Tooted

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Raamatu aluseks on võetud fääri legend "Beinta ja Peder Arrheboe", mis põhineb ajaloolistel faktidel. Kirjanik on aga legendi vastavalt oma meelelaadile töödelnud ning tema saatuslikus naises Barbaras pole legendi-Beinta kurjust ega pahatahtlikkust. "See on raamat elust ja noorusest, jutustus, mida iseloomustab kelmikus ja võlu, huumor ja poeesia, aga milles ei puudu ka iroonia soolaterakesed ja nukruse põhjahoovus." (William Heinesen)

See raamat ei ole kahjuks Jossif Vissarionovita Stalinist. Ei heast ega halvast. Ehkki siin kohtab mitmeid tegelasi punase tsaari õukonnast, Stalinit ennastki, pole tegu ajaloolise romaaniga. See on isevärki sissevaade kirjaniku lapsepõlve, uurimus nõukogude diplomaatide peres sirguva lapse mentaliteedi muundumisest, nooruki maailmapildi kujunemisest, noore mehe spontaansest mässust Süsteemi vastu. Ent ennekõike on see lugu isa ja poja suhetest, kahe põlvkonna pattude vastastikusest peegeldusest ja ühtlasi pilguheit ühele ammusele kirjanduslikule skandaalile peaosalise silmade läbi.

Eestis seni suhteliselt vähe tuntud Michel Certeau’ looming kuulub kahtlemata Lääne humanitaar- ja ühiskonnateaduste kullafondi. Väga erinevatest valdkondadest (keeleteadusest bioloogiani) pärit meetodeid rakendades avab ta uudse vaate igapäevaelule – igikestvale taibukale toimekusele, tänu millele saadakse hakkama ja säilitatakse inimlikkus võimude pealesurutud ruumikorralduse ja reeglite lahtristikus. Ta toob nähtavale lihtinimeste leidliku aktiivsuse seal, kus valitsevad võimud, kaasaarvatud moodne teadus ja majandus, eelistavad näha vaid passiivset objekti. Kuna suur osa eestlaste ajaloolisest mälust kõneleb sellest, kuidas võõrvõimude alluvuses ellu jääda, pakub Certeau’ raamat meile vägagi olulist mõtlemisainet.

Käesolevas romaanis seisab Kay Scarpetta vastamisi kavala ja halastamatu mõrvariga, kes alustab politseiuurijatega verist mängu.

"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia. 

Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused. 

Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne) 

Lõik raamatust:

August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse...

Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.

Andrew on armastatud ja austatud kohalik arst, tema naine on kooliõpetaja. Kui kusagil sisimas kipitabki rahulolematus, suruvad nad selle maha. Ootamatult saabub aga külla Andrew isa, kes on leidnus endale uue armastuse, eksootilise ja enesekindla ameeriklanna. See sündmus näib lõhkuvat pere hapra tasakaalu, mida taastada pole sugugi lihtne.

Ajalooraamatus "Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008

„Kriitiline ahel“ on dr Eliyahu M. Goldratti kolmas romaan, milles kirjutatakse lahti kõige tähtsam valdkond tänapäeva organisatsioonides – projektijuhtimine. Raamatu tegevus toimub ühe ülikooli majandusteaduskonnas, kus ärijuhtimise magistriõpe võtab ootamatu pöörde: selle asemel, et õppida pähe keerulisi valemeid ja mitmesuguseid teooriaid, lahendavad osalejad ära põhiprobleemi, kuidas projekte juhtida ilma sisus järeleandmisi tegemata planeeritud aja ja eelarve piires. Raamatus on kaks paralleelset tegevusliini, mis viivad tulemusteni, millest paljud omaette salamisi unistanud on: projektijuhid kuulutavad sõja Murphy seadusele ja võidavad selle, majanduskõrgharidusele antakse põhjendatud ja praktiline sisu.

