kas teadsite, et taimsed piimad on iidvana leiutis? Soomes ja Eestis on joodud kaera- ja kanepipiima juba sadu aastaid ning rukkijahust on valmistatud hapurokka. Meie toidupärimuses on olemas ka kaerakile, kodune vaste kaerajogurtile, mida osatakse valmistada veel tänapäevalgi. Lõuna-Eestis on hinnatud kõrgelt kanepiseemneid ja nendest valmistatud kanepitempi. Mitmeid roogasid on vanarahvas aga keetnud ja hautanud ubadest, hernestest ja läätsedest. Lisaks korilaste ürgsetele toitudele ja siinsele talupoja­köögile tõstab raamat uhkelt lauale ka välismaised toidud, millel on kindel koht meie toidupärimuses, nagu riisipuder kuivatatud puuviljadega, piparkoogid eksootiliste maitseainetega ja mandlipüreesupp safraniga. Toiduainete päritolu ja kultuuriajalugu lahti harutavad artiklid tuletavad meelde, et nii sool kui ka kartul, meie igapäevased toiduained, on tegelikult võõra päritoluga. Retseptide kõrval pakub raamat ka põnevat lugemist toidukultuurist ja selle kujunemisest Eestis ja lähi­ümbruses. Olulise osa raamatust moodustavad Tuuli Mathiseni fotod, mis äratavad ellu toidud, mis on tänaseks juba unustuse hõlma vajunud.

Raamat viib lugeja rännakule toidutaimede põnevasse ja meeliköitvasse maailma. Kui soovite rohkem teada saada oma lemmikpähklitest või lugeda selliste taimeriigi staaride elust nagu jaapani vasaabia või india mangopuu, on see raamat heaks teejuhiks. Siit leiab nõuandeid ja ka üllatusi näiteks lehekülgedel, kus kohtume tiigripähklite ja madukurkidega. Oluline on mõista, et tehes teadlikke toiduvalikuid, saame oma tervise heaks ise üllatavalt palju teha! Krista Kaur on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli (praegune Eesti Maaülikool) agronoomia teaduskonna ning alates 1994. aastast töötab Tallinna Botaanikaaias teadus- ja haridusosakonnas metoodikuna. Sügavamast huvist toidutaimede, toidu ja tervise seoste vastu, lõpetas ta Annely Sootsi Tervisekooli toitumisnõustaja erialal. Koos kolleegidega Tallinna Botaanikaaiast on ta toidutaimi tutvustanud ka arvukatel näitustel.

 

„Minu jaoks on see raamat kasulik seetõttu, et sain teada, millised taimed välja näevad, kuidas nad kasvavad ning missugused on nende koostisosad ehk peamised toitained.” Annely Soots, toitumisnõustaja

 

„Raamatust leiab põhjaliku ülevaate tuntud ja vähem tuntud toidutaimedest. Mitmeid kirjeldatud liike, mis rikastavad toidulauda ja väärivad tähelepanu, kasvatatakse ka Eesti koduaedades. Kahtlemata on põnev lugeda eksootiliste toidutaimede sortidest, kuid kindlasti tasub tunda ka kohalikke põlissorte Peipsi sibulast Vändra aedoani, Jõgeva kollasest rääkimata.” Külli Annamaa, Maaelu Teadmuskeskuse geenipanga juhataja

 

„Lisaks huvitavatele faktidele taimede kohta saab raamatust julgustust katsetada uusi retsepte ja teha oma toidulaud põnevamaks seni proovimata taimedega. See raamat on ideaalne kaaslane aeg-ajalt sirvimiseks, et leida põnevaid fakte nii ajaloo kui taimede toitainelise sisalduse kohta või inspiratsiooni katsetada kaugemate maade populaarseid toite.” Kaie Eha, botaanik ja raamatu „Roheteraapia toas ja õues” üks autoritest

Raamatust leiad 22 heegeldatud tegelast, kelle hulgas on kaisuloomi, nukke ja mänguasju beebidele. Kõigis neis võib märgata nostalgiavarjundit, justkui pärineksid nad vanavanemate suvila pööningul asuvast päevinäinud kirstust. Lisaks sõnadele "pehme" ja "armas" võiks siinsete tegelaste kohta öelda ka veider, funky, lapik, mänguline, vintage, karune, kiiksuga. Raamat heidab armastatud mänguasja valmistamisele värske pilgu. Ka kogenud heegeldajal ei tohiks raamatu seltsis igav hakata, kuna uudne stilistika ja huvitav lõngavalik pakub rohkelt avastamisrõõmu. "Unustamatud lapsepõlvelelud" on Mari-Liis Lille neljas raamat, varem on temalt ilmunud "Võluväega mänguasjad" (Varrak, 2014), "Kaisuloomakirg" (Varrak, 2016) ja "Imeline nukumaailm" (Varrak, 2019). Mari-Liisi raamatuid on tõlgitud inglise, hispaania, hollandi, korea ja ungari keelde.