„Kriitiline ahel“ on hea sissejuhatus Piirangute Teooria käsitlusse ärivoogudest ja loogilisest mõtlemisest.

 

Tegemist on tuntud Bologna kommunikatsiooniteoreetiku ja kirjaniku Umberto Eco tekstisemiootika olulise käsitusega tekstisemiootikast, mis ilmus esmakordselt 1979. aastal ja keskendub lugeja rollile narratiivide (re)konstrueerimisel ehk interpretatsiooni problemaatikale. Teos on varustatud autori tagasivaatelise eessõnaga.

Jean Marshi populaarse raamatu "Eliotti moemaja" ja teleseriaali järg. Ettevõtlikud õed tegutsevad energiliselt edasi. Moemaja on jõudnud õitsvale järjele. Beatrice'il on juba kolm last, Evangeline ei suuda aga ikka veel otsust teha, kellega oma saatus siduda. Samal ajal on tunda sõja lähenemist. Londonis lõbutsetakse palavikuliselt, püüdes teha nägu, nagu poleks midagi juhtunud.

Romaani tegevus algab kuninganna Victoria matustega, ning järgmise 50 aasta jooksul, mida raamat vaatleb, möödub nii Briti impeeriumi hiilgus kui ka Brittonite laevaehituskompanii kõrgaeg. Muutuva ühiskonna taustal on kujutatud Brittonite pereliikmeid, nende rivaalitsemist, võite ja kaotusi ning Matthew Brittoni ja Jenny Jardine'i keerulist armastuslugu.

Romaani "Naer ja pisarad" sündmused leiavad aset Pariisis, kuhu on põgenenud revolutsiooni eest vene aadlikud. Nicholas oli alles laps, kui tema isal õnnestus osa oma perest kindlast surmast päästa. Ta naine hukkus, kaksikud Nicholas ja Rudi lahutati teineteisest. Mitmekümne aasta jooksul jälgitakse Nicki kujunemist, tema lootusetuna tunduvat armastust, kauni Tasha vastu ning taaskohtumist ammu surnuks peetud lähedastega. Noel Barberi mahukad romaanid viivad lugeja sageli Inglismaalt kaugemale – küll II maailmasõja aegsesse Singapuri või eksootilisematesse paikadesse Euroopas. Neis on ühendatud värvikas olustik, romantilised kangelased ja seiklused – kõik jooned, mida tavaliselt meelelahutuselt oodatakse.

Kujukas ja vaidlema kutsuv analüüs selle kohta, mida riikidel tuleb teha, et nende kodanikel tuleviku maailmamajanduses hästi läheks. "See raamat saab möödapääsmatult vajalikuks igaühele, kes tahab mõista kujuneva globaalse majanduse sotsiaalseid tagajärgi." David Sainsbury, J Sainsbury plc president "Maailma majandus muutub globaalseks ja see avaldab määratut mõju ettevõtete juhtimisele, valitsustele, poliitikale ja inimestele. Ei ole ühtki kujutlust virgutavamat, sädelevamat ja arukamat teejuhti selle majandusliku ülemineku mõistmiseks kui Robert Reichi "Piirideta maailm"" Markiis Shirley Williams Robert B. Reich on Maurice B. Hexteri sotsiaal- ja majanduspoliitika professor Brandeisi ülikoolis; oli president Clintoni esimene tööminister.

Rootsi menukirjaniku südamlik perelugu. Simon Larsson kasvab üles Teise maailmasõja aegses Rootsis. Ta on pooleldi juudipäritolu ning teda kasvatavad tädi ja onu, kes on ta vastsündinuna lapsendanud. Kirjanik kujutab Simoni kujunemist, oma päritolus selgusele jõudmist ning suhteid peaaegu müütilisteks arhetüüpideks muutuvate kasuvanematega.

Tubli koduperenaine Allegra Boyd on toetanud ja abistanud oma kaht tütart ning televisioonis töötavat meest Matthew'd. Lapsed on aga suureks kasvanud ja Matthew karjäär näib edenevat hästi ka ilma Allegrata, kes on hakanud end juba moekatel pidudel kohatuna tundma. Allegral tekib üha tugevam tunne, et teda ei ole kellelegi vaja. Siis aga teeb teine telekanal talle pakkumise tulla nõuandesaadet juhtima ning hargnema hakkavad ootamatud sündmused.

Kui Jeremy Paulingi ema sureb, peab ta ise ema laguneva pansionaadi eest hoolt kandma hakkama. Jeremy on aga eraklik poissmees, kes kardab suhtlemist, tema ainus kirg on igasugusest kättesaadavast materjalist skulptuuride meisterdamine. Siis ilmub pansionaati uus elanik- energiline ja rõõmsameelne Mary Tell ning Jeremy peab üritama kohaneda pöördega oma elus. Anne Tyleri raamatud on paelunud paljusid lugejaid terves maailmas. Ta ei kirjuta rikastest ja ilusatest, tema raamatute tegelased on enamasti inimesed, kellele elu on haiget teinud ja kes ei tunne ennast selles maailmas eriti mugavalt. Tyler kirjutab nad aga sedavõrd elavaks ja kujutab neid nii mõistvalt, et tema raamatutest jääb hinge erakordselt soe tunne.

Kogumiku II osa on järg ja ühtlasi lõpetus 2001. a. sügisel alanud välisministeeriumi taastamisega seotud mälestuste kogumisele. Raamatu esimene osa oli pühendatud välisteenistuse 85. sünnipäevale ja käsitles iseseisvuse taastanud Eesti välisesindusi. Käesolev, välisteenistuse 90. sünnipäevale pühendatud osa on keskendunud sündmustele peamajas perioodil umbes 1990-1995, rõhuasetusega iseseisvuse taastamisele ja sellele vahetult järgnenud perioodile. Raamatus ilmuvaid lugusid on kogutud 2001. kuni 2008. aastani. Mõnikord on kirja panemise/linti rääkimise aeg konteksti mõistmiseks oluline ning see on päises märgitud. Lood jagunevad kolme gruppi: esiteks koostajale linti räägitud intervjuud, teiseks autorite kirja pandud mälestused ja kolmandaks märkmed vestlustest. Autorite valikul on lähtutud põhimõttest, et sõna saaksid võimalikult erineva suhtumise, tausta ja ametikohaga välisministeeriumi tolleaegsed töötajad.

"Jeremy Rifkin kuulub nende väheste hulka, kelle nägemus võimaldab välja selgitada probleeme, mis fundamentaalsel viisil destabiliseerivad ühiskonda. Oma "Töö lõpus" analüüsib ta mõtlema provotseerivalt ja õigeaegselt tehnoloogia sedalaadi mõju moodsale ühiskonnale." Sir James Goldsmith, Euroopa Parlamendi saadik.

"Rifkin hoiatab, et järgnevatel aastatel juhivad uued, üha keerukamad tarkvaratehnoloogiad tsivilisatsiooni üha lähemale peaaegu ilma töölisteta maailmale. Tema raamat on õigeaegne ja äratab erakordselt suurt huvi." Financial Times

"Tundeline teekond" on kahe naise, ema ja tütre, lugu. Elena Stewart kavatseb kirjutada raamatu inglise pommituslendurite saatusest sõja ajal ja pärast seda, samal ajal muretseb ta üha enam oma sõjafotograafist armastatu pärast. Püüdes muremõtteid tööga peletada, süveneb ta raamatu materjali kogumisse ning sõidab Prantsusmaale kohtuma endise pommituslenduriga. Lendur ja Elena sõbrunevad, kuid siis leiab Elena ilusa, punase mantliga naise pildi. Elena tunneb naises ära oma ema ning ta mõistab, et saab oma elus selguse alles siis, kui ta on suutnud aru saada minevikust.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik. Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös.